Religioon ja demograafia Vene õigeusu kirik (ja terve müriaad teisi religioone varieeruval määral, kaasa arvatud islam, protestantlus ja judaism) on taas surnuist üles tõusnud maal, mis enne Nõukogude Liidu kokkuvarisemist oli seaduslikult ateistlik. Vene õigeusk on erakordselt müstiline ja konservatiivne. Selle üheks näiteks võib nimetada vanausulisi, kes hoiavad kinni mõnedest vanadest esialgsest riitusest, mida ortodoksne kirik 13. sajandil uuendas. Tulevikus on näha, kas kirik jätkab stabiliseeriva jõu mängimist muidu nii ebastabiilses sotsiaalses kliimas, sest kuigi paljud on leidnud tagasitee religiooni juurde, pole paljud seda teinud ning on religiooni asemel pannud oma enrgia püüdlustesse kommunistide heaoluseisundit taas elustada. Naistel ja meestel on Venemaa ühiskonnas traditsiooniliselt olnud erinevad rollid ning ka
muude roogadega. Nii nihkus range paastu algus kaugemale. Varem käisid Inglismaal vastlasandid, s.t lapsed uste taga laulmas, et saada toitu ja raha. Kui uks jäi suletuks, pilluti seda kivide ja potikildudega. Vastla karenval Eestikeelne vastlapäeva nimetus tuleb alamsaksakeelset päritolu sõnast Fastelabend paastu eelõhtu. Vastlapäevale järgneval päeval tuhkapäeval (nimetus tuleneb sel päeval tavaks olnud patustele tuha pähe raputamise riitusest) algas Suur Paast ehk Kristuse kannatusaeg. Sel ajal ei sööda loomseid toiduaineid ega kala, soovitav on pühenduda vaimsele tegevusele. Hiliskeskajal ja varauusajal oli vastlapäev kõikjal Euroopas suur pidu ja karneval (sõna ,,karneval" tähendab algselt ,,lihast loobumist" lad. carnisprivium, it. carnevale), sest enne pikka paastuaega taheti viimast korda korralikult süüa, juua ja pidutseda. Karneval oligi keskajal vastlate sünonüümiks.
mille rajas J. Calvin 1536. aastal. Õpetuse järgi on jumal maailma ja inimeste saatuse ette määranud. Usklik, teadmata oma saatust ette, peab kogu elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saama, olema töös püüdlik ja kohusetruu. Kalvinism eitab hierarhilist kirikut, kirik on üksnes usutavandeid toimetavate inimeste koondis. Kogudust juhivad valitavad vanemad ja jutlustajad. Kalvinistid kõrvaldasid riitusest oreli, altarid, pühapildid, ristid ja küünlad ning säilitasid jutluse, palve ja laulu; kirikupühadest jäid alles ainult jõulud, ülestõusmispühad ja nelipühad. Keelati lõbustused ja erksavärviliste riiete kandmine. Sakramentidest jäi alles ristimine ja armulaud. Kalvinistid olid sallimatud katoliiklaste vastu. Kalvinism oli levinud Saksamaal katoliikluse ja luterluse kõrval.7 Ülaltoodust nähtub, et Vestfaali rahulepingus toodud cuius regio, eius religio põhimõte
Filmis toimus vägivaldne konflikt külaelanike ja külaliste vahel, kes kunagi olid samas külas elanud. Chagnoni jaoks olid yanomamöd sõjakas rahvad, Asch ei olnud sellega päris nõus. Asch püüdis seda oma filmitud materjaliga tõestada, aga selle vastu ei tuntud nii palju huvi. 1978. filmis Asch oma naise Patsy Asch´I ja Linda Connor´iga Bali saarel "Realising the spirits". Film jutustas tuhastamise riitusest Bali saarel, oluline oli ka meediumi Jero Tabakan. Teistmoodi oli ka see, et filmi näidati ka tegelastele endile. AJALOOLINE REKONSTRUKTSIOON Mingil hetkel tekkis vajadus esitada pilt kunagi olnud asjadest (kombed, käitumisviisid). Sellist lähenemist nimetatakse ajalooliseks konstruktsiooniks. Ajaloolise konstruktsiooniga hakkas tegelema Türgi päritolu antropoloogist filmitegija Asen Balikci. Ameerikas loodi haridusprogramm Macos, mille raames oli plaan
Tal on olmeas oma trumm (iga isik teeb selle trummi ise ja see on püha asi ja selles on vägi sees. Põhjamaades kasutatakse punast kärbseseent. Ei ole päritav, aga võib olla. · Preestrid-on olemas oma kindel ametiriietus ja millest erineb teistest seal oleneb väline vorm. On ka olemas preestrinnad(naispreestrid) Üleminekuriitused(rites de passage) Riitused, mis aitavad viia inimese ühest sotsiaalsest või seksuaalsest riitusest teise. Tavaline: lapsepõlv, teismeiga ja täiskasvanu. Teine asi on see et teed ära riituse ja saadki lapsest täiskasvanuks. See on nagu trepiastmel olemine, oled ära ja saad järgmisse levelisse. Eririitused: sündimine, täiskasvanuks saamine, abiellumine, surm. Naised on erisort. Menstruatsioon ja sünnitamine on pühad asjad. Sündimuse puhul tehakse naises läbi puhastuse. Kui laps sünnib tehakse puhastus rituaalid emale. Järgmine aste on täiskasvanuks saamine.
