siseriiklikku õiguskäivet, võlausaldajaid ja väikeaktsionäre. Inkorporatsiooniteooria kohaldamine asukohateooria asemel peaks likvideerima juriidilise isiku asukoha (nii REÕS kui ÄS mõttes) ja juriidilise isiku aadressi eristamisest tulenevad teatud raskused. Juriidilise isiku aadress ei ole sama, mis juriidilise isiku juhatuse asukoht. Samas on tõenäolisem, et juriidilise isiku aadress on vähemalt samas riigis, kus ta registreeritud on RIIKKONDSUS Riikkondsust kasutatakse riikides, kus on monarhia. Riikkondsus üldmõiste, mis ühendab kodanikuks ja alamaks olemist (monarhias pole kodanikud, on monarhi alamad). Monarhil ei ole kodanikke vaid on alamad ja seetõttu kasutatakse riikkondsus. RIIK KUI REÕ ERISUBJEKT Riigid tegutsevad erilises õiguskeskkonnas ning omavad erilist õiguslikku staatust. Oluliseks tunnuseks on suveräänsus, st vaid riik võib otsustada, millised on tema õiguslikud kohustused
loetelule, kusjuures paiksustsensuse kestuseks on viiis aastat enne kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamise päeva ja üks aasta pärast seda Vastavalt põhiseadusele ei tohi ühtki Eesti kodanikku Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast Erakondadesse võivad kuuluda ainult kodanikud Töötamine ametikohtadel riigiasutustes ja KOV-des eeldab kodakondsust Presidendiks võib saada vaid sünnijärgne kodanik Riikkondsus – üldmõiste, mis ühendab kodanikuks ja alamaks olemist (monarhias pole kodanikud, on monarhi alamad). Riigi tunnustena on käsitletud ka teisi, nt riigilaenud ja –maksud, riiklik sümboolika, riiklikud tähtpäevad jms. Need tunnused, mille olemasolu riikidel ei saa eitada, ei ole aga esmase tähendusega ega riigi jaoks määravad. 2. Võimude lahususe printsiip [https://www.eesti.ee/est/mis_on_oiguse_printsiibid/] Võimude lahususe printsiibi võib jagada kaheks:
o sündides (pole võimalik ära võtta) o naturaliseerimine- isik peab tegema keeleeksami, eesti ajaloo testi. Sünnipärasest kodakondsusest on võimalik loobuda. Võimalik tagasi taotleda, kuid sünnijärgset kodakondsust ei saa ära võtta. Dressen võeti ära, Herman Simm ei võetud (sündinud EV) Eesti kodanik tähendab füüsiline isik, kellel on vastava riigi kodakondsus Riikkondsus kitsam mõiste kõige rohkem õigusi kõik kodanikud o olla valija ja olla valitud (volikogud, riigikogu). o Privileegid o Riikliku garantiisid ja kaitset (välisriigis hätta jäädes vargus/vägivallarünnakud) võimalik läbi saatkondade kaudu abi paluda o Avalikus teenistuses teenida (Vaid EV kodanik) + ametikohad kuhu saavad EL o Sünnipärast kodakondsust pole võimalik ära võtta.
