mördi või betoonikihi sisse nii, et müüritis töötab koormuse (jõudude) vastuvõtul ühtse tervikuna. Eeldoseeritud mört: tehases doseeritud komponendid, millest ehitusplatsil segatakse mört. Eelpingestatud müüritis: müüritis, milles pingearmatuuri abil on eelnevalt tekitatud survepinged Ehitusplatsimört: segu, mulle alglahtematerjalid doseeritakse ja segatakse ehitusplatsil. Jaotusarmatuur: pikiarmatuuriga ristiolev armatuur jõudude ühtlustamiseks pikivarrastes. Kaubamört: Tehases doseeritud ja segatud ning ehitusplatsile toodud mört. Kergmört: mört kuivmahumassiga alla 1500 kg/m3. Konstruktiive armatuur: mittearvutuslik armatuur vastavalt üldtunnustatud konstrueerimisnõuetele. Liugvuuk: vuuk, mis võimaldab müüritise horisontaalse vaba liikumise. Mördi survetugevus: kindla arvu mördi katsekehade keskmine survetugevus 28 päeva vanuselt.
Hõõrdejõud on alati suunatud vastupidiselt nihkele või keha liikuma sundivale jõule. 13. Hõõrdetegur oleneb mõlemast kokkupuutuvast pinnast ja ta on võrdne hõõrdejõu ja normaalrõhumise suhtega. Hõõrdetegur on ilma mõõtühikuta suurus. Katsed näitavad, et seisuhõõrdejõud on alati suurem liugehõõrdejõust ja hõõrdejõu suurus ei olene kehade kokkupuute pindalast. Samuti on veerehõõrdejõud väiksem liugehõõrdejõust. 14. Rõhumisjõud - on pinnaga ristiolev jõud, mis surub keha vastu pinda. 15. Rõhk - füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega: p rõhk, F jõud, S - pindala. Rõhu ühik SI-süsteemis on paskal. Kui välisjõud mõjub tahkele kehale, siis annab keha rõhu edasi mõjuva jõu suunas. Vedelikud ja gaasid alluvad Pascali seadusele. 16. Newtoni I seadus: Keha püsib paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni sellele ei mõju jõud
Harmoonilist võnkumist kirjeldab siinus- või koosinusfunktsioon: x = x0sin t . kus x hälve, x0 amplituud ja t faas (so. suurus, mis määrab võnkeoleku, ühik on nurgaühik 1 radiaan). Hetkkiirus (ingl. velocity) näitab kiirust antud ajahetkel. Hetkkiirus on vektoriaalne suurus. Tähis v = s / t , kusjuures t 0. Ühik 1 m/s. Hõõrdejõud on võrdne hõõrdeteguri ja normaalrõhumisjõu korrutisega : F = N. Normaalrõhumisjõud on pinnaga ristiolev jõud, mis surub keha vastu pinda. Hõõrdetegur oleneb mõlemast kokkupuutuvast pinnast ja ta on võrdne hõõrdejõu ja normaalrõhumisjõu suhtega. Ideaalne gaas on tegeliku (reaalse) gaasi mudel, kus: molekule loetakse punktmassideks; molekulide põrgetel anuma seinaga nende kiiruse väärtus ei muutu, muutub ainult kiiruse suund; molekulide vahelist vastastikmõju (tõmbumine või tõukumine) ei arvestata. Ideaalse gaasi korral on pV/T = const. Konstanti
2. vektorid a, b ja c moodustavad parema käe kolmiku 3. ja selle pikkus on võrdne vektoritele a ja b ehitatud rööpküliku pindalaga, s.t. |c| = a b sin(a, b) Kui vektorid on anutd komponentide või koordinaatidega, siis arvutatakse nende vektorkorrutis determinante kasutades. Vektorkorrutise omadused: 1)a x b=-b x a 2) (ka)xb=a x (kb)=k(a x b) 3)a x (b+c)=a x b+a x c Vektorkorrutise rakendused: 1)Vektorite kollinaarsuse tunnus a||ba x b=0, kui a0 ja b0 2)Vektoritega a ja b ristiolev vektor on c=a x b 3)Pindalade arvutamine: kui a ja b on rööpküliku või kolmnurga küljed, siis Srööpkülik=|a x b| Segakorrutis Kuna kahe vektori vektorkorrutis on vektor, siis võib seda korrutada kolmanda vektoriga. Kui seda tehakse vektorkorrutisena, siis saadakse uus vektor: see oleks kolme vektori vektorkorrutis. Siin on oluline vektorkorrutise võtmise järjekord. a x b · c=skalaar. Segakorrutise
