Olen kuulnud, et Narva on kõige suurema HIV-i nakatunud inimeste osakaaluga linn Euroopas. See on väga tõsine probleem, mis loob veel teisigi raskusi. Näiteks tööviljakuse vähenemine, meditsiinikulutuste suurenemine ja rahvaarvu vähenemine. Sellega tuleks intensiivselt tegeleda juba noorest east peale, enne kui jõuab üldse mingisugune huvi tekkida. Lahendus võiks olla selline: tasuta kondoomid ja süstlad on laialt saadaval ja tasuta kõigile, eriti riskigruppidele. Sellega piiratakshaiguse levikut tervetele inimestele. Arstiabi võiks olla soodsamaks ja kättesaadav kõigile. Riigi arendatav elektrooniline asjaajamine nagu e-retsept ja e-tervisekaart on väga teretulnud. See vähendab paberimajandust ja võimaldab paremat arstidevahelist suhtlust. Väga tähtis on ka spordivõimaluste arendamine. Ideaalis võiks olla igas linnas ja maakonnakeskuses üks korralik spordihall ja ujula. Nende kasutamine oleks tasuta või igaühele taskukohase hinnaga
Kõrgeima tööpuudusega maakondadeks on olnud aja jooksul Ida-Virumaa 30.09.2009.a. seisuga (17%), Võrumaal (16%). Kõrge tööpuudus on ka Valgamaal (14,%) ja Põlvamaal (13%). Väiksem tööpuudus on Tartu- ja Jõgevamaal (9%). Kõige suurem töötuse määr on keskkooli haridusega inimestel (28,4%), kutsekõrgkooli haridusega on seevastu töötuse määr (2,8%) (statistika 2009). Eraldi on hakatud suuremat tähelepanu osutama riskigruppidele. 01.01.2006.a. jõustunud Tööturuteenuste ja toetuste seaduses sätestati rida uusi riskigruppe. Riskirühma kuulumine otseselt ei piira ega loo juurde erilisi eelistingimusi teenuste ja toetuste saamisel, vaid sellise grupi määratlemine on vajalik teenuste paremaks suunamiseks. 4 Joonis 2. Registreeritud isikute osakaal riskigrupis 2.2 Tööturupoliitika
5. Panustav globaliseerumine Eesti kogemus on kasutatav ka väljaspool Baltikumi, levides rahvuskultuuri ja globaalkultuuri sünteesimise ja sotsiaaltehnoloogilise oskus- teabe rakendamisel. 3.2.2 Heaolu kasv 1. On kadunud ,,vaese sugulase" mentaliteet võrreldes Põhjamaadest naabritega. 2. Eesti majanduse koht konkurentsivõime pingereas ületab aastal 2030 mõnevõrra elatustaseme pingerea kohta. 3. Loodud on inimväärne turvavõrk riskigruppidele. 4. Aastal 2030 keskmine eluiga on tõusnud 77- 78 aastani. 5. Suurenenud on loomingulisust nõudvate elukutsete osatähtsus. 6. Laienenud on nii vabaaja veetmise viisid kui ka õppimist ja meelelahutust ühendavad tegevusvormid. 3.2.3 Sidus ühiskond 1. Sotsiaalne kaasatus ühiskonna kihistumine on vähenenud, ühegi olulise elanik- konnarühma sissetulekud ei jää alla EL- s kehtestatud toimetulekumiiniumi. Tervise- hoiuteenus on kõigile kättesaadav. 2
4) Perekonnaelu tugevdamine; 5) Naiste ja laste õiguste kaitse; 6) Sündimuste soodustamine. Perepoliitika meetmed: Otsene majanduslik toetus peredele Peredele suunatud teenuste arendamine (tervishoid, lapsehoid) Sihtotstarbeliste vahendite eraldamine peredele lisateenuste kasutamiseks (tugirühmad, turvakodud) Mitte sekkuma põhimõttel, et ühiskond peab ise reguleerima Eesti perepoliitika iseloomustus Üksikutele riskigruppidele pööratakse suht vähe tähelepanud ning peamised vahendid suunatakse ideaalperekonnale. Samas ootused on toetuste osas kõrged. Eestis kulutatakse sotsiaalsfäärile võrreldes muu Euroopaga vähem. Samas laste suhtelise vaesusriski määr ja kulutused perepoliitikale negatiivses korrelatsioonis. Perepoliitikat peetakse tihti naistele suunatuks (laste kasvatamine, tööl käimine jne). Suureks probleemiks on meestega seotud küsimused isaduse
tuluõhtuid korraldati. Püüdsid prostituute õigele teele viia. Nõukogude ajal muutus hoolekanne riigi ülesandeks. Sõjaveteranid eelistatud. Kurdid, pimedad eelistatumad kui jalutud. Taasiseseisvumisel muutus hoolekanne uuesti omavalitsuse ülesandeks. Peavad pakkuma sotsiaalteenuseid (nõustamine, abivahendite andmine, koduteenused, hooldamine perekonnas, hooldamine hoolekande asutuses, sotsiaaltoetus, sotsiaalkorter, sotsiaalregistri pidamine). Eriline tähelepanu on riskigruppidele: · Lastega pered · Puudega inimesed · Vanurid · Vangist vabanemine. · Töötud · Finantseerimine (omavalitsus, riik, vabatahtlike annetused) Karistusseadustik Karistuse eesmärgid: · Mõjutada karistuse saanud isikut edaspidi kuritegelikust käitumisest hoiduma. · Mõjutada teisi inimesi kuritegelikust käitumisest hoiduma. · Teatud teo eest tasumine kannatanule. · Ohtlike elementide isoleerimine. Karistusõiguse põhimõtted:
