Kalju Kanguri luuletused on kindlasse stroofi surutud tugeva riimiga. Tema sonetid on kirjutatud järgides itaalia soneti rangeid reegleid. Kalju Kangur on enim sonette kirjutanud eesti luuletaja ja ka Eesti mahukaim sonetikogu kuulub Kalju Kangurile: ,,Sonetid" (1979) ja sealt võib leida 109 sonetti. Samuti on ta kirjutanud haikusid ja epigramme (,,Vale mees vaadis", 1973). Peale itaalia soneti on Kalju Kangur kõige rohkem kasutanud riimiskeemi abab. Kalju Kanguri üks haruldasemaid riimiskeeme luules on abcbdbeb (,,Ära kohta võõrast õnne"). Luuletustest jäävad meelde sõnad ,,kristall", ,,hirm", ,,päike". Luuletused on lihtsad ja sisutihedad. Minu arvamus tema luuletustest on, et luulekeel on kerge ja arusaadav, aga mina selliseid luuletusi ei suudaks kirjutada. Nagu eelpool mainitud, on ta keskendunud palju loodusluuletustele, loodust on palju kirjeldatud. Näide loodusluuletusest (teine salm)- Ja ikka jälle vastsed õienupud
htm) Vt ka portaal Eesti värss http://www.ut.ee/verse/ , kust leiate rohkelt luuletekste. Kordamiseks, edasi mõtlemiseks Mis on zanrid? Milleks neid vaja on? Mida mõistetakse luule all? Mille poolest luule erinev näidenditest ja eepikast? Milliseid lüürilise teksti tunnuseid Te oskate nimetada? Mis on meetrika? Milliseid meetrilisi süsteeme on olemas? Õppige selgeks meetrika põhimõisted ja erinevad värsijalad. Harjutused on eraldi failina. Mis on riim? Milliseid riimiskeeme Te tunnete? Harjutused on eraldi failina. Mis on stroofika? Milliseid kanoniseeritud stroofivorme Te tunnete? Selgitage vabalt valitud soneti varal, millistele reeglitele antud tekst vastab. Kas autor on endale lubanud vabadust ja mõnda traditsioonilist reeglit eiranud? Mis on eleegiline distihhon, kus seda stroofivormi on kasutatud? Mis on haiku?
· Võitlev kristlus Provansaali luule: · Kurtuaasse kirjanduse algus Prantsusmaal · Provanssaalikeelne lüürika · Autorikirnajdus: trubatuurid, truväärid,(prantsusmaa), minnessingerid(saksamaa) · Autorid: Marie de France, Bernart de Vantador, Bertrand be Born, Tannhäuser · Laialt levinud auväärne luule, kuulus kasvatuse juurde Luule vorm · Kindel temaatika, ülesehitus · Väga mitmekesine palju stroofivorme, riimiskeeme · Võisteldi täiuslikkuses, tundepeenuses Alba hommikune äratuslaul Serenaad õhtulaul, rüütli laul daami akna all Sirventees taplusülistus, sõttaminekulaul Kantsoon lembelaul, armastuslaul Romanss kaebelaul Ballaad tantsulaul Tsensoon vaidluslaul, dialoogluuletus Sekstiin 6-värsiline stroofidega luuletus ilma kindla teemata Pastoraal karjuselaul Itk - leinalual Rüütliromaan
subjekt, kes kas vahetult (minavormis) või kaudselt (3. isikus) väljendab ennast. Lüüriline mina ei ole tegelane, pigem absoluutne subjektiivsus. 27.Mis on meetrika? Milliseid meetrilisi süsteeme on olemas? Õppige selgeks meetrika põhimõisted ja erinevad värsijalad. Harjutused on eraldi failina. Rütmis sisalduv korrapärasus. Tuntuimad värsijalad - v trohheus; v- jamb ; - vv daktül; vv- anapest; - - spondeus; v- v amphibrahh; - v- kretikus 28.Mis on riim? Milliseid riimiskeeme Te tunnete? Harjutused on eraldi failina. Riim on vormivõte luules, mis seisneb sõnade või sõnaosade reeglipärases kordumises, häälikulises kooskõlas. Paarisriim, süliriim, ristriim. 29.Mis on stroofika? Milliseid kanoniseeritud stroofivorme Te tunnete? Stroofika on värsiõpetuse osa, mis uurib värsside grupeerimist, nende ühendamist suuremateks üksusteks. Heksameeter + pentameeter. · - | - | - | - | - | - · - | - | - || - | - |
maal. Põ-pr- truväärid, Lõ-pr- trubaduurid (aadelkonnast pärit laulikud). Põ.pr truvääride loomingus kasutati mahukate jutustuslike värssteoste žanrinimetusena esmakordselt sõna romaan. Veidi hiljem levis rüütlikirjandus ka Lä-eur, Sm, Ingl m. Trubaduuride luule Provence’i trubaduuride luule on vormilise mitmekesisuse ja tundepeenusega. Trubaduurid- luuletajad, heliloojad ja lauljad ühes isikus. Luuletajatena leiutasid kõikvõimalikke uusi stroofivorme ja riimiskeeme. 1) tume stiil (suletud) 2) selge stiil (lihtne), seda viljeles Bernant de Ventadorn. Leiutati (Arnaut Daniel)luulevorm sekstiin- kuus 6-värsilist stroofi ja 3-värsiline “saade”, sellises luuletuses jätab iga stroof omaette võetuna mulje blankvärsist. Luuletust ühendab kindlas järjekorras kokku langevad sõnad värsside lõpus. “saates” esinevad kõik kuus eelnevates stroofides korduvat sõna uuesti. Luulevormid vastasid kindlale
