tegev raadio Vaba Euroopa juures, aastatel 1993 kuni 1996 Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Mehhikos. Ta töötas välisministrina aastatel 1996 kuni 1998 ning 1999 kuni 2002. On olnud Riigikogu ja Europarlamendi liige. Alates 2006. aastast Eesti Vabariigi president , mida ta ei saavutanud saljasel hääletusel , vaid valmisiskoguga. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse koosolekul lahkus Toomas Hendrik Ilves seoses presidendiks valimisega erakonnast. Riigivande andis Ilves riigikogu ees 9. Oktoobril 2006.aastal. Ametisse tulles lubas ta mitmeid asju. Eriti ta rõhutas Eesti väärtuste kaitsmist. Muidugi oodati, et ta on rahva president ja selle ülesandega on ta minu arust hakkama ka saanud. President on külastanud paljusid maakohti, kooli aastate alustuamist koolides jms. Hiljuti kais ta talgudel mulkidega (trimmerdas) Ta on korraldanud lisaks oma välisvisiitidele ka palju Eesti siseseid vastuvõtte väga mõjukate inimestega nagu:
Üks laialt levinud müüt räägib sellest, kuidas Luther naelutas oma kuulsad teesid vastu kõigi pühakute päeva Wittenbergi linnakiriku uksele. Tegelikkuses lisas ta need aga 31. oktoobril Mainzi peapiiskopile saadetud kirjale. 15. juunil 1520 mõisteti hukka 41 Lutheri teostest võetud väidet ja nõuti, et Luther tunnistaks 60 päeva jooksul oma eksimust. Tema teoseid kästi põletada . 28. mail 1521 kirjutas keiser alla Lutheri ja tema pooldajate riigivande alla paneku ediktile. Frederik Tark aga oli selleks ajaks Lutheri Wartburgi lossi ära peitnud. Ta jäi sinna 1522. aasta märtsini. Eriliselt pühendus ta seal oma saksakeelse Uue Testamendi väljaandmisele, mis ilmus trükist 1522. aasta septembris. 1534. aastal ilmus ka Vana Testamendi tõlge, seega oli kogu Piibel tõlgitud saksa keelde. 13. juunil 1525 abiellus ta endise nunna Katharina Von Boraga . Luther oli selleks ajaks ka oma mungaks olemisest loobunud. Neile sündis perre kuus last
pühitseda augustiinlaste mungaordu mungaks. Usuteaduse õpingud Erfurdi ja Wittenbergi ülikoolides. 1512.aastast oli ta Wittenbergi kloostri jutlustaja ja munkade õpingute korraldaja. 1512.aastal promoveerus Wittenbergis teoloogiadoktoriks ja temast sai piibliteaduste professor. 31.oktoobril 1517 indulgentside kauplemise vastase 95 teesi avaldamine. 6.märtsil 1521 Wormsi riigipäeva edikt, millega Saksa keiser Karl V pani Lutheri riigivande alla, käskis ta vangistada ja keelas ta teoste avaldamise. Aastatel 1521-1522 viibis ta Saksi kuurvürst Friedrich Targa eestkostel Wartburgi linnuses, kus valmis Uue Testamendi saksakeelne (1522). 1525.aastal abiellus endise nunna Katharina von Boraga (1499- 1552). 1530 protestantliku enesemõistmise aluseks oleva Augsburgi usutunnistuse sõnastamine. 1534.aastal ilmus Lutheri tõlgitud tervikpiibel ehk nn Lutheri Piibel,
kuulataks. Selle mõtte taga oli peamiselt Saksi kuurvürst, Lutheri suurim kaitsja, Friedrich Tark. Luther pidi vastama küsimustele selle kohta, kas ta on nõus oma teoseid ekslikuks kuulutama. Luther vastas, et juhul kui teda ei veenda Piibli tunnistuste ja selgete põhjenduste abil, siis ta ei tagane enda esitatud Piibli tõlgendustest. (Pildil näha Karl V) 28. mail 1521 kirjutas keiser alla Lutheri ja tema pooldajate riigivande alla paneku ediktile. Frederik Tark aga oli selleks ajaks Lutheri Wartburgi lossi ära peita lasknud. Ta jäi sinna 1522. aasta märtsini. Eriliselt pühendus ta seal oma saksakeelse Uue Testamendi väljaandmisele, mis ilmus trükist 1522. aasta septembris. 1534. aastal ilmus ka Vana Testamendi tõlge, seega oli kogu Piibel tõlgitud saksa keelde. 1 13
