12. Mis on ja millest koosneb lümfoidne neelurõngas? Mis on selle funktsioon? Koosneb kurgumandlitest, keelemandlist, tõrvemandlist ja neelumandlist ja funktsiooniks kaitsemehanism haigustekitajate vastu 13. Söögitoru pikkus 2530cm Funktsioon .Toidu juhtimine suust makku. 1. Ehituslik iseärasus Lihaskest ülemises vöötlihas, keskmises segalihas, alumises silelihaskude. Lihaskest koosneb ringkihist ja pikikihist lihaskihist. 14. Kuidas jaotatakse kõhuõõs ja millised elundid vastavates osades asuvad 1. ülakõht 2. keskkõht 3. alakõht 15. Mis on peritoneum? Kõhukelme 16. Magu lad. k. gaster Milles seisneb mao funktsioon? Mao funktsiooniks on toidu segamine, happeliseks muutmine ja lagundamine happe toimel. Maos on a. aluseline b
vasakul, roiete all. 10) Mis on mao põhifunktsioonid? 1) Toidu soojendamine, mehaaniline peenestamine ja segamine maomahlaga, mille tulemusena toit muutub vedelaks pudruks 2) Toidu seedimine maomahla ensüümide abil 3) Mikroobide hävitamine maonõres leiduva soolhappega 4) Toidumassi edasilükkamine soolestikku 11) Millistest osadest koosneb peensool? - Peensoole lihaskest koosneb silelihaskoe piki- ja ringkihist. Peensoolel eristatakse kolme osa: kaksteistsõrmiksool, tühisool ja niudesool. Kaksteistsõrmiksooles toimub maost tuleva happelise toidukördi neutraliseerimine ja algab intensiivne toidu seedimine kõhunäärmenõre ja sapi abil. Tühi- ja niudesooles jätkub toidu seedimine spplenäärmete ensüümide mõjul. 12) Mille kaudu imenduvad organismi lagundatud valkude, rasvade ja süsivesikute lõpp- produktid?
ja neelu piirkonnas, puudub kõvasuulael ja igemetel. II. Lihaskest, (tunica muscularis), on seedekanali ülemistes osades vöötlihaskoest s.t.on tahtele alluv , alates söögitoru keskosast silelihaskoest e. tahtele allumatu. Lihaskest koosneb omakorda 2 kihist. Lihaskest reguleerib valendiku läbimõõtu, segab ja transpordib peristaltika abil seedetrakti sisaldist. Lihaskest koosneb 2 teineteisega ristuvast kihist (välimisest pikikihist e. longitudinaalkihist ja sisemisest ringkihist e.tsirkulaarkihist). Ringkiht võib kohati pakseneda ja moodustada sulgurlihase e.musculus sphincteri, mis teatud kohtades takistab sisaldise edasiliikumist või eritumist. Lihaskihtide vahel on rohkelt vere- ja lümfisooni ning motoorikat reguleeriv närvipõimik- Plexus Auerbachi, mis koosneb sümpaatilistest ja parasümpaatilistest närvidest. III. Sidekest või serooskest (tunica serosa). Sidekest esineb neelul, söögitorul, pärasoole lõpposal; serooskest on maol ja sooltel
toimub tselluloosi ja teiste taimsete kest- ja kiudainete bakteriaalne nõre väljub basaalsuunas) lõhustumine - Ainuraksed näärmed jääkainete väljutamine päraku kaudu katteepiteelis teiste rakkude vahel soole karikrakud produtseerivad limaskesta katvat ja kaitsvat lima - koosneb enamasti seesmisest ringkihist ja välimisest pikikihist mucus - põhiülesandeks sisaldise transport, mis algab suuõõnes tahtliku mao/soolte endokriinrakud bioaktiivseid aineid , mis mõjutavad teiste lihasetööga ja lähen neelamisel üle tahtele allumatuks rakkude talitlust kontraktsioonilaineks (peristaltika)
