diiselmootoriteski. [3] Trinkler-Sabathe ringprotsessi termiline kasutegur sõltub mootori surveastmest, isohoorilisest rõhutõusuastmest, isobaarsest paisumisastmest ning adiabaadi astendajast, kasvades mootori surveastme, isohoorse rõhutõusuastme ja adiabaadi astendaja suurenemisel ning isobaarse paisumisastme alanemisel. [3] KOKKUVÕTE Kolbmootorite ringprotsesside suhteline efektiivsus sõltub konkreetsetest võrdlustingimustest. Võttes võrdluse aluseks võrdsed ringprotsessist eemalduvad soojushulgad ja kompressiooniastmed, osutub kõige efektiivsemaks ringprotsessiks Otto ringprotsess ning kõige madalamat termilist kasutegurit omavaks ringprotsessiks Dieseli ringprotsess. Samas kolbmootorite ringprotsesside võrdlemine võrdsete surveastmete juures ei vasta mootori tegelikele töötingimustele, sest diiselmootorites kasutatakse tunduvalt kõrgemaid surveastmeid kui kütuse isohoorilise põlemisega mootorites. Seetõttu on õigem valida
põlemiskambri mahtu. 30. Gaasiturbiinseadme põhimõtteskeem. 14 31. Gaasiturbiinseadme ringprotsess PV ja TS diagrammidel 32. Aurujõuseadme põhimõtteskeem. 33. Rankini ringprotsessi kujutamine TS diagrammil ( termiline kasutegur ja selle suurendamise võimalused) Rankine'i ringprotsessis, erinevalt Crnot' ringprotsessist, kus x3>0, kondenseerub aur kondensaatoris täielikult. Sellisel juhul ei komprimeerita protsessiosas 3-4 mitte väikese tihedusega niisket auru, vaid vett. Pumba poolt tarbitab 15 töö, tänu vee väikesele kokkusurutavusele on tunduvalt väiksem niiske auru komprimeerimiseks vajalikust tööst
kohta Soojus võib üle kanduda (levib) kolmel erineval viisil: 1. juhtivuse e nn. Soojusjuhtivus 2. Konveksioonil 3. kiirgusena e. nn. soojuskiirgus 42. Entroopia võrrand? dq du pdv ds T T 43. Milline on entroopia muutus ringprotsessis. ds 0 D tema muutus ringprotsessis on võrdne nulliga 44. Avaldada entroopia muutuse kaudu termodünaamilise keha ringprotsessist osavõtt ja kujutada seda T-S diagrammil. 45. Millal me loeme termodünaamilisi protsesse tagastatavateks. Kui protsessi saab tagastada algolekusse ilma ühegi soojusliku mõjutuseta siis protsess on tagastatav. Selline protsess on ideaalne 46. Termodünaamilise protsesside tagastamatuse olemus. Reaalsed protsessid on tagastamatud ehk seotud entroopia kasvuga kus entroopia on: ds= dq/T 47
42. Soojuse ülekande liigid Soojus võib üle kanduda (levib) kolmel erineval viisil: 1. juhtivuse e nn. soojusjuhtivus 2. konveksioonil 3. kiirgusena e. nn. soojuskiirgus 43. Entroopia võrrand? dq du + pdv = = ds T T 44. Milline on entroopia muutus ringprotsessis. ds = 0 D tema muutus ringprotsessis on võrdne nulliga 45. Avaldada entroopia muutuse kaudu termodünaamilise keha ringprotsessist osavõtt ja kujutada seda T-S diagrammil. 46. Millal me loeme termodünaamilisi protsesse tagastatavateks. Kui protsessi saab tagastada algolekusse ilma ühegi soojusliku mõjutuseta siis protsess on tagastatav. Selline protsess on ideaalne 47. Termodünaamilise protsesside tagastamatuse olemus Reaalsed protsessid on tagastamatud ehk seotud entroopia kasvuga kus entroopia on: ds= dq/T 48
ristlõikega kanalis/torus. Kusjuures see ristlõge võib meelevaldselt muutuda (suureneda/väheneda) on võimalik TD keha voolamise põhivõrrandid. Voolamise protsesse kus kanalid asuvad võib vaadelda tagastatava adjabaatse protsessina (isoentroopse protsessina). Soojusvahetus voolava keskkonna ja teda ümbritsevat keskkonna vahel ei jõua C2 2 C12 - = lt toimudagi. 2 2 q Vähendatakse ringprotsessist ärajuhitavat soojushulka ehk 2 (SKEEM SH.1.20.02.06) Kui gaaside temp on üle 800°C, siis tuleb turbiini labasid jahutada. Isohoorilise põlemisega gaasiturbiini põhimõtteskeem ja töö protsess. Isohoorilises põlemises (SKEEM 3.20.02.06) Kõigi kolme klappi sulgeolekus süüdatakse kütus ja toimub isohoorne põlemine. (SKEEM 4.20.02.06) 1-2 Õhu isotroopne komplimeerimine nii nagu otto mootoris. 2-3 Sõõjuse isohoorne protsessi juurde juhtimine.