a. sai Hispaania kuningaks (Carlos I), 1519 sai Saksa kuningaks, 1519-1531 Itaalia ja Napoli kuningas (Carlo IV), 1530.a. sai Saksa-Rooma keisriks. Karl V impeerium · Habsburgide dünastia võimu kõrgaeg Euroopas · Impeerium laienes ka Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse vallutati asteekide ja inkade alad Karl V ja religioon · Karl V oli katoliiklane ja seega oli ta 1517 .a. algatatud reformatsioonile vastu · 1521.a. lasi panna Martin Lutheri Wormsi riigipäevale riigivande alla- kuulutati lindpriiks. · Karl V ja Martin Lutheril oli ka sarnaseid põhimõtteid- nad mõlemad olid vastu paavsti poliitikale · 1530.a. võeti vastu Augsburgi usutunnistus, mis lubas protestantidel tegutseda, kuid sellega Karl V lõpuni rahule ei jäänud. Karl V · 1554.a. paiku alustas Karl V oma võimu jagamist poegadele ja vendadele. · 1556.a. asus elama San Jeronimo de Yuste kloostrisse Hispaanias
suures osas romantik (ta unistas Burgundia hertsogiriigi taastamisest, plaanitses ristisõdu Konstantinoopoli vabastamiseks, omas kindlaid džentelmenlikkepõhimõtteid ja käitus erinevalt oma rivaalidest, kes lähtusid enam renessanslikest põhimõtetest), ennekõike aga võimsaim katoliiklik monarh ning seega ei saanud ta kirikut õõnestavat Lutheri tegevust heaks kiita. Nii pani Karl Lutheri 1521. aastal Wormsi riigipäeval, kus too oli keeldunud oma vaadetest loobumast, riigivande alla (mis tähendas sisuliselt tema lindpriiks kuulutamist) ning too pidi otsima varjupaika Saksi kuurvürsti Friedrich Targa juures. Et Saksamaal oli rahulolematus paavsti ja teiste kirikujuhtide toretseva ning pillava eluviisiga suur,renessanssi ideed polnud veel kuigivõrd levinud ning Lutheri novaatorlik vaatenurk kristlusele tundus paljudele õigem, siis polnud mässulise munga lindpriiks kuulutamisest erilist kasu. Pealegi ei soovinud
oktoobrit 1517. aastal, mil Wittenbergi ülikooli professor augustiinlasest munk Martin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi patukaristuskustutuskirjade müügi vastu. Sama teksti saatis ta Mainzi ja Madgeburgi peapiiskopile ning paari kuuga levisid teesid üle Euroopa. 17. aprillil 1521 astus Luther riigipäeva ette, kus ta keeldus oma vaadetest taganemast ning 25. mail 1521 Wormsi ediktiga pandi Luther riigivande alla ja kuulutati lindpriiks. 3 Reformatsioon Sveitsis 16. sajandi algul arenesid Sveitsi majanduses jõudsalt kapitalistlikud suhted- tekkisid manufaktuurid ja pangad, hästi olid arenenud käsitöö ja kaubandus. Edu alusena nähti töökust, mis kohati kujunes lausa töörabamiseks. Kõrgete eluväärtustega ning majanduslikult
Luther solvus aga kiriku negatiivse suhtumise peale ning muutus oma mõtetes üha radikaalsemaks. 1519. aastaks oli lõhe endise munga ja katoliku kiriku vahel juba ületamatu: Luther pandi ketserina kirikuvande alla, kuid tema toetajaskond üha kasvas. 1521. aastal kutsuti Luther aru andma Saksa Riigipäeva ette. Keiser Karl V nõudis temalt oma veendumustest lahti ütlemist, kuid too keeldus sellest. Järgnevalt sattus ta ka riigivande alla, mis tähendas tema lindpriiks kuulutamist, kuid reformaatorit kaitses järgnevalt Saksi kuurvürst Friedrich III Tark. Järgnevad aastad olid Lutherile väga tegusad, mille jooksul ta reljeefsemal kujul välja õpetuse, mis sai hiljem tuntuks luterlusena. Samuti alustas ta Piibli tõlkimist saksa keelde. Tegemist polnud küll esimese tõlkega sellesse keelde, kuid see sai hiljem standardtekstiks, mille baasil hiljem Piibel ka eesti keelde tõlgiti.