Alveolaarpuu osad: 1. Respiratoorne bronhiool 2. Alveolaarjuhad 3. Alveolaarkotikesed 4. Kopsualveoolid 15. Seemnejuha ehitus Seemnejuha (ductus deferens) iseloomulik tunnus on tähekujuline valendik, mis on tingitud limaskesta pikikurdudest. Limaskesta katva kaherealise silinderepiteeli all paikneb sidekoeline proopria. Limaskestale järgnev lihaskest on seemnejuhas hästi arenenud ja koosneb kolmest kihist: sisemisest ja välimisest piki- ja keskmisest ringkihist. Kõige välimise kesta moodustab veresooni ja närve sisaldav adventitsiaalkest. 16. Munajuha ehitus Munajuha (tuba uterina) ampullaarosa sein koosneb kolmest kestast – limas-, lihas- ja serooskestast. Ampullaarosas moodustab limaskesta proopria kõrgeid omavahel anastomoseeruvaid kurde, mistõttu organi valendik meenutab keerukat labürinti. Silelihaskoest lihaskest on kahekihiline – sisemine tsirkulaar- ja välimine pikilihaskiht. Välimine lihaskiht sisaldab sügavamas osas rohkelt
pepsiiniks. 59.Peensool Peensool koosneb kaksteistsõrmiksoolest, tühisoolest ja niudesoolest. Funktsioonid- küümuse segamine pankrease, maksa ja peensoolelimaskesta sekreetidega, toidukoostisosade seedimine, mitmesuguste hormoonide sekretsioon. Sisepinna struktuur-sool kui silinder, mis koosneb kurdudest, mis omakorda koosneb hattudest ning need mikrohattudest. Seina ehitus-limaskest, mis koosneb soolehattudest ja soolekrüptidest ja limaskesta lihaskihist ning lihaskiht mis koosneb ringkihist ja pikkkihist. Soolehatt-seda verega varustav arteriool hargneb alles hatu tipus. Imendumise käigus liigub veri ühtlaselt hatu tihedasse kapilaarvõrgustikku, kuid soole puhkeolekus kapillaaridest suur osa ei tööta ja enamus verest tuleb tagasi mööda veenulit. Soolehatt koosneb mikrohattudest, sidekoest ja epiteelrakkudest jne Soolenäärmed-koosneb suurematest ja väiksematest foliikulitest
pöörduvaid käärsoole-poolkurde - paelte toonus kroogib sooleseina kokku, tekitades kurdude vahele väljasopistisi - käärsoolekoopaid - välispinnal vastavad neile ristivaod ● Lihaskesta funktsioon: peristaltilised liigutused ja pendelliigutused, mis kindlustavad soolesisu edasiliikumise 3-4 tõukega päevas. ● pärasoole lõpposas asuvad anaalsfinkterid moodustuvad paksenenud ringkihist - sisemine pärakusulgur ei allu tahtele (autonoomne NS) - välimine sulgur allub tahtele, on vöötlihaskoest - mõlemad sulgurid on tavaliselt kokkutõmbunud olekus, sulgedes anaalkanali tihedalt - avanevad vaid defekatsiooni puhul ● soole submukoosas on rohkem lümfaatilist kude kui teistes seedetrakti osades. 3. Jämesoole serooskest ● katab jämesooli osi erinevalt: - umsool, risti- ja sigmasool on kaetud igast küljest
Teine asub rinnakorvis aordikaare läheduses, kus söögitoru kulgeb lülisamba ja aordikaare vahel (aordikitsus). Kolmas kitsus on söögitoru vahelihasest läbiminemise kohas (vahelihasekitsus). Nendesse kitsustesse võivad suuremad toidutükid kinni jääda. Lihaskest on söögitoru ülemises kolmandikus vöötlihaseline, keskmises kolmandikus lisandub silelihaskude ja alumises kolmandikus esineb ainult silelihas. Lihaskest koosneb välimisest pikikihist ja sisemisest ringkihist. Söögitoru vahelihase läbimise kohal lihaskihid põimuvad ja moodustavad funktsionaalse kitsuse. Vastsündinutel on see veel nõrgalt arenenud, mistõttu nad peale söötmist sageli oksendavad. Söögitoru alumise sulguri ehk sfinkteri sulgumine takistab toidumassi minekut maost tagasi söögitorusse. Sfinkteri paigutumine vahelihasekitsuse juures teeb selle sulgumise hõlpsamaks. Täiendavaks kaitsefunktsiooniks on söögitoru suubumine makku nurga all, mistõttu täidetud mao korral
annaabi.ee 
