Mardikalised jagunevad enamasti röövmadikalisteks ja segatoidumardikalisteks Mardikaliste tunnuseks on tagakeha katvad jäigad ja tugevad eestiivad Harilik käätsusikk Harilik käätsusikk on eestis üks tavalisemaid mardikaid. Ta elab surnud või surevate mändide peal. Tema üks omapärasusi on tema tundlad. Isaste tundlad võivad olla tervelt 5 mardika kehapikkust, kuid emase tundlad on poole lühemad. Kattetiivad on määrdunudhallid ja enamasti on isendite rindmikul kollased täpid. Röövikud kasvavad kuni 35 mm pikaks Kuldpõrnikas Kuldpõrnikas on suur rohekaskuldselt läikiv lameda seljaga mardikas. Kattetiibadel ja rindmikul on hajusad valge mustriga vöödid ja täpid. Kasv -22 millimeetrini. Niitudel, roosõieliste ja ohakate õitel. Toitub taimelehtedest ja -õitest. Väga head lendajad. Vastsed kasvavad kõdunevas puidus. Ninasarvikpõrnikas Ladinakeelne nimetus on Oryctes nasicornis.
TOAKÄRBES KLASS: Putukad SELTS: Kahetiivalised SUGUKOND: Päriskärblased PEREKOND JA LIIK: Musca domestica Välimus Hallikaspruun keha Pea, rindmik, tagakeha Suu asemel imilont Rindmikul üks paar õhukesi värvituid tiibu Pirinatekitajaks on sumistid (tasakaaluelundid) Peas on lühikesed tundlad ja suured liitsilmad Silmad on laiad ja punased, neil puuduvad silmalaud Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kuus peenikest ja pikka jalga Küüniste ja kleepuvate padjakestega varustatud käpakeste abil saab kärbes
Hiidkaruslane Kohad On enamalt jaolt aktiivsed õhtusel ajal, aga võivad pimedas lennata ka valguse peale. Neile sobivad niiskemate lehtmetsade lagendikud ning metsaveered. Suvel kohtame ühe põlvkonna valmikuid juuni keskpaigast kuni augustini. Välimus Esitiibade põhivärv on mustjasroheline koos sinaka metallläikega, neid ilmestavad kollakasvalged kuni oranzid laigud. Karmiinpunastel mustade veertega tagatiibadel näeme musti laike. Liblika mustjasrohelisel rindmikul näeme kahte oranzi pikijoonekest ning tiibade siruulatus võib olla nii vähem kui enam viiest sentimeetrist. Munemine Emasliblikas muneb paar-kolmsada muna, kes talvituvad kas nuku või röövikuna. Intervjuu Päevapaabusilmaga Miks ei valitud sind aasta putukaks? Järelikult pole minu aasta, aga ega ma kurb ei ole, lasen teistel ka särada. Kas oled üllatunud ,et Hiidkaruslane valiti aasta putukaks? Jah natukene küll, sest ega teda alati ei näe. Mis sa arvad miks valiti tema `
3. Mustad kimalased Eestis leidub kolme liiki. Musta värvi kimalastel on tagakeha tipp punane. Kivikimalasel (Bombus lapidarius) on suirakorvikest ümbritsevad pikad karvad süsimustad. Tumekimalasel (Bombus ruderarius) on suirakorvikestest ümbritsevad pikad karvad punased. Mustad kimalased, kellel on kollased triibud jagatakse omakorda triipude järgi. Niidukimalasel (Bombus pratorum) on rindmikul üks kollane triip ja tagakeha tipp punane. Maamesilasel (Bombus lucorum) on kaks kollast triipu, üks rindmiku esiosas ja teine tagakehal. Tagakeha tipp on valge. Maakimalasel (Bombus terrestris), on tumekollane rindmiku triip. Aedkimalasel (Bombus hortorum) on kokku kolm triipu, rindmikul kaks triipu ja tagakehal üks. 14 (Mänd, 1999) 15 Kokkuvõte
kaetud karvade või valgete soomustega (H.Remm.1984). 6 (http://en.wikipedia.org/wiki/Melolonthinae) Joonis 4 Maipõrnikas (Melolonthinae) 4. Kuldpõrnikas (Cetonia aurata) Kuldpõrnikas (Cetonia aurata) on meil tavaline ja laialt levinud liik. Välimuselt on ta suur, pealt tavaliselt kuldroheline ja alt vaskpunane (H.Remm.1984). Kattetiibadel ja rindmikul on hajusad valge mustriga vöödid ja täpid. Tundlatele on iseloomulikud tugevad nuiakesed. Kuldpõrnikad võivad kasvada kuni 22 mm pikkuseks (wikipedi.org). Elupaigaks on neil õitsevad niidud. Eriti meeldib neile pesitseda roosõieliste ja ohakate õitel. Kuldpõrnikas toitub peamiselt taimelehtedest ja -õitest. Töntsakale kehale vaatamata on nad väga head lendajad ja iseäralik on nende juures see, et lennu ajal hoiavad nad kattetiibu seljal koos
paiknevate hingeavade kaudu pääseb õhk kopsudesse. Toitub mitmesugustest putukatest, kuna ta kasutab ainult vedelat toitu, siis eritab ta ohvri kehasse seedenõret, mis saaklooma lagundab. 29.Rohutirtsu välisehitus,närvisüsteem,vereringe,hingamiselundid ja areng. Rohutirts on väike, külgedelt kokku surutud, paljudest lülidest koosneva kehaga, mis on kaetud kõva kerge väliskeletiga, pea külge kinnituvad tundlad, külgedel on kaks silma ja nende vahel kolmas, rindmikul kinnituvad jalad ja tiivad. Tema närvisüsteemi põhiosa moodustab peaaju. Rohutirtsul on avatud vereringe, süda paikneb keha õõne seljaosasj ja juhib vere pea piirkonda. Veri hapnikku ei transpordi. Nad hingavad trahheega, mis ulatuvad putuka kõigi siseelunditeni. Rohutirtsud arenevad vaegmoondega, neil on muna,vastse ja valmiku järk. 30.Liblikate levik. Ööliblikaid on eestis üle 20000 liigi ja päevaliblikaid on üle 100 liigi. 31.Täis- ja vaegmoonde mõiste.
