avastamisel hoiatab autojuhti. Standard Mille järgi peavad olema kõikide autode rikkekoodid, nende lugemine, signaallambi MIL töötamine ja süsteemi diagnoosimine ühesugune. Obd 1 võeti esmakordselt kasutusele USA-s 1988 aastal. See süsteem jälgis mootori tööd ja rikete avastamisel süütas signaallambi. Rikekoodide lugemiseks piisas diagnoosimispistikus teatud kellmide ühendamisest ja signaallamp hakkas eri pikkuste vilkumisega näitama rikkekoode. USA-s on autode tehnilise seisukorra järgmiseks kasutatud signaallampe juba pikka aega. Järgmine eneseskontrollisüsteemi põlvkond, mis kannab nimetust OBD 2, võeti kasutusele USA-s 1996 aastal. Kõige suuremaks uuenduseks on siin heitgaaside mürgisuse järgimine ja rikkekoodi salvestushetke parameetrite fikseerimise lisandumine. Suureks sammuks edasi oli ka diagnoosipistikute ja rikkekoodide standardiseerimine. Sõltumata autovalmistajast on üldise diagnoostestiga võimalik
määratud 45-140C signaalpinge vastavalt 4,8-0,2V). Juhul kui signaal on väljapool määratud mõõtepiirkonda, loeb juhtplokk selle rikkeks. Lisaks sellele võib enesekontrollisüsteem võrrelda tegelikku. Juhtploki salvestatakse rikekood siis kui Seadise enesekontrollis avastatakse häire. Või mõni osadest jääb pidevalt sooritamata. Lisaks rikkekoodile salvestatakse juhtplokk mällu kui salvestushetke parameetrid. Mootori signaallamp süttib ainult ohtlike rikete salvestamisel. Rikkekoode ja nende salvestushetke parameetreid saab lugeda vastava diagnoositestriga. Signaallambi aktiveerimine Rike signaallamp asub armatuurlaua näidikuplokis ja sellel on oranz või kollane mootori kujutis. Normaaltingimustes, ehk töökorras masinal signaallamp süüte sisselülitamisel süttima ja peale mootori käivitumist kustuma. Signaallambi aktiviseerumine sõltub rikkest Juhul kui rike põhjustab heitgaaside mürgiste komponentide üle 1,5 kordset suurenemist, süttib signaallamp põlema
saadav info- rikkeotsing mõõtmistega- signaalide näidised. Elektrooniliselt juhitavate automaatkäigukastide häiree põhjustajad võib jaotada kolme rühma: mootori, käigukasti mehaanika ja elektroonika rikked. Rikkeotsingut on otstarbekas alustada üldistest kontrollimistest ja siis liikuda kindla süsteemi järgi edasi. Rikkekoodid Rikkeotsingul tuleb alustada alati kontrollida rkkekoodide olemasolu. Kui on palju rikkekoode, tuleb need ülesse kirjutada ja mälust kustutada. Seejärel teha kontrollsõit ja vaadata, milline rikkekood salvestub esimesena. Nii saab välja selekteerida sellised rikked, mis on tekkinud teistest riketest. Tasub meeles pidada, et rikkekoodid on salvestatud seadiste signaalide ja juhtploki arvutustulemuste loogilisel võrdlemisel. Rikkekoodidel on suunav tähendus ja ilma seadist tegelikult kontrollimata ei saa see olla seadise vahetamise aluseks.
