12. SKP on lõpphüviste väärtuse rahaline mõõt, mida mõõdetakse...lõpphüviste...turuväärtuste... abil...abil 13. Tarbimise piirkalduvuse ja säästmise piirkalduvuse summa võrdub ühega. 14. Majandusteoorias eeldatakse, et majandus on tasakaalus, kui kogukulutused ja ...kogutulud...on võrdsed 15. Kui majanduses on inflatsioon, siis peaks valitsus...tõstma...maksumäära 16. Iga rahaühiku keskmist kasutamiskordade arvu teatud ajaperioodil mõõdab raha ...ringluskiirust. 17. Rahapakkumise suurendamiseks peab keskpank ...ostma...riigi võlakirju 18. Tööjõus osalemise määr on protsent tööealisest rahvastikust, kes kuulub...tööjõu...hulka 19. Inimesi, kes arvavad, et vabu töökohti ei ole ning seetõttu on loobunud aktiivsetest tööotsingutest, nimetatakse...heidutatud...töötajateks 20. Ühe valuuta hind, väljendatuna mõnes teises valuutas on...vahetuskurss. TEE ÕIGE VALIK 21 - 30, iga õige vastus annab 1 p, kokku 10p. 21. SKP mõõdab :
tähtajalised hoiused pankades Raha funktsioonid Arvestusühik ehk väärtuse mõõt – võimaldab hinnata kaupade ja teenuste väärtust Vahetusvahend ehk bartertehingu asendaja –aitab kaasa kaubanduse kasvule ja muudab vahetuse efektiivsemaks Vara kogumise vahend ehk akumulatsioonivahend – võimaldab koguda rikkust Raha nõudlus: Monetaristlik koolkond lähtub kvantitatiivsest rahateooriast, mis eeldab konstantset raha ringluskiirust ning seost raha pakkumise ja hinnataseme (inflatsiooni) vahel. Keynesi rahateooria kohaselt on rahanõudlus seotud kolme motiiviga: tehingumotiiv-soov omada raha, et teostada igapäevaseid tehinguid; ettevaatusmotiiv-soov omada raha ettenägematuteks juhtudeks ja spekulatsioonimotiiv- soov omada raha, juhul kui intressimäär tulevikus tõuseb. Rahapakkumine majanduses kujutab endast kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval. Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid.
hinnad, millega kaasneb inflatsioon. Sellist olukorda nimetatakse nõuldusinflatsiooni, kus liiga suur rahamass ajab taga liig vähe turul pakutavaid tooteid. (Investopedia, LLC kuupäev puudub) Samas võib inflatsiooni põhjuseks olla raha ringluskiiruse kasv. Raha ringluskiirus viitab sellele, kui kiiresti vahetab raha omaniku kindla ajaühiku jooksul ehk mitu korda kasutatakse ühte raha ühikut ostude sooritamiseks. Raha ringluskiirust saab suurendada, kui pangad vähendavad intressimäära, millega kaasneb laenude väljastamise kasv või kui indiviidid suurendavad oma kulutusi. Raha ringlusekiiruse kasv ei tekkida alati inflatsiooni, kuid kui kasv on ühiskonnas liiga suur, hüppeliselt suureneva nõudluse arvelt, on tagajärjeks inflatsioon. (Pettinger, Velocity of circulation and inflation 2013) Samuti on inflatsiooni tekkeks psühholoogiline tegur, kus indiviidid hakkavad ennustama tuleviku inflatsiooni määra
Hoida oma oma rikkust väärtpaberites, mis annavad intressitulu; on võimalus paigutada oma rikkus ka füüsilisse varasse, näiteks kinnisvarasse, kunstiväärtustesse, tootmishoonetesse jne. 62. Kuidas defineeritakse rahanõudlust? Millised on rahanõudluse motiivid? Kuidas sõltub rahanõudlus tulutasemest ja intressimäärast? Motiivid- tehingumotiiv; ettevaatusmotiiv; spekulatsioonimotiiv. 63. Millised tegurid (ja kuidas) mõjutavad raha ringluskiirust? Maksete laekumise sagudes ning maksete teostamise ja pangaülekannete laekumise efektiivsus; intressimäär; oodatud (progoositav) inflatsioon; elatustase; institutsionaalsed tegurid. 64. Kuidas on vahetusvõrrandis seotud rahapakkumine ja üldine hinnatase? Mv = PY M-rahapakkumine; v- ringluskiirus; PY- nominaalne SKP maht (hinnatase korrutatud loodud lõpptoodanguga) . Nad on võrdelises seoses, kui suureneb rahupakkumine, suureneb ka üdline hinnatase. 65