Taluvuse ehk tolerantsuse tõus uimasti suhtes on olukord, kus uimasti esialgsed annused ei anna subjektiivset rahuldustunnet ega kõrvalda võõrutusnähte27. Uimastiennetuse tasandid. 3 tasandit: primaarne (esimene), sekundaarne (teine), tertsiaarne (kolmas) tasand. Primaarne- kõige üldisem. Haarab kogu elanikkonda ja on suunatud neile kes ei tarvita uimasteid. Sihtgrupiks on lapsed ja noorukid, eesmärk on uimastinõudluse vähendamine. Sekundaarne- on suunatud riskigruppidele (vaimse alaarenguga, ühiskonnaohtlikele tegudele kalduvad isikud, isikud kinnipidamiskohtades,) ja in kellel on seos uimastite tarvitamisega on juba tekkinud tervise- või sotsiaalprobleemid. Tertsiaarne- suunatud neile, kellel on juba kujunenud sõltuvus alkoholist või narkootikumidest. Eesmärgiks on uimastite tarbimise lõpetamine või vähendamine, haiguste ennetamine, kuritegevuse tõkestamine. 28. Sotsiaalsete toimetulekuoskuste 5 baasoskust, nende seotus uimastiennetusega
tarvita, see seisneb peamiselt uimastite tarvitamisest organismile ja psüühikale tekkiva kahju selgitamises ja sellealase info jagamises, tervete eluviiside propageerimises (füüsilise aktiivsuse, tervisliku toitumise, mittesuitsetamise, alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise eelistamine), terviseõpetuses ja kasvatuses ning alternatiivide loomises. Teisene ehk sekundaarne preventsioon on suunatud riskigruppidele (hälbiva käitumisega, vaimse alaarenguga isikud, kellel on kalduvus ühiskonnaohtlikele tegudele; isikud, kes viibivad kinnipidamiskohtades; riskisikute pereliikmed jmt.) ja inimestele, kellel seoses meelemürkide tarvitamisega on juba tekkinud tervise- või sotsiaalprobleemid. Tegevuse järgi jaotub see järgmiselt: interventsioon ehk sekkumine, ravi ning rehabilitatsioon.
Jobseeker Allowance’iga (tugevalt tingimuslik). AÜde võimu kärpimine. “work first” st töö võtta vastu igal juhul. Reformid alates 1997 (New Labor): Paindlik tööturg kui võti. Töötute poliitika sidumine koolitusega. “make work pay” (maksusoodustused madalapalgalistele). Töötutoetuste tingimuslikkuse/ vajaduspõhisuse (means-tested) suurendamine. New Deal- programm noortele, üksikemadele, puuetega inimestele ja teistele riskigruppidele Kokkuvõte: Leiborite positsioon ja uuenenud programm tegid võimalikuks paradigma muutuse tööturupoliitikas- passiivsetelt toetustelt nö juhitud aktiveerimiseni. Esmakordselt pälvis leiborite poliitika ka tööandjate toetuse. Finland- flexicurity as a proactive LMP Kontekst: Hõive hea, mobiilsus kõrge; EPL keskmine, töötuskindlustuse heldus keskmine, kõrgelt haritud rahvas, kiiresti vananev ühiskond, kuid nö tagurlikke otsuseid- varajase pensioni ajendid pole tehtud.
Esmane ehk primaarne preventsioon on suunatud neile, kes uimasteid ei tarvita, see seisneb peamiselt uimastite tarvitamisest organismile ja psüühikale tekkiva kahju selgitamises ja sellealase info jagamises, tervete eluviiside propageerimises (füüsilise aktiivsuse, tervisliku toitumise, mittesuitsetamise, alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise eelistamine), terviseõpetuses ja kasvatuses ning alternatiivide loomises. Teisene ehk sekundaarne preventsioon on suunatud riskigruppidele (hälbiva käitumisega, vaimse alaarenguga isikud, kellel on kalduvus ühiskonnaohtlikele tegudele; isikud, kes viibivad kinnipidamiskohtades; riskisikute pereliikmed jmt.) ja inimestele, kellel seoses meelemürkide tarvitamisega on juba tekkinud tervise- või sotsiaalprobleemid. Tegevuse järgi jaotub see järgmiselt: interventsioon ehk sekkumine, ravi ning rehabilitatsioon.
annaabi.ee 
