reaalpoliitikast ning järjest vähem väärtustest, lugupidamisest ja usaldusest. See on arusaadav, et riigil tuleb tegelikkusega ning enda eesmärkidega arvestada, aga samas on ka tähtis hoida oma väärtused kõrgel ning arendada usaldust teiste riikidega, et tulevikus hoiduda konfliktidest, lahkarvamustest ning ka sõdadest, mis erimeelsustest alguse saavad. Nii nagu riikidevahelistel suhetel on mitmeid tahke, leiab neid ka riikidevahelisel usaldusel. On poliitilised suhted ja poliitiline usaldus; kultuurisuhted ja usaldus; ärisuhted ja usaldus ning lihtsalt inimeste vahelised suhted ja usaldus. Kõik need suhted ning kaasnev usaldus ja lugupidamine tekivad omas rütmis ja omal ajal. Riikidevaheline usaldus ei saa olla väljaspool inimesi, kuna inimesed esindavad riiki, teevad otsuseid riigi nimel ning annavad riigile näo. Järelikult moodustub riikidevaheline usaldus
SÕJAJÄRGNE MAAILM Teemad 24-29 1.Mõisted: Raudne eesriie- Nõukogude Liit eraldas Kesk- ja Ida-Euroopa ning suure osa Aasiast ülejäänud maailmast, tõkestades nende suhtlemist lääneriikidega. Külm sõda- Alguseks Berliini blokaad; kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu. Trumani doktriin- seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (silmas peeti kommunistide võimuhaaramiskatseid). Marshalli plaan- abiplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, Ühendriigid andsid 17le majanduslikku ja tehnilist abi. Võidurelvastumine- NSV Liit ja USA üritasid üksteist üle trumbata uute ja võimsamate relvade välja töötlemisega. Saksamaa majandusime- Raha oli kaotanud väärtuse ja õitses must turg, vaatamata okupatsioonivõimude vastuseisule alustas kristlik-demokraatlik valitsus radikaals...
kasutuselevõtt, hoonete, trasside, katlamajade renoveerimine energiasäästu eesmärgil, mootorite vahetamine efektiivsemate vastu tööstuses) ning taastuvenergia võimsusi suurendades asendades seeläbi fossiilkütustel põhinevat energeetikat. Kvalifitseeruvate projektide sõelast mahub läbi ka taastuvenergia võimsuste suurendamiseks vajaliku infrastruktuuri arendamine, mis vähendab kaudselt CO2 emissioni, luues eeldused laiemaks taastuvenergia kasutuselevõtuks. (4) Riik võib riikidevahelisel KHG lubatud heitkoguste kauplemise turul müüa Kyoto protokolliga lubatud heitkoguse ja kohustusperioodi kohustusliku reservi vahe ehk kaubelda vabade lubatud heitkoguse ühikutega. Rahvusvaheline lubatud heitkogustega kauplemine toimub riikide vahel, kes on võtnud endale Kyoto protokolliga siduvad vähendamise või piiramise kohustused. (4) 6 4. Rohelised projektid
Ülejäänud 17% kasvuhoonegaasidest toodetakse kodumajapidamistes ja väikeettevõtetes. 1 Selleks, et vähendada CO2 hulka jõustus 2005 aastal Kyoto protokoll, et aastaks 2012 peavad 36 tööstusriiki vähendama või piirama kasvuhoonegaaside koguseid tasemeni, mis oleks 5- 8% madalam 1990. aastatel. CO2 heitkoguste ühikute ehk AAU (Assigned Amount Unit) müümine on võimalik tänu Kyoto protokollile, mis lubab riikidel vabad heitkogused riikidevahelisel kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemise turul maha müüa. Müügireeglid näevad ette, et kvoodi müügist saadud raha tuleb suunata CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside emissiooni vähendavatesse keskkonnasõbralikesse projektidesse. See, millisesse projekti AAUde tulud suunatakse, otsustab kvoodi ostja. Selleks, et viia CO 2 tootmine miinimumini lõppeb kvoodimüük 31.12.2012, kuna riik peab alates 2013 aastast hakkama kvoote ise ostma.2 1 http://ec.europa
Ometi leidub arhiivides dokumente, millele juurdepääs on seotud kindlate piirangutega. Üldjoontes on nende olemasolu põhjuseks isikute eraelu ning avalikkuse huvide kaitse, kus primaarsemaks peetakse riigi ja rahvuse julgeoleku tagamiseks. (Kibal, Pirsko, Tannberg, Valge 2005) Arhiividele on avalikule teabele ligipääsu tagamine kaasa olukorra, kus tuleb uue pilguga vaadata seadusandlust nii siseriiklikul kui ka riikidevahelisel tasandil. Esimesel juhul on suur erinevus just nn Euroopa vanade ja uute riikide vahel. (Kibal jt 2005) Arhiivindusalastes perioodilistes väljaannetes nt Janus, Der Archivar, Archivak Science on läbi aegade vaatluse all olnud arhiivinduslikud põhiküsimused, mis puudutavad juurdepääsu teemat. Ühiseks jooneks võib pidada seniavaldatus ühe riigi või isegi ühe kindla arhiivi vaatenurgast lähtumist, mille tõttu on võrdlevad analüüsid jäänud üsnagi tagasihoidlikeks.