Eesti vetest Vähkide (Crustacea) klassid: Kl. mõlajalgsed (Remipedia): Tillukesed, usja kehaga, rindmik ja tagakeha üsna ühtmoodi lülistunud ja ühtmoodi jäsemetega. Ujuvad jäsemete abil sõudes. Kl. pimevähid (Cephalocarida): Tillukesed. Suur pea, jalgadega rindmik, peen jalgadeta tagakeha, lõpus kaks pikka niiti. Teine tundlate paar tagapool suud; teine alalõugade paar rindmikujalgade moodi. Kl. lõpusjalgsed (Branchiopoda): Suhteliselt lihtsa ehitusega, nagu eelmisedki: rindmikulülid pole peaga kokku kasvanud, rindmikujalad lehtjad - ühtaegu kulgemiseks, hingamiseks ja toitumiseks. Tagakeha jalgadeta. Paljudel olemas rindmikukilp. Näide: selts vesikirbulised (Cladocera). Kl. karpvähid (Ostracoda): Tillukesed vähid, kelle kogu keha on peidetud neerja, kahest poolmest koosneva, lupjunud kitiinist koja sisse. Koda meenutab välimuselt ja ehituselt karpide oma: on olemas lukuköidik, tihti ka lukuhambad, aga üksainus sulgurlihas
esimsed kerejalad muutunud haardeeluniks (lõugjalad), tipul mürginäärmetega küünised. Igal kehalülil 1p jalgu, lohajalad jalapaare 31-177 Selts: Tuhatjalgsed varjatud, metsas lehtede all, keha siliderjas, tugeva koorikuga lülid, lülid paariti kokku kasvanud, nii igal lülil 2p jalgu, jalad väikesed, max 139 paari, täppsilmad 9.3. Klass: Vähilised e koorikloomad, tugev koorik, pearindmik e eeskeha ja tagakeha. Enamuse pearindmikku katab seljakilp. Rindmikul 5 või enam paari jalgu. enamus veeloomad Selts: Aerjalalised veeloomad, tilgakujulise kehaga, lõpeb hargiga, mõne mmm pikkused hormikud, sõudikud, rullikud Selts: Vääneljalalised meres ekavad, liikumisvõimetud, kinnitunud eluviisga, paksu lubikojaga tõruvähk, nuivähk Selts: Kakandilised paari sm pikkused, lapiku kehaga mullakakakand, keldrikakand, hiidkakand, merikilk Selts: Kümnejalalised vees, laialt levinud, mitmekesise kehakujuga jõevähk, krevett, krabi 9.4
Vastsejärku pole, viljastatud munadest saavad püsimunad. N: Järve-kiivrik, Järve-nokik, Tavaline lestik, Harilik kammik, Tavaline küürik, Silesaba-händur- röövloom, tavaline klaasik, järve-silmik. Karpvähid Mage ja merevees, enamasti põhjas, harvem planktonis.Tillukesed, kelle keha on peidetud kahest poolmst koosneva, kitiinist koja sisse, lukuköidik, lukuhambad, 1 sulgurlihas. Kõnnivad, ujuvad, lõpuseid pole, lahksoolised, munast koorub nauplius, ei kestu. 44. 8 rindmikulüli, tagakehal ka jalad, lahksoolised, meres nuplius, sageli põhiline vastsevorm okikvastne e.zoea, emasel munad haudepaunas, väljudes täikasvanu moodi. Meres, magevees, harva maismaal.Seltsid: kirpvähilised, kakandilised, müsiidilised, kümnejalalised, hiilgevähilised. Kirpvähilised kirpvähk( järvve ja jõe.kirpvähk), tavaline kootvähk kakandilised vesikakand,, harilik mullakakand. Müsiidilised- reliktne kuulmiksaba; suur hulklõpuslane
annaabi.ee 
