- Romaniseerumine ehk roomapärastumine Lääne- ja Ida-Rooma tekkimine Rooma impeeriumis tekkisid kodusõjad Diocletianus lõpetas riigis kestnud segadused Jagas riigi kahe keisri vahel, üks idaprovintsi valitsejaks teine lääneprovitsi Valitsemist jätkas Constantinus Suur Diocletianus Constantinus Suur Kuulutas välja üldise usuvabaduse Rooma riigis Ristiusust kujunes impeeriumi valitsev religioon 4.sajandi lõpupool-kristlus riigiusuna üldkohustuslik Laskis rajada uue pealinna riigi ida ossa- Konstantinoopoli(Istanbul) Idapiirkond arenes märksa kiiremini kui lääne. Rooma linn kaotas poliitilise ja kultuurilise tähtuse Constantinus Suur Lõplik jagunemine Lääne- Rooma ja Ida-Rooma riigiks Võimule tuli Theodosius Suur- suri 395.aastal, valitses lühikest aega. Peale tema surma jagunes Rooma lõplikult kaheks iseseisvaks riigiks. Theodosius Suur Suur rahvasterändamine
ja 1819. a. talurahvaseadustega? (3p) Pärisorjus kaotati, talupojast sai vaba talupojaseisus. Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara. 1 Ajalugu 5.Miks tekkis eestlaste hulgas massiline usuvahetusliikumine? Millisesse usku mindi? (2p) Sellepärast, et kirikuseadus kaotas luteri usu riigiusuna. Selles asemele tuli nüüd kreeka-katoliku õigeusk millesse nüüd hakati uskuma ja tehti usuvahetus. 6. Selgitada (1p) a) Kroonupalat Majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile ja seda juhtis viitsekuberner. b) magasivili- viljavaru millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta. 7.Kuidas on mõjutanud Eesti ajalugu Aleksander I ? (1p) Kinnitas talurahvaregulatiivi. Vabastas talurahva. 8
Olid kodanikud ja mittekodanikud. Kodanikud tohtisid elada ja töötada linnas, tegeleda jaekaubandusega, kuuluda tsunfti ja gildidesse. Tallinnas oli ligi 10 000 elanikku, aga nt Tartus 3500. Eestlased- Tallinna elanikkonnast ( kalurid, mündrikud, lihttöölised, voorimehed jne). Toimus väljavedu ja sissevedu. Väljavedu nt teravili, lina, laevaehitusmaterjal. Sissevedu nt sool, metallitooted, vürtsid, alkohol jne. Tegeleti väga palju kaubandusega. 5) Religioon ja kirik- luterlus riigiusuna, kirikukorraldus, aadel ja kirik, talurahvas ja kirik Kuni 1620 toimus Eestis kirikuelu allakäik. Kui Eesti läks Rootsi võimu alla, algas vaimulikus elus uus tõusuperiood. Neid, kes luterlust ainuvalitseva usuna ei tunnistanud, ähvardas riigist väljasaatmine. Luterlust peeti Rootsis riigikorralduse üheks tähtsamaks tugisambaks. Usk polnud inimese eraasi, vaid riikliku tähtsusega küsimus. Tallinnas ja Riias loodi
sajandil 1517. Aastal, kui saksa munk Martin Luther hakkas katoliku kirikut arvustama ja reformima. Nende lõhenemiste tulemusena moodustus kolm suuremat kristluse haru - roomakatoliiklus, kreeka õigeusk ja protestantlus, mis omakorda hargnevad paljudeks väiksemateks harudeks.Peale seda reformi kujuneski tänapäeva õigeusk. (Sisekaitse 2014) Õigeusu vormid hakkasid kujunema Ida-Rooma riigis. Sealt levis õigeusk Ida-Euroopasse, Balkani maadesse ning Venemaale, kus see võeti riigiusuna vastu 988. aastal ja on peamise usuna kasutusel siiamaani. Venemaal on ka kõige rohkem õigeusklikke (Entsüklopeedia 2014) Õigeusu pärimuses kuuluvad lahutamatult kokku õpetus, jumalateenistus ja usuline kogemus. Erinevalt katoliku kirikust ei pea õigeusk põhjendatuks usuõpetuse dogmaatilise külje eelisarengut. Kesksel kohal on liturgia (kirikulaulud, ikoonid) ja kandvaks jõuks on munklus ning pühakute ja Jumalaema Maarja austamine. Õigeusklike on maailmas 160 miljonit inimest