Kõiki sisendsignaale ei ole kahjuks võimalik asendada ega neile ka asendusarvu määrata. Asendamatute signaalide puudumisel siirdub juhtplokk hädareziimile, kus käigukasti elektriline juhtimine lõpetatakse. Käiguvalitsaga on siis võimalik valida ainult tagurpidikäigu ja ühe ederpidikäigu vahel. Rikkeotsingu alustamisel tuleb alati kontrollida rikkekoodide olemasolu, sest osa rikkeid on sellised mis rikke signaallampi põlema ei panegi. Juhul kui rikkekoode on palju, tuleb need üles kirjutada ja mälust kustutada. Seejärel teha kontrollsõit ja vaadata milline rikkekood salvestub esimesena. Nii saab välja selekteerida sellised "viirastusrikked", mida tegelikult ei olegi, mis on tekkinud teiste rikete mõjutusest. Tasub meeles pidada, et rikkekoodid on salvestatud seadiste signaalide ja juhtploki arvutustulemuste loogilisel võrdlemisel. Rikkekoodidel on suunav tähendus ja ilma seadist
Asendamatute signaalide puudumisel siirdub juhtplokk hädareiimile, kus käigukasti elektriline juhtimine lõpetatakse. Käiguvalitsaga on siis võimalik valida ainult tagurpidikäigu ja ühe edaspidikäigu vahel. Joonis 1. Sisend signaalide asendus 5.4 Rikkekoodis- vilkkoodid Juhtplokk salvestab kõikide avastatud rikete koodid ja siirdub vastavale varutoimingule. Rikkekoodide lugemine võimaldab rikke leidmist oluliselt kiirendada. Sõltuvalt autost on rikkekoode võimalik lugeda kas näidikupaneelilt vilkkoodide või diagnoosipistmikust vastava testri ehk veakoodilugeja abil. NB! Veakoodide tõlgendamises on autovalmistajate vahel erinevusi. Näiteks Honda Accord 2000: Rikke avastamisel hoiatab juhtplokk sellest autojuhti näidikupaneelil oleva käiguvahetusnäidiku abil - D4 signaallamp hakkab vilkuma. Töökojas on rikkekoodi võimalik lugeda kas margikohase veakoodilugejaga või EOBD/OBD2 testriga.
vahendusel. Keskusjuhtplokk K-liin on lisaks keksusjuhtplokile ühendatud ka mootori ja mugavuselektroonika juhtplokkidega, mis võimaldab nende otsest diagnoosimist. Ülejäänud võrgus olevate juhtplokkide rikkekoode saab lugeda keskusjuhtploki vahendusel. NB! Varasemates versioonides toimus diagnoosimine nn K-liini testipistmiku kaudu. Kõik juhtplokid on programmeeritud nii, et tester saab lugeda selle ahela parameetrid ja rikked.
/max. väärtused sõltuvad juhtplokis olevast takistist. Anduri eeliseks on ka see, et õhuvahe küllaltki suur muutus (0,5..2 mm) ei mõjuta signaali kuju. Mõnedel MRE-anduritel on hammastega impulssratas asendatud magnetrattaga. See magnetratas koosneb mitmest üksteise kõrval asuvast magnetist. 1.4.3 ABS-i diagnoosipistmik ABS piduritel on enesediagnoosi programm, mis kontrollib süsteemi korrasolekut. Avastatud häirete koodid talletatakse juhtploki rikkemälusse. Rikkekoode on võimalik lugeda ja vajadusel kustutada läbi diagnoosipistmiku. Enesediagnoosi programm kontrollib pöörlemissagedusandurite, piduritulelüliti, hüdrosõlme, ühendusjuhtmete ja juhtploki korrasolekut. Hüdrosõlme kontrollimisel kontrollitakse lisaks elektromagnetklappide korrasolekule ka piduritorude õiget ühendust. Joonis 9. ABS-i diagnoosipistik 1.4.4 ABS-i ja pidurite signaallambid Korras süsteemi puhul süttib ABS-i signaallamp süüte sisselülimisel ja kustub mõne sekundi
Eelpinguti lukustusmehhanismis. Eelpinguti vöö rullil. 3.4. SÜSTEEMIDE DIAGNOOSIMINE. 3.5. OHUTUSNÕUDED. 4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: · aktiivsete ja passiivsete turvaseadiste ning nende üksikute osade ülesannet, ehitust ja tööpõhimõtet; · turvapatjade ja kardinate ülesanne, ehitus ja tööpõhimõte; · pürotehniliste turvavööde eelpingutite ehitus ja tööpõhimõte; · diagnoosimist · ohutusnõudeid. Õpilane oskab: · lugeda rikkekoode; · käsitleda passiivseid turvaseadmeid lahtiühendatult. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga. TÖÖSEADUSANDLUS KOKKU TEOORIA LABOR PRAKTIKA 1õn 1 0 0 1. Mooduli eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppija omandab teadmised töösuhteid reguleerivatest
annaabi.ee 
