firma oma kauplustes. Tuotteiden luettelon: Naisten vaatteet Miesten vaatteet Lasten vaatteet Kankaat Laukut Sateenvarjot Kosmetiikalaukut Korut Keittiön tavarat Makuuhuoneen tavarat Kylpyhuoneen tavarat Lastenhuoneen tavarat Työhuonen tavarat Toodete nimistu: Naiste rõivad Meeste rõivad Laste rõivad Kangad Kotid Vihmavarjud Kosmeetikakotid ehted Köögikaubad Magamistoakaubad Vannitoakaubad Lastetoakaubad kontorikaubad Tuotteen kuvaus Tuote: naisten neulonta Malli: Riimu Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redig Suunnittelija: Noora Niinikoski Teine tase Kuosi: Rytmi Knits (Noora Niinikoski) Väri: 019 valkoinen, musta 039 Kolmas tase kanerva, musta Neljas tase Koko: XS, S, M, L, XL Viies tase Materiaali: 50 % bambuviskoosi
KORDAMINE KT-ks Kirjandus 1) rahvaluule klassifikatsioon: rahvaluule ja rahvalaul 2)rahvalaulu liigid ja tunnused liigid: töölaulud, regilaulud, tavandilaulud, kaasaegsed rahvalaulud, riimilised rahvalaulud jne... regivärsilise rahvalaulu tunnused: ei riimu, iseloomustab esituslaad, värsireas 8 silpi, vanad keelendid, mõttekordus, alliteratsioon (kordub kaashäälik), assonants (kordub täishäälik) algriim (korduvad mõlemad) 3)rahvajutu liigid: muinasjutt, muistend, naljand 4) muistendi liigid: tekkemuistendid, vägilasmuistendid, kohamuistendid, ajaloolised muistendid (tegevus toimub ajalooliste sündmuste ajal), kunstmuistend, tänapäevane muistend muistend- rahvajutt, sündmustik seotud kindla koha, aja inimeste või sündmustega
"Luulet 19601967" (valikkogu, 1968) "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969) omakirjastuslikult "Saatja aadress" (1972, levis ) "Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974) "Kokku kolm juttu" (lasteraamat, 1974) "Kass! Kass! Kass!" (näidend, 1981) "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" (1989) 11.Vabavärss luuleread on eri pikkusega, nad ei jagune alati stroofideks ega riimu omavahel. Tekst esitatakse vabalt voolavana. Modernism on üksikisiku ehk indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmist temaatilisse keskmesse, kriitilist suhtumist minevikku, endiste tavade ja normide eitamist sürrealism kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod,hallutsinatsioonid , patoloogiliste seisundite jms.
Kordamine lüürika 1.Mis on lüürika? Luule 2.Mis on luuletuse tunnused? Riim, salm, rida, rütm 3.Mis on stroof? Salm 4.Mis on värss? Rida 5.Milline on paarisriimi skeem? AABB 6.Milline on süliriimi skeem? ABBA 7.Milline on ristriimi skeem? ABAB 8.Mis on vabavärss? Luuletus, mis ei riimu. 9.Mis on epiteet?Too näide! Omadussõna, mis tõstab esile midagi olulist nt. katkine trepp, käänuline tee. 10.Mis on metafoor?Too näide! Tähenduste ülekandmise sarnasuse alusel nt. jääpurikad nutavad 11.Mis on isikustamine ehk personifikatsioon? Elutule antakse elusa võimed. 12.Mis on võrdlus?Too näide! Üht asja, olendit, nähtust võrreldakse teisega nt. loll nagu saabas. 13.Mitmest osast koosneb valm
on põimitud sündmustest jutustamisega, nt ballaad, värssromaan). Sisu järgi jaotatakse luulet loodus-, armastus-, isamaa-, mõtte-, tundeluuleks jm. Riim-sarnasekõlaliste sõnade kordumine Asendi järgi stroofis jagunevad riimid paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimiks (abab). Rütm-põhineb sõnarõhul ja häälikute pikkusel Värss-luuletuse rida, värsiread jagatud stroofideks Stroof-salm, mida iseloomustab sisuline terviklikkus Vabavärss-ei riimu omavahel, luuleread erineva pikkusega, ei jagune stroofideks Piltluuletus-selline luuletus, mille eesmärk on eelkõige vorm. Luuleridade paigutus lehel kujutab mingit kujundit. See on luuletuse sisuga seotud. Luulezanrid: Haiku-koosneb kolmest värsireast, milles on kokku 17silpti. Esimeses värsireas on 5, teises 7 ja kolmandas 5 silpi. Riim puudub, seaos looduse ja aastaajaga. Tekkis 15.saj. Jaapani klassikaline luulevorm. Lüüriline, sõnastus täpne.