juhul, kui võtta näiteks 1 1, 2 n 0 . Lause 1. Et vektorid oleksid lineaarselt sõltuvad, on tarvilik ja piisav, et vähemalt üks vektor avalduks lineaarse kombinatsioonina ülejäänutest. TASANDI VÕRRAND Olgu t suvaline tasand ruumis. Definitsioon. Tasapinna normaalvektoriks (normaaliks) nimetatakse iga tasandiga t risti olevat nullist erinevat vektorit. Kui on teada tasapinna mingi punkt M 0 x0 , y 0 , z 0 ja üks temaga ristiolev vektor n A, B, C , siis sellega on tasand täielikult määratud. Võtame suvalise punkti tasandil M x, y , z . Siis M 0 M n ja skalaarkorrutis on 0. M 0 M x x0 , y y0 , z z0 n M 0M 0 A x x0 B y y0 C z z0 0 (1)
dt a = at2 + a n2 ühikvektor. r r Kui at > 0 , siis a t v Normaalkiirendus r r Kui at < 0 , siis a t v Iseloomustab kiiruse suuna muutumist ajas. r v2 r an = n , kus n on kiirusega ristiolev r ühikvektor Kinemaatika võrrandid Pöörlemise kinemaatika võrrandid ax t 2 = 0 ± t x = x0 + v0 x t + 2 t2 = 0 t ± v x = v0 x + a x t 2 Ühtlaselt muutuval, ühesuunalisel liikumisel: s v = v0 ± a t v
* Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. 4.1.4. Töö ja energia * Töö tingimuseks on jõud ja liikumine. * Tööd teeb liikumise sihiline jõukomponent. * Töö on võrdne kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. * A = Fs cos * Tähis = A, ühik [1J] (dzaul) -) 1J = 1N * m * Kui jõud soodustab liikumist, on töö postiivne, kui aga takistab, siis on negatiivne. * Liikumissuunaga ristiolev jõud tööd ei tee. * Kui jõud pole liikumise kestel jääv, vaid muutub, ei saa tema poolt tehtavat tööd arvutada tavavalemiga ja peab kasutama valemit A = Fs/2 = ks2/2. * Võimsus on töö tegemise kiirus. * N = A/t * Tähis = N; ühik [1W] (watt) * N = A/t = Fs/t = Fv * Energia on keha võime teha tööd. * Energiat on kahte liiki: kineetiline ja potensiaalne. * Liikumisenergia on kineetiline. * Kineetiline energia sõltub kiirusest ja massist. * Ek = mv2/2
pikkusühiku võrra. Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m. Huygensi printsiip kirjeldab valguse levimist: lainefrondi iga punkt on uue, sekundaarse laine allikaks ja sekundaarlainete mähispind on uueks lainefrondiks. Tõkestamata laine levib ainult frondi esialgse levimise suunas. Teistes suundades lained kustutavad üksteist. Hõõrdejõud on võrdne hõõrdeteguri ja normaalrõhumisjõu korrutisega : F = µ N. Normaalrõhumisjõud on pinnaga ristiolev jõud, mis surub keha vastu pinda. Hõõrdetegur oleneb mõlemast kokkupuutuvast pinnast ja ta on võrdne hõõrdejõu ja normaalrõhumisjõu suhtega. Ideaalne gaas on tegeliku (reaalse) gaasi mudel, kus: molekule loetakse punktmassideks; molekulide põrgetel anuma seinaga nende kiiruse väärtus ei muutu, muutub ainult kiiruse suund; molekulide vahelist vastastikmõju (tõmbumine või tõukumine) ei arvestata. Ideaalse gaasi korral on pV/T = const. Konstanti nimetatakse
