lemvim- krgem vim; tavaliselt peetakse silmas vrast lemvimu, st olukorda, kus riigi krgeimaks valitsejaks on mne teise maa kuningas, keiser vi diktaator. okupatsioon- maa osaline vi tielik hivamine vrriigi relvajudude poolt. iseseisvus ehk suvernsus- riigi sltumatus teistest riikidest nii sise- kui ka vlispoliitikas. muinaseesti ei olnud riik. enne rtlite saabumist olid eestalsed vimelised suurteks histdeks, seda nitavad suured linnavallid. klad olid hinenud kihelkondadeks, mida juhtisid vanemad. kihelkondi oli umbes 40 ja need olid seotud kmneks maakonnaks, mida juhtisid samuti vanemad. le-eestiline histunne-ti kokku vanemad ja peeti hiseid koosolekuid ja nupidamisi. vabadussja ajal histunne suurenes- ks sda ja ks hing. vabadussda lppes eestalste kaotusega. vga oluline oli prisorjuse kaotamine 19. sajandi esimesel poolel. sellele lisandus hoogne seltsiliikumine. eestlased ppisid koosolekut, protokolli ja arveraamatut pidama, ...
Absolutismi kujunemine Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku htumaa htsuse. Tugevnesid dnastiate- ja rahvastevahelised vastuolud, millele lisandusid prast reformatsiooni veel usulised vastuolud. Absolutismi teoreetiliseks phjendajaks sai Prantsuse jurist Jean Bodin(1530-1596), kelle phitks on "Six livers de la Republique" (Kuus raamatut riigist. 1576). Kolmest traditsioonilisest riigivormist - demokraatia kui rahva vim, aristokraatia kui n- paremate vim ja monarhia kui ksikisiku vim - eelistas Bodin kindlalt viimast. nii demokraatia kui ka aristokraatia oli Bodini meelest ebakindel ning vi edukalt toimida vaid ige lhikest aega. Elanike turvalisuse ja heaolu saavat tagada vaid piiramatu kuninga vim. See pidi Bodini arvates olema eelkige eluaegne, teiseks pidi vim olema absoluutne ja jagamatu. Sltumatul majesteedil, vitis Bodin, peab
" (Vikipeedia 2012) Cicero aega nimetavad kultuuriloolased haritud ja valgustatud ajaks. Need on kõrgkihti kuuluvad inimesed, kes maailma vägevaima riigi juhtidena teadvustavad peale oma eeliste ka oma kohustusi. Nad näevad selleks liiga palju, et uskuda jutte sellegi kohta, mida nad ei näe. Valgustust saanuna tunnevad nad vajadust valgustada ka teisi. (Vene 1991) Oma poliitilised vaated esitas Cicero teoses ,,Vabariik", kus ta leiab et on tarvis praktiliselt teostatavat teooriat. Kolmest riigivormist monarhistlikust, aristokraatlikust ja demokraatlikust ta ei eelista mitte ühtki, arvates, et igaüks neist omab omi positiivseid külgi ja puudusi ja ei ole puhtal kujul vastuvõetav. Ta pooldab kõigi kolme riigivormi ühendust. Traktaadis ,,Seadusest" püüab Cicero tõestada, et ideaalne riik ei ole mõeldav ilma aristokraatia võimuta. Usund on vajalik kui riigivõimu element, sest võimukandjal peab olema peale ilmliku mõõga ka vaimset mõõka
Napoleon aitas sõjakäikudega ja temale vastuseisus Saksamaal ja Itaalias Mõtestage lahti institutsioonid: kuningas, riigipea, parlament (2 koda), valitsus, kohalik omavalitsus. Kuningas: kõrgeim positsioon, eluaegne, päritav, täitevvõimus kõige kaalukam sõna, nimetab ministrid, piiskope ja kardinaale, talle kuulub seadusalgatus, praegu peamine esindusfunktsioon, vanasti ta omas kogu võimu Riigipea: kõrgeim positsioon riigis, üks või mitu isikut, oleneb riigivormist riigipea võim ja kohustused Parlament: seadusandlik võim Ülemkoda (mitmekojaline parlament) territoorium, liikmed nimetab kuningas Alamkoda (1-kojaline parlament) rahvas, valitakse tsensusepõhiselt Valitsus: on institutsioon, millele kuuluvad minstrid. Valitsust juhib enamasti peaminister. Kohalik omavalitsus on kohaliku omavalitsuse üksuse demokraatlikult moodustatud
