· Nägemise abil saab inimene 90% kogu infost SILMAMUNA EHITUS I Silmamuna (bulbus oculi) asub silmakoopa (orbita) eesmises osas http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 SILMAMUNA EHITUS II Silmamuna kestad 1. Fibrooskest: sarvkest (cornea) ja kõvakest (sclera) 2. Võrkkest e reetina pigmentepiteel, horisontaalrakud, bipolaarsed ja ganglionirakud, sensorirakud (kepikesed ja kolvikesed) 3. Soonkest (choroidea) · vikerkest (iris) annab silmadele värvi · ripskehas on ripslihas · pärissoonkestas on veresooned, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli SILMAMUNA EHITUS III Vikerkest · rõngakujuline moodustis, asub silmamuna eesosas · värvus sõltub melaniini hulgast ja paigutusest Silma vikerkesta värvus on geneetiliselt päritav SILMAMUNA EHITUS IV · Sarvkesta tagapinna ja iirise vaheline ruum - silma eeskamber · Läätse ja ripskeha vaheline ruum - silma tagakamber
Nimeta sarvkesta põhilised funktsioonid silmasisu kaitsmine, valguskiirte pääsemise võimaldamine võrkkestani. 5. Kui suur on sarvkesta normaalne veesisaldus? 75% 6. Märgi õiged väited: a. Sarvkest on tundlikum kude inimese kehas. b. Vikerkestal on rikkalik verevarustus. c. Sarvkestas puuduvad närvid. d. Laugude naha all paikneb silmasõõrlihas 7. Nimeta vikerkesta funktsioon valguse regulatsioon ja eeskambri vedeliku temperatuuri regul. 8. Kus toodetakse vesivedelikku? - Ripskehas 9. Mis juhtub kui eeskambri nurk on suletud? Silmasisene rõhk tõuseb, vedeliku äravool on takistatud. 10. Nimeta pupilli lihased ja nende ülesanded Silmaava laiendajalihas (dilataator). Pupilli äärise ümber asub ringikujuliselt ahendaja/sulgur/sfinkter- lihas. 11. Millistelt närvidelt saab silm innervatsiooni? - Kraniaalnärvidelt. (ülemine- ja alumine silmaliigutaja närv, plokinärv, eemaldajanärv, näonärv
Oksendamine Aevastamine Köharefleks Pilgutamine Refleksid, mille abil toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas Keskaju: anatoomiline jaotus, ülesanded NELIKKÜNGASTIKU TUUMAD PUNATUUM SILMALIIGUTAJA- JA PLOKINÄRVI TUUM MUSTSUBSTANS (mälumise ja neelamise koordinatsioon, reguleerib plastilist toonust) Mis on akommodatsioon? Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. See toimub silmaläätse kumeruse muutmise teel. Läätse kumerus suureneb ripskehas asuva lihase (akommodatsioonilihase) kokkutõmbumisel ja väheneb sama lihase lõõgastumisel. Akommodatsioon on seega silma võime tugevdada valguskiirte murdumisjõudu, mis on vajalik lähedalasuvate esemete nägemiseks. Mis on konvergents? Konvergents on eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine Millised kesknärvisüsteemi osad moodustavad ajutüve? KESKAJU + PIKLIKAJU = AJUTÜVI Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid? Staatilised refleksid
silma akommodatsioon Läätse optilise tugevuse reguleerimine - akommodatsioon - toimub läätse kumeruse muutmise teel, mis sõltub selle elastsusest ja läätsekihnule mõjuvatest jõududest. •Ripskeha, pärissoonkesta ja kõvakesta passiivsed elastsusjõud kanduvad ripsvöötmekese kaudu läätsekihnule. Pinge ripsvöötmekeses venitab silmaläätse ja põhjustab selle lamendumise. Silm on nii reguleeritud e akommodeeritud kaugele vaatamiseks. •Rõngana ümber läätse ripskehas asub ripslihas, mille kokkutõmbel pinge ripsvöötmekesele väheneb või isegi kaob. Lääts kumerdub oma loomuliku elastsuse tõttu ja on akommodeeritud lähedale vaatamiseks. •Ripslihase lõõgastumisel lääts taas lameneb. Kui silma optiline süsteem on normaalne, nimetatakse seda emmetroopiaks (A). Sel puhul tekib võrkkestal lõpmata kaugel olevatest esemetest terav kujutis. •Kui silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi tugevuse suhtes liialt pikk, tekib kujutis
· "Valvsusrefleks" : Organismi ettevalmistamine ootamatule ärritusele · PUNATUUM SILMALIIGUTAJA- JA PLOKINÄRVI TUUM MUSTSUBSTANS: mälumise ja neelamise koordinatsioon reguleerib plastilist toonust 8. Mis on akommodatsioon? on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. See toimub silmaläätse kumeruse muutmise teel. Läätse kumerus suureneb ripskehas asuva lihase (akommodatsioonilihase) kokkutõmbumisel ja väheneb sama lihase lõõgastumisel. 2 Akommodatsioon on seega silma võime tugevdada valguskiirte murdumisjõudu, mis on vajalik lähedalasuvate esemete nägemiseks. 9. Mis on konvergents? Konvergents on eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine 10. Millised kesknärvisüsteemi osad moodustavad ajutüve?