On küsimus kas hoida raha väärtpaberitena või sularahana, kui intressid on kõrgemad kui väärtpaberitest oodatav tulu, siis on mõtet hoida raha panagas. 5. Mille poolest erineb Keynesi ja neoklassikute käsitlus raha nõudluse kohta? Keynes'i arvates on rahanõudlusekõver suhteliselt elastne ja mittestabiilne, monetaristide arvates aga just mitteelastne ja stabiilne. 6. Millised tegurid (ja kuidas) mõjutavad raha ringluskiirust? Maksete laekumise sagedus ning maksete teostamise ja pangaülekannete laekumise efektiivsus; intressimäär; oodatud inflatsioon; elatustase; institutsionaalsed tegurid. Mida rohkem, parem, kiirem, seda suurem on raha ringlemise kiirus. 7. Kuidas on vahetusvõrrandis seotud raha pakkumine ja üldine hinnatase? Raha pakkumise suurenemine toob kaasa hindade tõusu (inflatsioon). 8. Millest sõltub raha nõudluse ja raha pakkumise kõverate elastsus? Rahapakkumise kõver
On küsimus kas hoida raha väärtpaberitena või sularahana, kui intressid on kõrgemad kui väärtpaberitest oodatav tulu, siis on mõtet hoida raha panagas. 5. Mille poolest erineb Keynesi ja neoklassikute käsitlus raha nõudluse kohta? Keynes’i arvates on rahanõudlusekõver suhteliselt elastne ja mittestabiilne, monetaristide arvates aga just mitteelastne ja stabiilne. 6. Millised tegurid (ja kuidas) mõjutavad raha ringluskiirust? Maksete laekumise sagedus ning maksete teostamise ja pangaülekannete laekumise efektiivsus; intressimäär; oodatud inflatsioon; elatustase; institutsionaalsed tegurid. Mida rohkem, parem, kiirem, seda suurem on raha ringlemise kiirus. 7. Kuidas on vahetusvõrrandis seotud raha pakkumine ja üldine hinnatase? Raha pakkumise suurenemine toob kaasa hindade tõusu (inflatsioon). 8. Millest sõltub raha nõudluse ja raha pakkumise kõverate elastsus? Rahapakkumise kõver on
Turu- ja jaotussuhete süsteemi raamistiku kujundaja Majanduse põhjuslik tegur käibeloleva raha hulk majanduses mõjutab inflatsiooni ja intressimäärasid Majanduse juht- ja kontrollihoob - raha seob kõigi majandusliku suhtlemise protsessisosalejate ühised, aga ka vastandlikud huvid terviklikuks süsteemiks Raha nõudlus monetaristid Monetaristlik koolkond lähtub kvantitatiivsest rahateooriast, mis eeldab konstantset raha ringluskiirust ning seost raha pakkumise ja hinnataseme (inflatsiooni) vahel Raha nõudlus- Keynesi Keynesi rahateooria väidab, et rahanõudlus on seotud 3 motiiviga: - Tehingumotiiv soov omada raha, et teostada igapäevaseid tehinguid - Ettevaatusmotiiv soov omada raha ettenägematuteks juhtudeks - Spekulatsioonimotiiv soov omada raha juhuks kui intressimäär tulevikus peaks tõusma Raha pakkumine majanduses
ehk Fisheri efektile, eeldatakse et: reaalne intressimäär on konstantne 27. Nominaalne intressimäär väheneb kui rahanõudlus suureneb 28. Raha neutraalsuse kontseptsioon klassikalises mudelis sätestab, et raha pakkumise suurenemine toob kaasa olukorra, kus suureneb: nominaalne intressimäär 29.Reaalne SKP on: kvantitatiivne muutuja, reaalne muutujа 30. Nominaalse intressimäära ühekordne tõus suurendab ühekordselt ringluskiirust ning seega vähendab rahanõudlust: true 31. Läbi Fisheri efekti suurendab oodatava inflatsiooni kasv nominaalset intressimäära. See (nominaalse intressimäära tõus) aga omakorda kasvatab raha hoidmise kulusid ning selle läbi vähendab reaalraha nõutavat kogust: true 32. Kui tegelik inflatsioon ületab oodatavat inflatsiooni, siis ex post reaalne intressimäär on väiksem kui ex ante reaalne intressimäär: true 33
lõpptoodangu müügi tehingut saab teostada ühe ja sama rahaühiku abil. Mida kiiremini raha ringleb, seda suurem on SKP.(maksed, intressimäär mida rohkem raha pangas, seda kiiremini ringleb, oodatud inflatsioon kõrgem intress, püütakse rahast lahti saada, elatustase rikkas riigis ostetakse rohkem, ringlus suurem, institutsionaalsed tegurid pankade areng, laenu saamisvõimalus, liisingud suurendavad ringluskiirust) Vahetusvõrrand seob ringleva raha koguse, selle ringluskiiruse ja loodud kogutulu. Kvantitatiivse rahateooria, mis väidab, et raha väärtus ei tulene mitte selle kvaliteedist vaid kvantiteedist, aluseks. Mv=PY (M-rahapakkumine, v ringluskiirus, PY nominaalne SKP maht ehk hinnatase korrutatud loodud lõpptoodanguga) Fiskaalne väljatõrjumisefekt erainvesteeringute vähenemine tulude kasvust tingitud intressimäära tõusu tagajärjel
annaabi.ee 