PS §56 Riigivõimu teostab rahvas läbi hääleõiguslike kodanike. Kodakondsus – isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilisõiguslik seos, mille alusel laieneb talle riigi täielik jurisdiktsioon, ta kasutab kõiki riigis kehtivaid õigusi ja vabadusi ning kannab kodanikele pandud kohustusi. Üldjuhul omandatakse kodakondsus sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras (tingimused: paiksustsensus, kodakondsuse taotlemise vabatahtlikkus, ustavusvanne riigile). Riikkondsus – kasutatakse riikides, kus on monarhia. Monarhil pole kodanikke, vaid on alamad. Riigi lisatunnused: riigilaenud ja maksud, riigi sümboolika (lipp, vapp, hümn), riiklikud tähtpäevad jne. Riigiorganite tunnused (riigiaparaat). Riik ei saa ise tegutseda – otsuseid võtavad vastu ja viivad ellu inimesed. Riik on juriidiline isik, kes tegutseb oma organite süsteemi (riigiaparaadi) kaudu. Riigiorganid võivad olla ainuisikulised (nt
Kapten annab materjale politseinikule. Millised õigusrikkumised toimusid? Kas oli vargus, kas oli kuritegu või väärtegu (oleneb sellest, kui suur oli varastatu väärtus KarS § 218)? Kuidas seda kvalifitseerida? Vargus on siis, kui saab vabalt valdama asuta. Siin ei saanud ta. Seega oli katse 129 lg 1 ja 15 lg 2. milline seadus siin laieneb? Kas Eesti, Taani? Eesti, sest see on Eesti territoorium (õhusõiduk väljaspool Eesti territoorium). See lennuk on Eesti Vabariigi riikkondsus (ta on siin registreerinud). Milline politsei pidi sellega tegeleda? Eesti politsei. Kas kaptenil oli õigus anda niisuguseid . Menetlusseadustikust esmased menetlustoimingud (õhusõidukikapten lennus). On õigus. Ja kohe annab üle politseile. Teiste riiki kodanikud: v.a. need, kellel on immuniteet. Saatkonna töötajal diplomaatiline immuniteet (ei saa kinni pidada, politseile anda jne). tema küsimusi lahendatakse diplomaatilisel teel. Tavaliselt
Rahvas üldjuhul jaguneb kodanikud ja kodakondsuseta isikud. Apatriidid? Kodakondsus on riigi isiku vaheline püsiv poliitiline seos, mille alusel laieneb talle täielik riigi juriiridile spetsifikatsioon. Ta kasutab riigis oma õigusi ja kohustusi. Üldjuhul saadakse kodakondsus sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras. Riikkondsust kasutakse nendes riikides, kus on monarhia. Monarhil ei ole kodanikke vaid on alamad ja seetõttu kasutatakse riikkondsus. Lisatunnustena riigil veel riigilaenud ja maksud, riiklik sümboolika, riiklikud tähtpäevad jne, kuid põhilised tunnused on kolm. Riigiorganite tunnused(riigiapraat) Riik kui niisugune ei saa ise tegutseda. Otsuseid võtavad vastu ja viivad ellu inimised. Riik on juriidiline isik ja juuridile isik tegutseb oma organite kaudu. Riigiorganid võivad olla ainuisikulised (N: president) või kollegiaalsed) (parlament, valitsus jne)
Samas võib ka anda, kui töötad pikemat aega välismaal. Optsioon antakse võimalus valida (kui territooriumil vahelduvad võimud, nt Eesti > NSVL) Kodanikuõigused ja -kohustused. Olla kodanik - s.o. isevalitseva ühiskonna õiguslik liikmeksolek: võrdseid õigusi vastavalt ühiskonnas kehtivatele seadustele; ka teatud õigusi ja privileege; vabadust, sõltumatust ja poliitilist kontrolli võimu üle; lojaalsust, osalemist, teenistust ühiskonna heaolu nimel. Kodakondsus ja riikkondsus. Kodanikuõigused: personaalsed (südametunnistuse vabadus, isikupuutumatus, sõnavabadus, liikumisvabadus, õigus seaduse kaitsele jne.); poliitilised (sõna-, trüki-, koosolekute korraldamise õigus, õigus hääletada ja olla valitud) majanduslikud õigused ( koguda, kasutada, paigutada varandust; valida töökoht, vahetada ameteid, kuuluda a/ü-sse, tegeleda äriga, osta ja müüa vabal turul, sõlmida õiguslikke lepinguid). Kodanikukohustused:
territooriumi haldusjaotuse üksus: liidumaa, regionaalne tasand, lokaalne tasand, kinnistusüksuse tasand; rahvusriik; rahvaste enesemääramise õigus; suveräänne omariiklik olemine; rahvas: etnograafiline ning poliitiline tähendus, eponüümne, minoriteedid (rahvusvähemused, sh rahvusvähemuse ning vähemusrahvuse probleem), apatriidid, kodanikud ning kodakondsus, kodakondsuseta isikud, kosmopoliidid (mailmariikkondsus ehk universaalne riikkondsus ehk rahvusvaheline indigenaat), juriidiline fakt, õiguslik akt, naturalisatsioon, ius sanguini, ius soli, segapõhimõte, abiellumine, lapsendamine, kodakondsuse muutmine ning kodakondsusest loobumine (vabatahtlik, väljaarvamine), topeltkodakondsus, aukodanik, reintegratsioon, opteerimine; riigiorganite süsteem ehk riigiaparaat; riigi poliitiline süsteem; seadusandliku riigivõimu organid, riigipea, täidesaatva
annaabi.ee 