jumalate pühamute, rituaalide eest hoolitsejad. Augurid - ennustajad. Preestrid eluaegsed, suur mõju. Augustusest hakati keisrit jumalustama. Jumalatesse suhtuti asjalikult, teeniti kohusetruult, annetused, ohverdused. Palved konkreetsed. Ennustamine oluline - lindude lendamine, ohvriloomade käitumine, sisikond, sibülliraamatud (Kreeka naisennustaja, kes need Rooma kuningale müüs). Rooma riigis segunesid mitmed usud. Nende algne religioon hakkas kaduma, säilis vaid formaalse riigiusuna. Selle asemel hakati ülistama mitmete erinevate jumaluste kokku-sulandeid. Müsteeriumid olulised - Bacchus. Oluliseks tõusis Isis, keda oli mõjutanud Kreeka, muutus peaaegu kõikvõimsaks. Jumalaema formaat. 1. saj eKr alistati Palestiina, monoteismi tõttu neil eristaatus - palju vabadusi. Valitsusaja lõpul määras Augustus sinna asevalitseja - prokuraatori. Siiski juudid virisesid, ringi rändas Jeesus - rändjutlustaja - "Taevasse saavad vaesed"
Seetõttu peaks tegelema preventive checkiga peab reguleerima, et inimesed ei saaks rohkem lapsi, kui majanduslik võimekus lubab. 25) Reformatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed Positiivsed: reformatsiooni käigus kujunes protestantlik vaimulikkond, kes kaotas seisuslikud privileegid jäädes sellega kodanluse ja aadli seisuse vahele; Augsburgi usurahuga 1555. aastal tunnistati Saksamaal protestantismi teise riigiusuna; katoliku kirik asus end uuendama; need riigid, kus reformatsioon toimus, arenesid majanduslikult kiiremini, jõuti kiiremini tänapäevase ühiskonnani; usuvabadus; katoliku kiriku mõju vähenemine. Negatiivsed: pärast Augsburgi usurahu oli Saksamaa täielikult lõhestatud; inkvisitsioonid, millega saadeti tuhandeid süütuid inimesi tuleriidale; reformatsiooni tõttu toimus palju ohvriterohkeid sõdu.
Kusagil ei räägitud ega kirjutatud midagi Suurnõukogus arutatust. Oli teada ainult niipalju, et kui Mussolini sureb, koostab Suurnõukogu nimekirja, kust kuningas valib uue peaministri. Teistest diktaatoritest erinevalt korraldas Mussolini suhte kirikuga. Ta sõlmis 1929. aastal Vatikaniga Lateraani kokkuleppe, mis tagas talle katoliku kiriku täieliku toetuse. Nende lepetega nähti ette suveräänse Vatikani riigi moodustamine, kusjuures Itaalia tunnustas katoliilust riigiusuna. Katoliku kirikule privilegeeritud seisund. Loomulikult tegi niisugune kirik kõik Mussolini heaks ja võimaldas tal laiendada oma sotsiaalset baasi. Fašismi loomulikuks kaaslaseks on militarism, sellega koos noorsoo militaristlik kasvatamine ja agressiivne välispoliitika. Fašism ütleb otse, et ainult sõda kuulutab välja inimliku energia ülima pingutuse ja asetab õilsuse pitseri rahvastele, kellel on julgust seda vastu võtta
kultused(Isise kultus), juudi messianism ja muidugi kristlus, mis sai alguse Väike-aasia provintsidest ning lõpuks levis kõikjale, kuigi jäi algul eeskätt linnareligiooniks. --Rooma suhtus sallivat alistatud rahvaste usundeisse. Nõuti ainult austust ka rooma jumalate vastu. Rooma riigi religion ei jäänud uute kultuste tõttu küll täiesti kõrvale, ent hakkas oma senist tähendust kaotama, püsis eelkõige ametliku riigiusuna. Oma sügavamaid religioosseid tundeid usaldasid inimesed aga yha sagedamini idapoolse päritoluga jumalatele. Nt kreeka jumala dionysose kultus(bacchus). Kõige armastatuks kujunes aga egiptuse päritolu jumalanna Isis. --võõramaist päritelu uskumuste edu seletub tõsiasjaga, et oli müstiline kultus(salajane põhendumine, hõljub lubaduse tulevasest õnnest). Lisaks on need võõrapärased kultused avatud ka naistele. 6) Kreeka filosoofia Roomas
seejärel kõigis läänepoolsetes Vahemeremaades. Nende jumalate austajad lootsid sageli temaga lähedasemat ja emotsionaalsemat sidet kui seda võimaldas asjalik ja ametlik rooma religioon. Enamasti kaasnes sellega ka lootus paremale saatusele pärast surma. Rooma riigi traditsiooniline religioon uute kultuste leviku läbi küll ei kadunud, kuid tema senine tähendus hakkas siiski aegamööda vähenema. Ta säilitas oma tähtsuse nüüd eelkõige ametliku riigiusuna, kuid sügavamate usuliste tunnete ja vajadustega pöördusid inimesed üha enam idapoolset päritolu jumalate poole. Juba alates II sajandist e. Kr. levis Itaalias kreeka Dionysose ehk Bacchuse idamaiste joontega põimunud ohjeldamatu kultus, mille populaarsust ei suutnud vähendada ka mitte senati esialgne vastuseis. Kogu Vahemereäärse piirkonna kõige armastatumaks jumalannaks tõusis aga kreekapäraste joontega täienenud Egiptuse Isis. Koos Isisega levis ka tema
