O�iguspoliitika po�hialused 2030 kokkuvo�tte (0)

Õiguspoliitika põhialused 2030 kokkuvõtte PÕHISEADUSEST LÄHTUV ÕIGUSLOOME
Õiguspoliitika   kujundamisel  tuleb  esmajoones   lähtuda   põhiseaduse   sätetest,   mis   tagavad
üksikisiku õigused ja riigikorralduse.  Teisalt on põhiseadus ka esmane õigusloometegevuse
kvaliteedi hindamise mõõdupuu  – n-ö miinimumstandard,  millele teised seadused peavad
vastama.
Õigusaktide kvaliteedile suurema tähelepanu pööramise ning kvaliteedi parandamise kaudu
on võimalik mõjutada riigi konkurentsivõimet, viia poliitilisi eesmärke ellu eesmärgistatumal
ja   efektiivsemal   viisil   ning   hoida   reaalselt   kokku   nii   riigi   kui   ka   erasektori   kulusid,
suurendades seeläbi ühiskonna üldist efektiivsust
ÕPPA   2030   on   mõeldud   täitmiseks   eeskätt   Vabariigi   Valitsusele,   kuid   osaliselt   ka
Riigikogule.   Näiteks   peab   Riigikogu   tagama,   et   seaduseelnõu   menetluse   käigus   tehtud
oluliste muudatusettepanekute mõjusid analüüsitaks. VÄHEM ÕIGUSLOOMET
Õigusnormide hulk on pidevas kasvus. Koos normide lisandumisega muutub keerulisemaks
ja   detailsemaks   normide   sisu.   Vajadusele   õigusloome   mahule   piir   panna   on   tähelepanu
juhitud korduvalt.
ÕPPA   2030   suunab   õigusloojaid   ja   poliitikuid   kaaluma   ja   valima   muid   lahendusi   peale
õiguslike.   Oluline   on   mõista,   et   seaduse   muutmise   kõrval   eksisteerib   muid,
mitteregulatiivseid   probleemi   lahendamise   viise.   Eelistada   tuleks   probleemi-   ja
analüüsipõhist   planeerimist,   mis jätaks   valitsusele   aega  sisuliseks kaasamiseks  ja   mõjude
hindamiseks. Toonitatakse, et õiguslik lahendus on alles viimane abinõu.
Samuti poliitikavalikute ja õigustehniliste lahenduste üle otsustamine tuleks võimaluse korral
seaduse ettevalmistamise käigus lahutada ning seaduse õigustehnilise ettevalmistamise juurde
asuda alles siis, kui on piisavalt täpselt selgeks tehtud, mida poliitiliselt soovitakse saavutada.
ÕPPA 2030 eelnõu ettepanek on edaspidi loobuda ka nn 100 päeva reeglist, kus kiirustamise
juures   jäetakse   kõrvale   alternatiivide   analüüs,  mistõttu   sisuliselt   tekitatakse   juurde
õigusloomet, mille vajalikkuses ei ole kitsa ajaraami tõttu jõutud veenduda. Samuti ei ole
sellel mingit õiguslikku alust kehtivas õiguses. HEA ÕIGUSLOOME PÕHIMÕTTE RAKENDAMINE
Õigusloome peab tooma Euroopa kodanikele märgatavat kasu ja aitama lahendada ühiseid
probleeme. Parema õigusloome all mõistetakse sellist õiguse loomist ja rakendamist, mis on
hästi planeeritud, kaasav ja tõendustel põhinev.
ÕPPA 2030-s eesmärk on, et  õigusloomele kehtivad nõuded samasustuks kõigil tasanditel.
Selleks on loodud väljatöötamiskavatsuse instituut, kus toimuvad avalikud arutelud selle üle,
milles on probleem ja kas sekkumist on üldse vaja, ning, et aidata tagada seda, et loodav
seadus oleks proportsionaalne ning põhiseaduspärane.
ÕPPA   2030   seab   eesmärgiks,   et   nii   kaasamiseks   kui   ka   mõjuanalüüsi   koostamiseks
kehtestatud nõuete täitmist kontrollitaks sisuliselt. Ainult juhul, kui need on täidetud, oleks
lubatav eelnõu menetlusse võtta. Silmas pidades seaduseelnõude menetlemist Riigikogus, on
oluline tagada töökorralduslikult ka see, et Riigikogu menetluse käigus tehtud olulisematele
muudatusettepanekutele tehtaks mõjuanalüüs.
Riigikogu   liikmete   kätte  peavad   jõudma   aruteluks   nii   väljatöötamiskavatsused   kui   ka
järelhindamise tulemused, mis tagaks selle, et Riigikogu liikmed saaksid kavandatava kohta
teavet   ajal,   kui   olulisi   otsuseid   langetatakse.   See   oma   korda   võimaldaks   muuta
tulemuslikumalt hilisema huvirühmade kaasamise Riigikogu komisjonide töösse. 