Oma häält,valamas Suusta laulukastet, Ja tema ümber Vait kui mere kaljud Rahvad on kuulamaies. Kristjan Jaak Peterson ERINEVUSED George Gordon Byron Kristjan Jaak Peterson Luuletused riimuvad Iga rida stroofides algab suure tähega Looming avaldati ja kogus suurt Kirjutas ka saksa keeles populaarsust Luuletused ei riimu Tüüpiline riimiskeem :ababcdcd Väga patriotistlik sünnimaa Patriotism elukoha mitte sünnikoha vastu: ( ,, Kuu " ) vastu (,, Laps olla muretuna veel") Loomingut ei avaldatud Kirjutab armastusesest negatiivses toonis ( ,, Maryle " , ,, Augustale ") Vaba riimiskeem Lahingute kirjeldused (,, II ") Pikad laused
kujutava märgiga. (Ei siin kaljast loorberipärga vajuta keegi lauliku pähe) ● allegooria- mõistukõne, mille ülesanne on midagi või kedagi esile tõsta või rääkida nähtustest varjatult. (Müür, mis hakkab pragunema, kipub ära lagunema, seda tuleb rõhkuda, maani maha lõhkuda.) Mõisted: ● riim- sama- ja sarnasekõlaliste sõnade kordamine. ● vabavärss- luuleread on eri pikkusega, nad ei jagune alati stroofideks ega riimu omavahel. Tekst esitatakse vabalt voolavana. ● stroof ehk salm- luuletuse sisu terviklik osa ja vormi põhiline väljendaja. Stroofid võivad olla mitmesugused. Kõige tavalisemad on nelja- ja kaherealised salmid. Kuid kasutatakse ka kolme-, viie-, kuue-, seitsme-, kaheksavärsilisi stroofe. Värsside arv stroofis on piiramatu. ● värss- luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värsirida ei pea moodustama terviklause
sellepärast, et see tundud huvitav ja omapärane. Kuigi ma arvan, et kõik ta teosed on omapärased ja huvitavad. Iga teos erineb teisest jne. Arvan, et see luulekogu on rohkem suunatud lastele, sest siin on selline lapselik tekst. Aga ka täiskasvanud loevad seda. Kasvõi siis oma lastele. Hando Runnelil on iga luuletus eri moodi selles luulekogus. Mõndades luuletustes on lõpus riimuvad sõnad. Mõndades täiesti suvaliselt on järjestus ja ja lõpp. Mõndades lõpud ei riimu. On veel väga palju erinevaid viise kuidas luuletust vormistada. Ja Hando Runnel on neist väga paljusid kasutanud ja erinevaid. Selles luulekogus on luuetused kirjutatud aastaaegade järgi. Luulekogus on igast aastaajast luuletusi. Mulle meeldisid järgmised luuletused: ,,Vanad sõbrad"- sest see oli väga naljakas. Väga meeldis see luuletus. ,,Üks kaunis luuletus"- see oli omapärane ja lahe. ,,Koeri meelita kondiga"- salmis polnud mingit riimi. Huvitav oli lugeda.