maast uhked ülenevad kojad, majad, d kui märgid näha päikeses ja kuus. c Ei tõuse üksi tummad tunnistajad, d mis tehtud, teoksil aja umbses sõus: e ju helisevad võidupidu kajad, d on nagu ainest kerkiks vaimu tõus. E Sonett on luuletus, mis koosneb 14 värsist. Itaalia ehk Petrarca sonetis on kaks ühiste riimidega nelikut ja kaks kolmikut. Üks iseloomulikemaid riimiskeeme on : abba, abba, cdc, dcd. Esimeses osas antakse teema, mida arendatakse tõusva pingega kuni 8.rea lõpuni, teises osas varieeritakse või süvendatakse teemat, kuni saabub mõjus lõpp. Sonetis tervikuna on 154 silpi, iga värsirea pikkus peaks piirduma 11 silbiga. Lisaks kõigele peab soneti riim olema kõlav, puhas, sundimatu. Klassikalises sonetis lisandus täisriimi nõue. Itaalia soneti kõrval on tuntud ka inglise ehk Shakespeare´i sonett, mille stroofiskeem on 4 + 4 + 4 + 2 värssi
Põhimõjutused tulid Prantsusmaalt. Trubaduuride luule Rüütlikirjandusega tekkisid uut tüüpi aadlisoost laulikud. Põhja-Prantsusmaal olid truväärid, Lõuna-Prantsusmaal (Provence'is valdavalt) trubaduurid. Provence'is viljeleti elurõõmsat ja nõudlikku, viimistletud keelega luulet. Trubaduur tuleneb „trobar“, mis tähendab „leidma“. Trubaduuride poolt on 500 stroofivormi leiutatud. Nad leiutasid kõikvõimalikke riimiskeeme ja luulevorme ning võistlesid omavahel nende peenuses. Trubaduur Daniel mõtles välja eriti vorminõudliku luulevormi, sekstiini. Kokku on trubaduuridelt meieni jõudnud ligi 2500 laulu. Juhtival kohal on kantsoon, mida viljeleti enim. See on 5-7-salmiline lembelaul. Trubaduurid viljelesid ka pastoreele ehk dialoogilisi poeeme karjusneiuga. Trubaduurid viljelesid ka romansse, kus rüütel üritas võluda noort aadlineidu. Lisaks viljeleti tentsoone ehk kahe luuletaja vahelist vaidluslaulu
,,Armastuslaul Stalingradile". Ka poliitilist luulet. 1960ndatel ilus kogumik ,,Kivid ja linnud", ka eesti keelde Johannes Semperi tõlkes. 1979- Benito Perez Galdos- ,,La desheredada" (Osatu) 1960ndatel oli Ain Kaalep veel noor luuletaja. Väga paljudest keeltest tõlkinud, aga hispaania keel oli üks kõige südamelähedasemaid. Kirjutas pikemaid saatekäsitlusi, mida võis nimetada juba saateesseedeks. Tõlkis ,,Estrella de Sevilla" 1962. Tõlkija on püüdnud järgida neidsamu riimiskeeme, toob tohutud raskused kaasa. Laval on eesti keeles peaaegu võimatu mängida neid rütme, mida hispaania romansirütm kaasa toob. Ilmselt ei suuda niipea keegi sellist asja korrata, et samamoodi tõlkida. Saateessees arutleb ka näiteks selle au teema üle. Arthur-Robert Hone- parempoolsete vaadetega, tuli Eestisse enne sõda. Oli ainuke paikselt Tartus elav välismaalane. Oli Cambridge´i lõpetanud romaani filoloogia alal. Õpetas siin
Rüütlikirjanduse alla kuulub trubaduuride luule, mis on tuntud oma erakordse vormilise mitmekesisuse ja tundepeenuse poolest, olles ettevalmistus uusaegsele renessansilüürikale. Trubaduurid luuletajad, heliloojad ja lauljad ühes isikus, kes täiustasid oma kunsti väsimatult, sest nende kujutlust mööda peegeldas kunstitäius tunde täiuslikkust. Luuletajatena leiutasid nad uusi stroofivorme ja riimiskeeme, võisteldes omavahel väljenduse peenuses. Nt leiutas trubaduur Daniel sekstiini kuus 6-värsilist stroofi + 3-värsiline ,,saade", mis jätab mulje blankvärsist, ometi on luuletuse sõnad kindla järjestusega seotud. Luulevormid vastasid kindlale temaatikale, ka teema arendus kordus luuletusest luuletusse. Vaid varjundid erinesid, milles trubaduuride väljapaistvus seisneski. Trubaduuridelt on meieni jõudnud 2500 luuletust
annaabi.ee 