Kestadest on: 1. väline tugev kiud- e. fibrooskest silmamuna toes, ta säilitab silmamuna kuju ja tema külge kinnituvad silmalihased. kiudkesta eesmine osa on: läbipaistev sarvkest e. kornea (cornea), tagumine osa on läbipaistmatu kõvakest e. skleera (sclera), mille nähtavat, eespoolset osa nimetatakse silmavalgeks. 2. keskmise, soon- e. vaskulooskesta tagumine osa on pärissoonkest e. korioidea, eesosa moodustab rips- e. tsiliaarkeha ja vikerkesta e. iirise. Ripskehas asuv rips- e. tsiliaarlihas talitleb akommodatsioonilihasena. Vikerkest on plaatjas moodustis, tema keskel paiknev silmaava e. pupill reguleerib silelihaste abil reflektoorselt ahenedes või laienedes silma sattuva valguse hulka. Vikerkesta värvus oleneb pigmendi hulgast. 3. sisemise võrkkesta e. reetina tagumine (optiline) osa on mitmekihiline ning sisaldab valgustundlikke nägemisrakke - kepp- ja kolbrakke, mille välimised osad - kepikesed ja kolvikesed - on kohanenud valgusärrituse
silmamuna toes, ta säilitab silmamuna kuju ja tema külge kinnituvad silmalihased. Kiudkesta eesmine osa on läbipaistev sarvkest e. kornea (cornea), tagumine osa on läbipaistmatu kõvakest e. skleera (sclera), mille nähtavat, eespoolset osa nimetatakse silmavalgeks. Keskmise, soon- e. vaskulooskesta (tunica vasculosa bulbi) tagumine osa on pärissoonkest e. korioidea (chorioidea), eesosa moodustab rips- e. tsiliaarkeha ja vikerkesta e. iirise. Ripskehas asuv rips- e. tsiliaarlihas talitleb akommodatsioonilihasena. Vikerkest on plaatjas moodustis, tema keskel paiknev silmaava e. pupill reguleerib silelihaste abil reflektoorselt ahenedes või laienedes silma sattuva valguse hulka. Vikerkesta värvus oleneb pigmendi hulgast. Sisemise võrkkesta e. reetina (retina) tagumine (optiline) osa on mitmekihiline ning sisaldab valgustundlikke nägemisrakke - kepp- ja kolbrakke, mille välimised osad - kepikesed
Võrkesta assotsiatiivsete neuronite kihi aksonid moodustavad nägemisnärvi, mis juhib nägemisärritust peaajju. Närvikiud kulgevad peaaju kuklasagara koorde - nägemisanalüsaatori tsentraalsesse ossa. 180. Mille abil toimub silma läätse kuju muutumine? Selgitage. Silmalääts on kaksikkumer läbipaistvatest kiududest moodustis pupilli taga. Ripskeha asub rõngakujuliselt silmaläätse ümber ja on sellele kinnitunud erilise sideme - ripsvöötmekese abil. Ripskehas leiduvad silelihased moodustavad ripslihase. Selle kokkutõmbumine põhjustab sõõrvöötmekese lõtvumise, mille tõttu läätse kumerus suureneb. Ripslihase lõtvumine aga pinguldab sõõrvöötmekest ja silmalääts lameneb. 181. Mille abil toimub pupilli suuruse muutumine? Selgitage. Vikerkest meenutab lamedat võru, mille keskel on ümar avaus - silmaava ehk pupill. Vikerkestas on kaks
Kestadest on: 1. väline tugev kiud- e. fibrooskest silmamuna toes, ta säilitab silmamuna kuju ja tema külge kinnituvad silmalihased. kiudkesta eesmine osa on: läbipaistev sarvkest e. kornea (cornea), tagumine osa on läbipaistmatu kõvakest e. skleera (sclera), mille nähtavat, eespoolset osa nimetatakse silmavalgeks. 2. keskmise, soon- e. vaskulooskesta tagumine osa on pärissoonkest e. korioidea, eesosa moodustab rips- e. tsiliaarkeha ja vikerkesta e. iirise. Ripskehas asuv rips- e. tsiliaarlihas talitleb akommodatsioonilihasena. Vikerkest on plaatjas moodustis, tema keskel paiknev silmaava e. pupill reguleerib silelihaste abil reflektoorselt ahenedes või laienedes silma sattuva valguse hulka. Vikerkesta värvus oleneb pigmendi hulgast. 3. sisemise võrkkesta e. reetina tagumine (optiline) osa on mitmekihiline ning sisaldab valgustundlikke nägemisrakke - kepp- ja kolbrakke, mille välimised osad -
· pupilli suurust AKOMMODATSIOON ·Läätse optilise tugevuse reguleerimine- akommodatsioon-toimub läätse kumeruse muutmise teel, mis sõltub selle elastsusest ja läätse kihnule mõjuvatest jõududest. · Ripskeha, pärissoonkesta ja kõvakesta passiivsed elastsusjõud kanduvad ripsvöötmekese kaudu läätse kihnule. Pinge ripsvöötmekeses venitab silmaläätse ja põhjustab selle lamendumise. Silm on nii reguleeritud e akommodeeritudkaugele vaatamiseks. ·Rõngana ümber läätse ripskehas asubripslihas,mille kokkutõmbel pingeripsvöötmekesele väheneb või isegi kaob. Lääts kumerdub oma loomuliku elastsuse tõttu ja on akommodeeritud lähedale vaatamiseks. ·Rips lihase lõõgastumisel lääts taas lameneb. Kui silma optiline süsteem on normaalne, nimetatakse seda emmetroopiaks(A). Sel puhul tekib võrkkestal lõpmata kaugel olevatest esemetest terav kujutis. · Kui silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi tugevuse suhtes liialt pikk, tekib kujutis
annaabi.ee 