ÕPPA   2030   kohaselt  on   õiguse   kasutaja  üldmõiste,   mis   hõlmab   nii   õiguse   adressaate,
huvirühmi, rakendajaid kui ka laiemalt inimesi, kes potentsiaalselt konkreetse õigusnormi ja
õiguse   valdkonnaga   võivad   kokku   puutuda   ja   peaksid   sellest   seetõttu   ka   aru   saama.
Õiguskeele   teemaline   järjepidev   koolitamine   ja   nii   õigusloomejuristide   koostöö
keeletoimetajatega   kui   ka   keeletoimetajate   omavaheline   koostöö   on   mõlemad   ühtviisi
vajalikud õigusaktide keele kvaliteedi paremaks muutmiseks. ÕIGUSE SÜSTEEMNE ARENDAMINE
ÕPPA 2030 eelnõus on võrdlev-õigusliku analüüsi tähtsustamise kõrval sõnaselgelt rõhutatud
pakutud   lahenduste   põhiseaduspärasuse   tagamise   vajalikkust.   Õigusnormi   looja   peab
põhjalikult tundma reguleeritavat valdkonda, selle õigusliku reguleerimise võimalusi Eestis ja
kasutatud lahendusi mujal riikides.
Õigusloome   korraldus   peab   toetama   kvaliteetse   õiguse   loomist.   Seepärast   on   oluline
õigusloomejuristide   pädevuse   pidev   ja   jätkuv   arendamine.   Samuti   tuleb   järjepidevalt
analüüsida uusi tehnilisi võimalusi ja koostöövorme, mille abil õigusloome kvaliteeti ja selle
läbipaistvust parandada. Lisaks õigusloomejuristide taseme tõstmisele on vaja panustada ka
analüütilisse võimekusse ja riigi käsutuses oleva statistika ning muude andmete kasutamisse
kvaliteetsete ja adekvaatsete mõjuhinnangute koostamisel. KONKURENTSIVÕIMELINE ÕIGUSKESKKOND
Riigid on omavahelises tugevas konkurentsis nii majanduse, elukeskkonna kui ka õiguskorra
poolest.   Õiguskord   ja   selle   tulemuslik   rakendamine   peab   tagama   Eesti   rahvusvahelise
konkurentsivõime   ning   võtma   arvesse   hoogustuvat   üleilmastumist   ja   teadmistepõhist
majandust.   Selleks   peab   seadus   tagama   inimeste   heaolu,   majanduse   konkurentsivõime   ja
ühiskonna turvalisuse ning riik peab selleks välja pakkuma uuenduslikke ja ettevaatavaid
lahendusi.  PAREM ÕIGUSLOOME EUROOPA LIIDUS
Eesti jaoks toob Euroopa Liidu eripalgelised väärtushinnangud, õiguskultuurid ja-süsteemid
kaasa   uusi   väljakutseid,  sest  vaatamata   EL  õigusnormide  olemusele   peavad  uued   reeglid
saama Eestis üle võetud ja rakendatud. Sel põhjusel peab järjest enam ja järjest tõsisemalt
panustama   Euroopa   tasandi   õigusloomemenetlusse,   sest   Eesti   inimese,   ettevõtja   ja
riigiasutuse jaoks ei ole väga tähtis, kas õigusnorm pärineb Euroopa Liidu seadusandjalt või
on tegemist Eesti riigisisese otsusega luua uus õigusnorm – õigust tuleb mõista ja sellele
vastavalt toimida ikka ühtmoodi, sõltumata sellest, millisest allikast see pärineb.  EL õiguse mõistmise kõrval on väga tähtis ka see, et koos teiste liikmesriikidega on ju Eesti ka ise üks
neid otsustajaid, kelle vajadusi ja soove arvestades uued reeglid meie ühiskonda tekivad. Me
ei saa ega tohi end selles protsessis taandada üksnes kõrvaltvaataja rolli, kes võtab vastu kõik,
mis teised soovivad. Eesti peab oma arvamused välja ütlema, seda eriti valdkondades, kus
Eestil endal on väga häid kogemusi ja teadmisi, mida vajavad ka teised riigid, et teha tarku ja
põhjendatud otsuseid.
Euroopa   Komisjoni   parema   õigusloome   vahendite  hulgas   on   eraldi   tööriist   digitaalse
majanduse   ja   ühiskonna   ning   info-   ja   kommunikatsioonitehnoloogia  teemade   mõjude
tuvastamiseks ning analüüsimiseks. Arvestades Eesti kui e-riigi kuvandit, oleks põhjendatud
ka Eesti õigusloome juhiseid täiendada suunisega alati kaaluda infotehnoloogiliste lahenduste
loomist ja hinnata olemasolevate lahenduste omavahelist koostoimet.