Tema arust olid valitseja vajalikud jooned- kindlameelne, piiramatu võimuga, aus, eesmärgi saavutamiseks on kõik lubatud (k.a mõrvad, tapmine), reetmine, lubadusi ei pea täitma. Tema näpunäited- kõik kahjuteod (ebamoraalsed) tuleb teostada kõik ühekorraga aga head teod tuleb pisku haaval teha (mitte korraga vaid natuke igal korral). REFORMATSIOON JA VASTUREFORMATSIOON Reformatsiooni algatas Martin Luther. Ta pandi riigivande alla (lindprii) Tema põhiseisukohad: (Protestantlik kirik) protestantlikus kirikus on kirikuõpetajaks pastor - Paavsti ülimuslikkuse, kirikukogude eksimuste eitamine - Emakeelse piibli ja jutluse nõudmine - Sakramendid olid vaid ristimine ja armulaud - Kiriku pea pole mitte paavst vaid riigi valitseja - Pühakultuse eitamine - Tsölibaadi kaotamine - Kloostrite ja mungaordude kaotamine - Kirikuvarade võõrandandamine- kirik peab olema lihtne.
Staufen+Welf-Itaaliaskeiser-Roncagliariigipäev-sõdisLombardiaga-kodusõdaHei nrichLõvi-liitKapetingiga-abieluSitsiilia-hukkusIIIristisõjas Heinrich Lõvi (valitses 1142-1180,suri 1195) Welf. Saksimaa hertsog 1152 sai Baieri hertsogiks. Pidas ristisõdu vendide vastu.1166 moodustasid teised aadlikud ta vastu liiga, kuid ei suutnud teda alistada. 1176 keeldus abistamast keisrit Itaalia sõjakäigus. 1178-1180 toimus tema vastu protsess. Heinrich Lõvi kohtu ette ei ilmunud ja pandi riigivande alla. 1180 võttis keiser talt kõik ta valdused. 1180-1181 kodusõda Heinrich Lõvi ja keisri vahel, mille tulemusena sai Heinrich Lõvi tagasi oma pärusvaldused, kuid pagendati Inglismaale. 1194 leppis ta keisriga ära. Welf-Saksihertsog-Baierihertsog-vs.vendid-vs.teisedaadlikud-protsess-riigivanne -kodusõdakeisriga-pagendatiInglismaalevaldusedagatagasi Philip von Schwaben (valitses 1198-1208)Svaabi hertsog, päritolult Staufen. Valiti keisriks. Kodusõda Otto IV-nda vastu
Melanchton, Lucas Cranach, Johannes Bugenhagen. 1521. aastal kutsuti Luther aru andma Wormsis toimuvale riigipäevale. Lutherile oli see triumfireisiks: igal pool võttis rahvas teda tervitustega vastu. Ka riigipäeva ees jäi Luther oma vaadetele truuks, lausudes 18. aprillil 1521 oma kuulsaks saanud sõnad: Hier stehe ich und kann nicht anders (Siin ma seisan ja teisiti ma ei või). Riigipäev pani 6. mail Lutheri lisaks kirikuvandele ka riigivande alla, mis sisuliselt tähendas lindpriiks kuulutamist. Keisri turbekiri kaitses Lutherit vaid riigipäevale kohale- ja sealt tagasisõiduks. Saksi kuurvürst Friedrich Tark, lavastanud röövlite kallaletungi, mille tagajärjel jäi Luther teadmata kadunuks, pakkus talle varjupaika Eisenachi lähedases Wartburgi lossis, kus Luther end junkur Jörgina varjates tõlkis Uue Testamendi saksa keelde. Rahvaliikumised. Reformatsioon vallandas mitmeid rahvaliikumisi. Üle kogu Saksamaa seikles
annaabi.ee 