Samuti pole säilinud jesuiitide (Thomas Busaeuse,1585) katekismusi rekatoliseerimise perioodist 16. saj lõpul Lõuna-Eestis. Tervikuna on säilinud katoliku kiriku käsiraamat, kirikutalituste käsiraamat vaimulikele "Agenda Parva"(1622), milles teatud osad on paralleelselt saksa, poola, läti ja (lõuna)eesti keeles. Teos sisaldab ladinakeelseid eeskirju preestritele, liturgilisi vormeleid ja palveid ladina keeles. Kohtades, kus lihtrahvas pidi riitusest aktiivselt osa võtma ja kus vaimuliku küsimusest tuli aru saada, on tekst antud läti, eesti, poola ja saksa keeles. Georg Mülleri jutlused (maailmavaade, teemad, keel jms) Tähendusrikas on Tallinna Pühavaimu kiriku õpetajaks olnud Georg Mülleri 39 jutluse käsikiri (1600-1606). G. Mülleri luterlikke tõekspidamisi peegeldavad jutlused arvestavad pastorite hulgas liikunud käsikirjadega, kuid kajastavad lisaks kaasaja olusid ja sündmusi Tallinnas (näljahäda, torma Tallinna lahel jne)
kui säilinud neid pole. Samuti pole säilinud jesuiitide (Thomas Busaeuse,1585) katekismusi rekatoliseerimise perioodist 16. saj lõpul Lõuna-Eestis. Tervikuna on säilinud katoliku kiriku käsiraamat, kirikutalituste käsiraamat vaimulikele "Agenda Parva"(1622), milles teatud osad on paralleelselt saksa, poola, läti ja (lõuna)eesti keeles. Teos sisaldab ladinakeelseid eeskirju preestritele, liturgilisi vormeleid ja palveid ladina keeles. Kohtades, kus lihtrahvas pidi riitusest aktiivselt osa võtma ja kus vaimuliku küsimusest tuli aru saada, on tekst antud läti, eesti, poola ja saksa keeles. 3. Georg Mülleri jutlused Tähendusrikas on Tallinna Pühavaimu kiriku õpetajaks olnud Georg Mülleri 39 jutluse käsikiri (1600-1606). G. Mülleri luterlikke tõekspidamisi peegeldavad jutlused arvestavad pastorite hulgas liikunud käsikirjadega, kuid kajastavad lisaks kaasaja olusid ja sündmusi Tallinnas (näljahäda, torma Tallinna lahel jne). Isikupärase keele
säilinud neid pole. Samuti pole säilinud jesuiitide (Thomas Busaeuse,1585) katekismusi rekatoliseerimise perioodist 16. saj lõpul Lõuna-Eestis. Tervikuna on säilinud katoliku kiriku käsiraamat, kirikutalituste käsiraamat vaimulikele "Agenda Parva"(1622), milles teatud osad on paralleelselt saksa, poola, läti ja (lõuna)eesti keeles. Teos sisaldab ladinakeelseid eeskirju preestritele, liturgilisi vormeleid ja palveid ladina keeles. Kohtades, kus lihtrahvas pidi riitusest aktiivselt osa võtma ja kus vaimuliku küsimusest tuli aru saada, on tekst antud läti, eesti, poola ja saksa keeles. 3. 17. sajandi kirikukirjanduse ja keele näiteid ( Heinrich Stahl, piiblitõlke probleeme jms) Kirikukirjanduse väljakujunemine algas reformatsiooni tulekuga 16. sajandi algul ning omandas tähendusliku koha katoliiklike ja luterlike seisukohtade vastasseisu aegadel. Rahvakeelne jumalateenistus eeldas eestikeelsete jutluste palve- ja laulutekstide olemasolu.
näitlejaid, kes kedagi teist mänivad. Rõhutatakse loomulikkust, huvitavaks osutusid ka igapäevategevused. Direct Cinema, kujunes ameerikas, kaamerat üritati just peita (nad on nagu kärbsed seinal), natuke teine põhimõte kui Rouchil. Rouchiga seostub veel termin cine-trance, mis tuleb tema konspetsioonist (filmides filmitegija sekkib silmitavate ellu), tegemist ei ole neg moonutusega, inimesed käituvad loomulikult. Film „Tourau ja Bitti“, jutustab possession riitusest, üks episood, filmitud nii, et pandud külast nats väljas kaamera tööle aj siis ta liigub kaameraga küla suunas, kui ta kaameraga kohale jõuab, siis ühel hetkel kaamera suunatakse trummimängijatele ja siis nad reageerivad kaamera kohalolekule ja lähevad siis transsi (kaamera kohalolek päästis transi valla). Teadusseisund ei muutu ainult filmitavatel, vaid ka filmitaval. Kaaderepisood – terve episood koosneb ühest kaadrist. Ühe pika katkematu kaadriga jutustatakse terve lugu ära
annaabi.ee 
