ül oli jutlustada õige usu füüsilist tööd. Kloostrid rajati Tuntud kui hallid vennad v kasuks, kandsid musta. Panid asustamata paikadesse, kus väiksemad vennad oma rõhku haridusele. Nende hariti maid ja ehitati alandlikkuse poolsest. Nad seast võrsus mitu õpetlast, nt kloostrihooneid. Kandsid hakkasid rõhku pöörama teoloog Aquino Thomas valget puhtus ja rikkumatus. haridusele. Tööle võeti ilmikvendi. Kuulsaim tsistertslane Bernard Clairvaux. Jumala armu vahendasid veel elavad inimesed, kelle elus v surmas ilmnes pühadus. Tugev usk oli neile jõudu andnud vagaks eluks, kannatusteks, märtrisurmadeks. Neis nähti surelike kaitsjaid ja eestkostjaid, lootes, et nad aitavad pääseda taevariiki. Nt Kristuse ema neitsi Maarja e Jumalaema. Pühakuks kuulutamine kanoniseerimine. Pühakutega seostuvad esemed reliikviad
SIRGUS SELLE ALL MÕISTAME PÕRANDA HORISONTAALSUST JA TASAPINNALISUST KÕRGUS PÕRANDA KÕRGUS VASTAVALT PROJEKTILE, JÄETUD ON PIISAV KÕRGUSVARU PÕRANDA VIIMISTLUSKATTELE TASASUS SELLE ALL MÕISTETAKSE HÄLBEID PÕRANDAPINNAS ALUSPÕRANDA OMADUSED JÄIKUS ALUSPÕRAND PEAB OLEMA LIIKUMATU JA EI TOHI TOLMATA PUHTUS PÕRANDAPIND PEAB OLEMA PUHAS, ERITI KUI KATTEMATERJAL LIIMITAKSE PÕRANDALE. KAREDUS PEAB OLEMA NÕUTAV SILEDUS ALUSPÕRANDA OMADUSED PINNA RIKKUMATUS EI TOHI OLLA PAINDE- , PINGE VÕI KAHANEMISPRAGUSID TUGEVUS SELLE TUGEVUSE MÄÄRAB PROJEKT KANDVUS PEAB TÄITMA KANDVUSNÕUDEID ALUSPÕRANDA OMADUSED ÜHENDUSED VASTAVALT NÕUETELE IMAMISVÕIME PEAB OLEMA PIISAVALT IMAV VIIMISTLUSKIHI NAKKUMISEKS NIISKUS ALUSPIND PEAB OLEMA KUIV BETOONPÕRANDAD TSEMENDIPIIMA EEMALDAMINE - EEMALDATAKSE MEHAANILISELT (LIHVIMISEGA) ENNE BETOONI LÕPLIKKU KIVISTUMIST - EEMALDATAKSE PEITSIMISEGA
Lk 40 beyond peale, taga, üle, teisel pool contrast kontrast, eristuma, kõrvutama appointment ametisse määrama, kohtumine, kokkusaamine cover tasumine, rahakate, kattevara, tagatis, garantii approach lähnemisviis, käsitlusviis, meetod imprudent ettevaatamatu, mõtlematu term tähtaeg, ajavahemik, periood Lk 41 valuable väärtuslik, hinnaline integrity terviklikkus, rikkumatus, ausus substant oluline, tähtis bureaucracy bürokraatia, ametkond matter küsimus, juhtum, põhjus, asjaolu accountant raamatupidaja, arveametnik prudent mõistlik designate määrma, osutama, tähistama, ametisse määrama resort abinõu, väljapääs, vahend, abi, abi paluma hefty turske, kopsakas impersonal ebaisikuline, umbisikuline act õigusakt, seadus, dokument,tegutsema, toimima
Tiziani "Mehe langemine", umbes 1570 El Greco "Püha kolmainsus", 1577–1579 El Greco "Rüütel rinnale pandud käega", umbes 1580 Francisco Zurbaráni "Agnus Dei", 1635-1640 Francisco de Goya "1808. aasta teine mai", 1814 Bartolomé Esteban Murillo "Rikkumatus", 1678 Peter Paul Rubens "Parise kohus", 1638-1639 7) Kuidas sai Briti muuseum oma antiikkunsti aarded? Kuna inglased ja sakslased käisid Egiptuses kaevamistel olid nad leidnud aardeid, mis praegu asuvad Briti muuseumis kui ka teistes. Tänu nendele on ka aarded tänaseks ka alles säilinud, kuna kui neid leiti sakslaste ning inglaste poolt ei osatud aardeid enne väärtustada. 8) Mis on KIASMA? Kiasma on Helsingis Mannerheimintiel asuv nüüdiskunsti muuseum.