Washington Post, 20.10.2008. [http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2008/10/19/AR2008101902073.html] 18 Ibid. 9 Maailmamajandus ei ole kunagi kindla sambana paigal püsinud ning on alati läbinud tõuse ja mõõnasid – nii on juhtunud ka naftaga. 1973. aasta naftašokk tõi välja nafta tõelise väärtuse. Sellest sai poliitikute relv ja võimas vahend riikidevahelisel suhtlemisel. Samal ajal said paljud siis aru, et tegemist on majanduslikult hindamatu ja justkui tänapäeva tsivilisatsiooni elu allikaga. Arvestades erinevaid uuringuid ja arvamusi naftavarude lõpu kohta, paistavad silma pigem siiski positiivsed tendentsid, kuna tehnoloogia areng ja uute reservide avastamine lükkavad naftajärgse maailma alguse määramatusse tulevikku. Võidavad aga naftariigid ja suured kompaniid, kes kasumit teenivad
elanike gruppide osas (vt ka Lorenzi kõver ja Gini koefitsient); Puhas majanduslik heaolu MEW näitab inimeste rahulolu ja hõlmab lisaks ühiskonnas loodud koguproduktile ka vaba aja ning varimajanduse väärtust, samuti negatiivsete välismõjude arvestust (keskkonna saastatus, ühiskondlik ebastabiilsus jne) RKP ja SKP kajastavad loodusrikkuste kasutamist kui tulu, mitte aga kui kulu; RKP (ja SKP) võivad suureneda välislaenude võtmise arvel; riikidevahelisel koguprodukti võrdlusel tuleks kasutada per capita (ühe inimese kohta) näitajat Nende ja veel mitmete teiste SKP ja RKP puuduste kõrvaldamiseks on püütud konstrueerida mitmeid agregaatnäitajaid, mis eristaksid tehinguid, mis vähendavad või suurendavad riigi tegelikku majandustaset. nn (valuuta) ostujõupariteet väljendab valuuta tegelikku ostujõudu ja erineb ametlikust valuuta vahetuskursist; tänu riigis tegutsevatele välisfirmadele (mitteresidendid) on
arvestuses praeguste hinnangute järgi emissioone 23 kordselt. Kyoto kohustusperioodiks 20082012 Eestile lubatud heitkogus kokku ehk saastekvoot on kinnitatud konventsiooni sekretariaadi poolt 196,06 megatonni CO2 ekvivalenti. Baasaastaga 1990 võrreldes on Eesti täna palju väiksem saastaja, mistõttu võetud kohustust vähendada KHG heitkoguseid 8% võrra, pole olnud just raske täita. Riik võib riikidevahelisel KHG lubatud heitkoguste kauplemise turul müüa Kyoto protokolliga lubatud heitkoguse ja kohustusperioodi kohustusliku reservi vahe ehk kaubelda vabade lubatud heitkoguse ühikutega. Arvestades kohustusliku reserviga (110,09 megatonni CO2 eqv), on meil KHG heitkoguste kauplemise turul võimalus müüa nn vabu heitkoguste ühikud. AAU'de müük käib rohelise investeerimisskeemi (Green Investment Scheme) kaudu, mis tähendab saadud
piireületava keskkonnamõju või - reostuse eest ning selle mõju vähendamine rahvusvahelises koostöös. Samuti seab konventsioon oma eesmärgiks veekogude säästliku majandamise põhimõtete juurutamise nii riikidevahelistes kui riigisisestes suhetes. Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985) ja selle Montreali protokoll (1987) • Osoonikihi kaitse konventsioon • 1985 • Alus edasisele konkreetsemale koostööle • EM: riikidevahelisel vabatahtlikkusel põhineva koostöö arendamine osoonikihi kaitsmiseks inimtegevusest põhjustatud muutuste eest. • Koostöö põhisuunad: • teaduslik uurimine ja seire; • seadusandlik ja teaduslik-tehniline koostöö; • info vahetamine jm. Montreali protokoll 1987: Põhi eesmärk : on riikidevaheline koostöö, vähendamaks osoonikihti kahjustavate aineteheitmeid välisõhku ning lõppeesmärgiks nende kasutamisest loobumine üldse.
annaabi.ee 