kindluslinnad, millest tuntuim oli La Rochelle. Reformatsiooni levik, selle positiivsed ja varjuküljed. Äsja leiutatud trükikunst võimaldas ideede senisest palju kiiremat ja laiemat levikut. Kodanlike kihtide haridustaseme kasv õõnestas kiriku autoriteeti. Pos: reformatsiooni käigus kujunes protestantlik vaimulikkond, kes kaotas seisuslikud privileegid jäädes sellegea kodanluse ja aadli seisuse vahele. Augsburgi usurahuga tunnistati Saksamaal protestantism teise riigiusuna, katoliku krik asus end uuendama, need riigid, kus reformatsioon toimus arenesid majanduslikult kiiremini, jõuti kiiremini tänapäevase ühiskonnani, usuvabadus. Neg: pärast Augsburgi usurahu oli Saksamaa täielikult lõhestatud, inkvisitsioonid, millega saadeti tuhandeid süütuid inimesi tuleriidale, reformatsiooni tõttu toimusid paljud ohvriterohked sõjad. Reformatsioonist puutumata jäänud alad. Reformatsioonist puutumata jäid Hispaania ja
Diocletianus 284 a. võimule tulnud keiser, lõpetas segadused, tegi valitsemises ümberkorraldusi, hiline Rooma keisririik algab tema valitsusajast; kehtestas 4 keisri koosvalitsemise, igaühel oma territoorium; sellest tuli loobuda, kuid riik jagati kahe keisri vahel, üks ida-, teine lääneprovintsides Constantinus Suur (306-337), kuulutas välja üldise usuvabaduse kristluse seaduslik lubamine, toetas kristlaste tegevust, 4.saj. lõpul kuulutati kristlus riigiusuna kohustuslikuks; laskis rajada idaossa, Euroopa ja Aasia piirile uue pealinna Konstantinoopoli (varem oli Bütsants; Istanbul), pealinnaks nim. 330 eKr, idapiirkodade kiirem areng, Rooma linn kaotas tähtsust Ida- ja lääneosade eraldumine, viimasena ühendas need Theodosius Suur, pärast tema surma 395 eKr jagunes impeerium kaheks sõltumatuks osaks Lääne-Rooma ja Ida-Rooma. Suur rahvasterändamine, hunnid Aasia sisealadelt, Rooma põhjapiiri taga olevad germaanlased tulid
õpetuse Jumal ja poeg on võrdsed. Keiser Constantius II teeb ariaanluse Rooma riigiusuks. 361-363 Julianus Usutaganeja üritas taastada Rooma polüteistlikku usku 381 2. oikumeenilisel kirikukogul otsustatakse õigeks Nikaia usutunnistus.) 391 saab kristlusest Rooma riigiusk, kõik paganlikud kultused keelati. 392-394 valitses Lääne-Roomat Eugenius, kelle ajal oli paganlus taastatud. 394-395 oli Theodosius I viimane ühtne Rooma keiser, taastas kogu riigis katoliikliku kristluse riigiusuna (kindlat ristiusu keskust kujunenud ei olnud, samuti puudus veel kiriku juhtimine ühe isiku poolt, kirikut juhtisid piiskopid ja peapiiskopid, seadusandlust reguleerisid kirikukogud). Lõplikult pääses kristlus võimule Bütsantsi keiser Justinianuse ajal. Paavsti primaat = paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas)
Keiser Constantius II teeb ariaanluse Rooma riigiusuks. 361-363 Julianus Usutaganeja üritas taastada Rooma polüteistlikku usku 381 2. oikumeenilisel kirikukogul otsustatakse õigeks Nikaia usutunnistus. ) 391 saab kristlusest Rooma riigiusk, kõik paganlikud kultused keelati. 392-394 valitses Lääne-Roomat Eugenius, kelle ajal oli paganlus taastatud. 394-395 oli Theodosius I viimane ühtne Rooma keiser, taastas kogu riigis katoliikliku kristluse riigiusuna (kindlat ristiusu keskust kujunenud ei olnud, samuti puudus veel kiriku juhtimine ühe isiku poolt, kirikut juhtisid piiskopid ja peapiiskopid, seadusandlust reguleerisid kirikukogud). Lõplikult pääses kristlus võimule Bütsantsi keiser Justinianuse ajal. Paavsti primaat tähendab sisuliselt seda, et paavst on kiriku pea. Sõna primaat tähendab iseenesest teatud aunimetust või tiitlit, mis anti osadele piiskopidele teatud kristlikes kirikutes
annaabi.ee 