paisumine aurujõumasinas, auru isobaarneisotermne kondenseerumine kondensaatoris, vee rõhu isoentroopne tõus pumbas, auru genereerimine ja ülekuumendamine aurugeneraatoris.Rankine ringprotsessis veeaur kondenseerub kondensaatoris täielikult. Seal ei pea vähetihedat niiset auru ühelt rõhult teisele komprimeerima. Vaid seda asendab pump. Pumba töö on oluliselt väiksem, kuid ühtlasi suureneb Rankine ringprotsessist lahkuv soojushulk. Rankine’i ringprotsessi kulg ja kuju Ts- diagrammil sõltub jõumasinasse siseneva auru parameetritest, mille alusel võib esile tõsta kolm tüüpjuhtumit: 1) ringprotsess küllastunud (niiske) auruga kuumutatakse isobaarselt, sest rankine ringprotsessi sisestub soojus madalamal keskmisel temperatuuril kui carnoti ringprotsessis.; 2) ringprotsess ülekuumendatud auruga, kus auru algtemperatuur ületab algrõhule vastava
soojusteguriga (COP) q2 q2 T2 Tü 0 l q2 q1 T2 T1 Tü Ta j0 DT = Tü - Ta 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 12 Soojuspumba parameetrid Soojuspumba soojus- ehk küttevõimsus: Qk = q2·M, kW kus q2 ringprotsessist eemaldatav soojushulk, kJ/kg; külmutusagensi kulu, kg/s. Soojuspumba käitamiseks vajalik teoreetiline võimsus: Qk N0 0 Soojuspumba tööks vajalik madalatemperatuuriliselt keskkonnalt saadav teoreetiline soojusvõimsus: 1 Q0 Qk 1 0 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 13 Soojuspumba parameetrid
lts = eABCf - fCDAe = ABCDA Süsteemi poolt tarbitud soojushulk on q = q1 g2ning sellele vastab sooritatud töö suurus. Siin toimus soojuse muundumine mehaaniliseks tööks. Ringprotsessides saavutab termodünaamiline keha perioodiliselt iga tsükli järel tagasi oma algoleku. Siseenergia muutus ringprotsessis võrdub nulliga. U = 0, siis termodünaamika esimesest seadusest järeldubki, et ringprotsessis sooritatud töö võrdub ringprotsessi juhitud ja ringprotsessist eemaldatud soojushulkade vahega. lts = q1 q2 Ringprotsesse, mis toimuvad eelkirjeldatule vastupidises suunas, nimetatakse pöördringprotsessideks. Pöördringprotsessis toimub gaasi paisumine madalamal rõhul kui kokkusurumine (komprimeerimine) (joonis 14b), positiivne paisumistöö (eABCf) on väiksem negatiivsest komprimeerimistööst (fCDAe). Siin on tsükli summaarne töö negatiivne (viirutatud
p2 2 43(113) p1 1 A B C v Villu Vares v2 v3 v1 Energia ja keskkond Joonis 5.44 Gaasiturbiinseadme põhimõtteline skeem Joonis 5.45 Braytoni ringprotsessi pv ja Ts diagrammid Ringprotsessist osavõtvad soojushulgad, tehtav kasulik töö w ja kasutegur B avalduvad järgmiste valemite kaudu ( 5 .0), ( 5 .0), ( 5 .0) ja ( 5 .0) q1 = h3 - h2 = c p (T3 - T2 ) (5.0) q2 = h4 - h1 = c p (T4 - T1 ) (5.0) w = q1 - q2 = c p [ (T3 - T2 ) - (T4 - T1 )] (5.0) T4 -1
aeglustub gaasi rõhutõus, mis tagab mootori elastse ja pehme 9.Põlemisprotsessi faasid ja neid mõjutavad tegurid. on vaja teatud gaasikoguse temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra). töötamise. Põlemisprotsessi faasid. Erinevalt teoreetilisest ringprotsessist toimub kogu reaalse Mõnel mootoritüübil suunatakse pööriskambri kanal tangensiaalselt 1.Viivitusperiood . ringprotsessi jooksul soojusvahetus. Põlemisel antakse protsessi ka silindri külgpinnale . Kanali säärase asetusega antakse Diiselmootoris algab põlemisprotsess kütuse sissepritsimisega soojust juurde , mille arvel suurendatakse gaaside siseenergiat ja
annaabi.ee 