vanuselt. Peenmört: mört vuugi paksusele 1...3 mm. Mört (põhimört): sobiva terasuurusega täitematerjaliga mört vuugis paksusega üle 3 mm. Projekteeritud mört: mört, mille omadused rahuldavad vastava standardi nõudeid. Täitebetoon Täitebetoon: betoonisegu müüritise avade ja tühemike täitmiseks. Armatuur Armatuurteras: müüritises armatuurina kasutatav teras. Jaotusarmatuur: töötava (piki-) armatuuriga ristiolev armatuur jõudude ühtlustamiseks pikivarrastes. Konstruktiivne armatuur: mittearvutuslik armatuur, mis pannakse vastavalt üldtunnustatud konstrueerimisnõuetele. Põikarmatuur: armatuur põikjõu vastuvõtuks. Töötav armatuur: arvutuslik armatuur. Vuugiarmatuur: vuugis kasutatav armatuur, pikiarmatuur. Müüritises abimaterjalid Ankur: vahend müürikivide ühendamiseks erinevates kihtides ja külgnevate
või betoonikihi sisse nii, et müüritis töötab koormuse (jõudude) vastuvõtul ühtse tervikuna. Eeldoseeritud mört: tehases doseeritud komponendid millest ehitusplatsil segatakse mört. Eelpingestatud müüritis: müüritis, milles pingearmatuuri abil on eelnevalt tekitatud surve- pinged. Ehitusplatsimört: mört, mille alglähtematerjalid doseeritakse ja segatakse ehitusplatsil. Jaotusarmatuur: pikiarmatuuriga ristiolev armatuur jõudude ühtlustamiseks pikivarrastes. Kaubamört: tehases doseeritud ja segatud ning ehitusplatsile toodud mört. Kergmört: mört kuivmahumassiga alla 1500 kg/m3. Konstruktiivne armatuur: mittearvutuslik armatuur vastavalt üldtunnustatud konstrueeri- misnõuetele. Liugvuuk: vuuk, mis võimaldab müüritise horisontaalse vaba liikumise. Mördi survetugevus: kindla arvu mördi katsekehade keskmine survetugevus 28 päeva vanuselt. Märkus
Joonis 4.39 Näide 3. Tala CD raskusega P2 on kinnitatud ülemisest otsast liigendiga C seina külge (joonis 4.40) ja toetub horisontaalsele talale AB, mille raskus on P1 . Tala AB on kinnitatud liigendiga A aluse külge ja toetub rullidele B. Tala AB punktist K läheb nöör, mis on visatud üle ploki. Selle nööri teises otsas ripub keha raskusega P3 . Tala CD punktist L läheb selle talaga ristiolev nöör, mis on samuti visatud üle ploki, selle nööri teises otsas ripub keha raskusega P4 . Teha jõudude skeemid talade AB ja CD tasakaalu uurimiseks. J. Kirs Loenguid ja harjutusi staatikast 42 C L 2
x = a 1 + t1 u1 + t2 v 1 : y = a 2 + t1 u2 + t2 v 2 , t1 , t2 R (14.3) z = a 3 + t1 u3 + t2 v 3 nimetatakse tasandi parameetrilisteks võrranditeks koordinaa- tides. 14.2 Tasandi üldvõrrand Olgu antud suvaline tasandiga ristiolev nullvektorist erinev vektor n = (A, B, C). Sel juhul tasandil olevate punktide A, X korral, OA = (a1 , a2 , a3 ) ja OX = (x, y, z), saame AX = (x - a1 , y - a2 , z - a3 ). Kuna n on risti tasandiga , siis nAX ja skalaarkorrutise omadusest saame 0 = n, AX = A(x - a1 ) + B(y - a2 ) + C(z - a3 ). Tähistame siin D := -(Aa1 + Ba2 + Ca3 ). Definitsioon 14.5 Võrrandit
5.3.3. Hõõrdejõud Hõõrdejõud tekib kahe keha kokkupuutel ja see takistab alati kehade või nende osade liikumist. Hõõrdejõul on inimese seisukohast kahetine tähtsus. See võib olla nii kasulik kui kahjulik Hõõrdumist jaotatakse seisuhõõrdeks, liugehõõrdeks ja veerehõõrdeks. Hõõrdumist iseloomustab hõõrdejõud. Hõõrdejõud Fh on võrdne hõõrdeteguri ja normaalrõhumisjõu korrutisega : Fh = µ N. Normaalrõhumisjõud N on pinnaga ristiolev jõud, mis surub keha vastu pinda. Horisontaalsel pinnal N = mg, kaldpinnal N = mg cos, kus on kaldpinna nurk horisondi suhtes. Hõõrdejõud on alati suunatud vastupidiselt nihkele või keha liikuma sundivale jõule. Hõõrdetegur µ oleneb mõlemast kokkupuutuvast pinnast ja ta on võrdne hõõrdejõu ja normaalrõhumise suhtega. Hõõrdetegur on ilma mõõtühikuta suurus. Katsed näitavad, et seisuhõõrdejõud on alati suurem liugehõõrdejõust ja hõõrdejõu suurus
annaabi.ee 