madala žanri vahele, pole tarvis kinni pidada aja- ja kohapiiranguist. Alates temast sai Hispaanias valitsevaks 3-vaatuseline näidend. Hispaanias: erinevate riimiskeemidega stroofid. Mõõga ja mantli komöödiad – tegelasteks olid tunnuslikult mõõka ja musta mantlit kandvad aadlikud. Rühm näidendeid, mille taustaks on rahvuslik ajalugu. Shakespeare kujutas oma ajalookroonikais eeskätt valitsejaid ja aadlikke, de Vegal on peategelasteks sageli lihtinimesed. Rahva loomulik rikkumatus vastandub võimukandjate egoismile. Üheks peatunnusjooneks demokraatlikkus. Draama „Sevilla täht“ – tegevus areneb ajaloolisel taustal, kuid ajalooline faktitäpsus pole oluline. Tähelepanu koondub üldinimlikule moraalikonfliktile. Teoses pole kohta lihtinimestele. 14.XVII sajandi ajaloolis-kultuuriline taust. Barokk ja klassitsism. XVII saj. suured muudatused Lääne-Euroopa poliitikas ja ühiskonnas: Hispaania kaotas mõjuvõimu Euroopas, nii Hispaanias kui Itaalias sai
19. Vaimulikud ordud ja kerjusmungaordud Erinevus on siis et vaimulikus ordus olid reeglid, luksusest loobumine, füüsiline töö oli tähtis, nad olid eraldatud. Kerjusmungaordud tegutsesid keset linna, kuulutasid jumalasõna, kutsusid patukahetsusele, tegeleti hariduse andmisega ja vaimne töö. Benediktlased: benetictusest 6. saj Riided: must kuub Tegel: tütarlastekloostrid, füüsiline töö oli oluline Tsistertslased: citeaux 11.saj Riided: valgepuhtus ja rikkumatus Tegel: füüsiline töö, harisid maad, ehitasid kloostreid, kaub. Puuvilju, marju, jne aiandus Dominiiklased: dominicus 13.saj Riided: must kuub Tegel: jutlustamine Frantsisklased: franciscus 13.saj Riided:pruun, hall kuub Tegel: hariduse levitamine Ordude peamine tegutsemiskoht: klooster hoonete kompleks, eluruumid munkadele/nunnadele, majapidamisruumid. Tuli läbida prooviaeg, siis said noviitsiks, pärast seda munk/nunn. Vaesusvanne
Inimene antud looduse poolt kahe asja meelevalda: kannatus ja nauding. Põhiasjad, mille najal inimene toimub. Tahtis arendada karistussüsteemi. Kui kurjategija hakkab mõtlema oma tegude tagajärgedele, siis kannatus ületab naudingu tunde ja ta enam ei taha seda teha. Leidis, et mõnutunne on see, mis paneb inimese toimima. Töötas välja heaolu väljaarvutamise idee. Leidis, et parameetrid, mida tuleks arvutada, oleks järgmised: naudingu tugevus; kestus; kindlus; lähedus; viljakus; rikkumatus; ulatus. Need tuleb arvutada välja. Plussid, miinused. Utitilitarismi põhiküsimus on see, et millist naudingut me tegelikult tahame. Tegudel tagajärgi üks või mitu erinevat. Üks tagajärg võib viia teise tagajärjeni, mida tegelikult püüti vältida. Kas iga inimene peaks oma moraalses käitumises lähtuma utitilitaristlikkust eesmärgist? Kuivõrd täidetav, vajalik see on? Nii jõuame
Saatja krüpteerib sõnumi ja kättesaaja Võrguhaldus hõlmab tarkvara, riistvara ja inimelementide paika panemist, integreerimist, koostööd, et jälgida, testida, seadistada, kui vastuvõtja saab sama asja korrates vastuseks nulli, on teada, et andmete sisu ei ole muundunud. Kontrollsumma. interneti dekrüpteerib sõnumi. Autentimine saatja ja kättesaaja tahavad oma identiteeti teisele kinnitada. Sõnumi rikkumatus mõlemad pooled analüüsida, hinnata ja kontrollida võrku ja vahendeid, et need vastaksid soorituste ja teeninduskvaliteedi nõuetele ning oleksid mõistliku kontrollsumma eesmärgiks on avastada vigu (näiteks moondunud bitte) saadetud segmendis. Saatja implementeerib segmendi sisu kui 16 tahavad teha kindlaks, et sõnumit ei ole vahepeal muutetud. Ohud: Packet sniffing saatmise puhul võib keegi kolmas osapool vahepeal hinnaga