-21.) - mõisted: riik, riigi tunnused, riigi sümbolid, territoorium, rahvastik, kodakondsus, avalik võim - riigi rahvastiku jagunemine: etnograafiline jaotus, jaotus kodakondsuse alusel - riigi ainuõigused ja valitsemisülesanded 2) Eesti riiklik korraldus (Eesti Vabariigi põhiseadus, õpik lk 41-45; TV ül 26-34) - Eesti kui demokraatlik, ühtse keskvõimuga parlamentaarne vabariik - Eesti Vabariigi põhiseadus Eesti riigivormist ja korrast: I ptk §-d 1-4. 3) Rahvas, elanikud, kodanikud (õpik lk 50-56, TV ül 38-45) - Põhiseaduse III ptk §-d 56-58 - Rahvus ja kodakondsus mõistete erinevus - Riigi elanikud: kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud - Eesti rahvastiku rahvuseline struktruur ja sellega seonduvad probleemid ühiskonnas, integratsioon 4) Riigikogu (õpik lk 57-61; TV ül 46.-48.) - Põhiseaduse IV ptk §-d 59-60, 65-73
ning valdavaks sai teaduse arengule tuginev maailmapilt. Absolutism Prantsusmaal Absolutismi kujunemine: Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesid dünastiate- ja rahvastevahelised vastuolud, millele lisandusid pärast reformatsiooni ka usulised vastuolud. Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Prantsuse jurist Jean Bodin (1530- 1596). Kolmest traditsioonilisest riigivormist demokraatia kui rahva võim, aristokraatia kui nn paremate võim ja monarhia kui üksikisiku võim eelistas Bodin üksikisiku võimu. Bodini meelest oli demokraatia ja aristokraatia ebakindlad ning võis edukalt toimida õige lühikest aega. Piiramatu kuningavõimuga sai tagada elanike turvalisuse ja heaolu. Bodini meelest pidi see olema eluaegne, võim pidi olema ka absoluutne ja jagamatu. Sõltumatul majesteedil peab olema õigud välja anda seadusi
täidesaatev (valitsus ja haldus), õigusemõistmine (kohtud). Riigivõimu avaldumine tähendab tööjaotust riigivõimus. Neil kolmel võimuorganil on võimalus vastastikku üksteist piirata ja kontrollida. Eestis võetakse seadusi vastu poolthäälte enamusega. Siis kirjutab sellele alla Riigikogu esimees ja kantselei direktor esitab selle presidendile. Riigipea võimuvolitused on olenevalt riigivormist erinevad. Seaduseelnõud esitatakse parlamenti läbi valitsuse. Kohtud on sõltumatud ja alluvad ainult seadustele. I astme kohus – maa- ja linnakohus. Arutavad tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Halduskohus II aste – ringkonnakohus. Vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, linna- ja halduskohtu lahendeid III aste – riigikohus. Vaatab kassatsiooni korras läbi kohtulahendeid; on ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus
· Vabariik (parlamentaarne või presidentaalne) Riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Riigikorralduse põhivormid on: · Unitaarriik lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi. · Föderatsioon liitriik, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused. Lõpliku selguse riigivormist loob täpne teadmine, milline on kõrgema riigivõimu organisatsioon. Millised on kõrgemad riigivõimuorganid ja kuidas nad on organiseeritud. Tähtis on teada, millistest põhimõtetest lähtuvalt on riigivõimuorgan moodustatud. Demokraatlikud riigid, kuis riigivõim formeerub valimiste teel, jagunevad siin põhiliselt kaheks: üheljuhul koondub kõrgem riigivõim ühe organi kätte ja teisel juhul mitme organi kätte. Esimeste
enamus. Monarhia on tänapäeval riik, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või eluaegsusest. Vabariigi riigipea on president. Kaasaegne riiklus on orienteeritud demokraatiale ja Aristotelese käsitlusele. Suveräänse võimu organisatsioon on riikide liigitamise peakriteerium riigivormi tähistamisel. Praegu on status mixus: rahvas valib parlamendi (demokraatia), parlament võtab vastu seadusi (oligarhia), valitsust juhib faktiliselt peaminister (monarhia). Lõpliku pildi riigivormist loob see, millised on kõrgema riigivõimu organisatsioon. Demokraatlikud riigid jagunevad kaheks ühel juhul koondub kõrgem riigivõim ühe organi kätte ja teisel juhul mitme organi kätte esimeste hulka kuuluvad parlamentaarse või presidentaalse demokraatiaga riigid. Liitriigid on jagatud suveräänsusega. On ka riike, kus faktiline suveräänsus on riigiväliste institutsioonide käes, nt kapitali omanike. Lääne demokraatiad põhinevad peamiselt parlamentaarsel suveräänsusel