Esitatakse jutustaja vaatenurgast,kes jälgib toimuvat kõrvalt ROMAAN: Ulatuslik jutustav kirjanduse teos,mis on tavaliselt proosavormis. Sellele on omased mitmeplaaniline tegevus,keerukas sündmustik,probleemiderohkus,palju tegelasi ja pikad ajavahemiku, vahel moodustab mitmeköitelisi sarju. SONETT: 13.sajand luuletus, mis on range riimiskeemiga ,koosneb 14 värsireast,jaguneb stroofidesse ehk salmidesse: itaalia-4+4+3+3 ja inglise 4+4+4+2. kulmineerub lõpus puändiga. HAIKU: ei riimu, silbid värssides jagunevad 5+7+5 OOD: pidulik ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusele, nähtusele, ideele vms PASTORAAL: karjaselaul POEEM: lüroeepika zanr,pikem mitmeosaline luuleteos,iseloomulik jutustav süzee,kujutab sündmusi põhjalikult BALLAAD: lüüriline jutustav 1 sündmus luuletus,fantastiline sisu,ajalooline või kangelaslik. TRAGÖÖDIA: õilas kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses.vanim dramaatika liik
silbilised sõnad b-3 rida a b-4 rida b Süliriim a Helisev riim Naisriim värsi lõpus on b värsi lõpus on kahe silbiline sõna b kolme silbilised sõnad a Vabavärss vabavärsi puhul on luuleread eri pikkusega, nad ei jagune alati stroofideks ega riimu omavahel. Tekst eristatakse vabalt voolavana. Vormi poolest paikneb vabavärss otsekui luule ja proosa piirimail. Stiilikujund Kõnekujundid Epiteet- on omadussõna, kirjeldav poeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Näide: kottpime öö, suur roheline maakera. Personifikatsioon ehk isikustamine on elututele objektidele või loodusesemetele inimlikud omadused Näide: tuul ulub korstnad.
Vaata ette, seal on elu. Minevik maksab kätte, kui selles kinni oled. Ela tänases hetkes, õpi vigadest, sest elu on ees, mitte taga. See luuletus on jõudu sisendav ja väljendab tõelisust. Vormiline analüüs- Luuletuses ''Eelkeel'' on kasutatud algriimi ja kui ka lõppriimi. Alliteratsiooni näitena tooks värsi:ta peekritest proovida sain; mina maailmalaps. Kasutatud on ka täisriimi värsireas: iga magusust maitsesin. Kõik värsiread ei riimu lõppriimiga, aga mõni siiski riimub. Näiteks lõi tõi; ammutas hullutas, lemmik hommik. Luuletuses on ainult üks stroof. Värsid on väga ebaühtlased. Kõik värsiread on väga erineva silpide arvuga. Rõhutatud on rohkem algriimile ja ka lõppriimile, et luuletus oleks laulvam ja kõlavam. Tasakaalutera Läbi su elava näo jookseb iga elamusjälg -värin, võpatus, vagu, vaikus - kõik salvestub. Iga su salamõte ja- liigutus, loobumus, iga nope ja nälg
ja lüroeepilisteks (eelmise kahe vahepealne, sisaldab emotsionaalsust, tunnete ning meeleolude väljendamist sündmustega põimitult nagu ballaad või värssromaan). Riim sarnasekõlaliste sõnade kordumine. Jaguneb: paarisriim (aabb), ristriim (abab), süliriim (abba), segariim (aabcbcdd). Stroof luuletuse salm. Värss luuletuse rida. Vabavärss luuleread erineva pikkusega, nad ei jagune stroofideks ega riimu omavahel. Tekst esitatakse vabalt voolavana. Sonett 14 värsist koosnev lüüriline luuletus. Värsid jagunevad salmidesse harilikult 4+4+3+3 järgi. Poeem pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja elumõtestatuse teemaga. Ballaad tundeküllane, enamasti salapärase ja traagilise sündmustikuga pikem jutustav luuletus. Ainestik pärit tihti legendist, peamisteks motiivideks armastus ja surm. Nt M. Under ,,Porkuni
analüüsi ega kirjutaja seisukohti ja hinnanguid. Uudistes hinnatakse aktuaalsust ja tõele vastavust. Keelelt on uudis lihtne ja üldmõistetav. Uusromantism-19.sajandi lõpu ja 20.sajandi alguse kirjanduse ja kunstivoolude üldnimetus, Uusromantism elustas ja arendas romantismi põhimõtteid, eitas naturalismi ja realismi. Utoopia- väljamõeldud ideeriigi elu kujutav ulmeteos. Vabavärss- Värsisüsteem, mis ei allu kindlatele rütmituspõhimõtetele, ei riimu. Valm - õpetliku sisuga mõistuluuletus või -jutt, mille tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad inimesi naeruvääristades ühiskonna pahesid. Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sündmus, teises antakse õpetlik järeldus ehk moraal. Eesti kirjanduses Jakob Tamm (1861 -1907), Mart Raud (1903 -1980) Vanasõna - lühike, terviklik, piltlik ning tabav väljend mingi elunähtuse kohta. Võrdlus - nähtuse kõrvutamine sarnasuse alusel.
annaabi.ee 