valib suvalise sessioonivõtme, b) Alice krüptib oma sõnumi sessioonivõtmega; c) Alice krüptib sessioonivõtme Bob-i avaliku võtmega, d) Alice paneb paketiks kokku krüptitud sõnumi ja krüptitud sessioonivõtme; e) Alice saadab paketi Bob-i meiliaadressile. Bob: a) kasutab oma võtit sessioonivõtme dekrüptimiseks, b) kasutab sessioonivõtiti sõnumi dekrüptimiseks.). 2) saatja autentimine (saatjaks on ikka saatja, mitte pealtkuulaja); 3) sõnumi rikkumatus (terviklikkus) - keegi pole sõnumit vahepeal muutnud (Nd. B) Saatja autentimine ja sõnumi terviklikkus - a) Alice kasutab oma sõnumil hash-funktsiooni, nt MD5, et saada sõnumikokkuvõtet, b) töötleb sõnumikokkuvõtet oma privaatvõtmega digiallkirjastamiseks, c) liidab krüptimata originaalsõnumi digiallkirjaga, moodustades uue paketi, d) saadab paketi Bobi meiliaadressile. Bob: a) kasutab Alice-i avalikku võtit
edastamiseks; 4) ABR (Available Bit Rate) - garanteerib minimaalse bitikiiruse, kuid lubab aeg-ajalt ka suuremaid kiirusi, kui võrk on vaba 47. VÕRKUDE TURVALISUS JA OHUD ==> Turvalisus ainult saatja ja see, kellele sõnum mõeldud oli peaksid sõnumi sisust aru saama. Saatja krüpteerib sõnumi ja kättesaaja dekrüpteerib sõnumi. /// Autentimine saatja ja kättesaaja tahavad oma identiteeti teisele kinnitada. /// Sõnumi rikkumatus mõlemad pooled tahavad teha kindlaks, et sõnumit ei ole vahepeal muutetud. ==> Ohud: 1) Packet sniffing saatmise puhul võib keegi kolmas osapool vahepeal mööduvaid pakette lugeda. Ta võib lugeda kõiki andmeid, mis ei ole krüpteeritud sealhulgas salasõnu.; /// 2) IP spoofing võidakse teha uusi IP pakette, pannes mõne teise väärtuse lähte IP aadressi väljale. Vastuvõtja ei saa aru, et andmeid on muudetud.;; /// 3) Denial of service
bitikiirusega, sobib e-posti ja veebilehtede edastamiseks; 4) ABR (Available Bit Rate) - garanteerib minimaalse bitikiiruse, kuid lubab aeg-ajalt ka suuremaid kiirusi, kui võrk on vaba 47. VÕRKUDE TURVALISUS JA OHUD ==> Turvalisus – ainult saatja ja see, kellele sõnum mõeldud oli peaksid sõnumi sisust aru saama. Saatja krüpteerib sõnumi ja kättesaaja dekrüpteerib sõnumi. /// Autentimine – saatja ja kättesaaja tahavad oma identiteeti teisele kinnitada. /// Sõnumi rikkumatus – mõlemad pooled tahavad teha kindlaks, et sõnumit ei ole vahepeal muutetud. ==> Ohud: 1) Packet sniffing – saatmise puhul võib keegi kolmas osapool vahepeal mööduvaid pakette lugeda. Ta võib lugeda kõiki andmeid, mis ei ole krüpteeritud sealhulgas salasõnu.; /// 2) IP spoofing – võidakse teha uusi IP pakette, pannes mõne teise väärtuse lähte IP aadressi väljale. Vastuvõtja ei saa aru, et andmeid on muudetud.;; /// 3) Denial of service (DOS) – pahatahtlikult
põhiõiguste horisontaalse effektiga. Välja näeb see nii, et kuna põhiõiguseid käsitletakse lisaks inimesele kuuluvate subjektiivse õigustega ka kui objektiiseid printsiipe mis seovad ka seadusandjat ja kohtuid nii peab seadusandja seaduseid andes arvestama inimeste põhiõigusega ning nii omandavad põhiõigused tähtsuse ka üksikisikute vahelistes suhetes. Samuti kui õigusi rikub teine indiviid, siis on rikutul õigus pöörduda kohtu poole et tagada rikkumatus, mida riik siis kohtu kaudu teisel isikul teha kohustab. Põhiõiguste piiramisest. Lähtudes põhiseadusest, siis keskne norm on paragrahv 11, mille kohaselt õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõilas põhiseadusega ning piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. See tähendab, et põhiõiguseid võib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega üldjuhul tähendab see seda et õiguseid tohib piirata