ja Hoolekandeminister - Amberg, Kohtuminister - Gabrel, Rudolf II Riigikogu lõpetamine · Mindi laiali sest tulijad kes tahtsid saada riigikokku tahtsid saada palga peale III Riigikogu avamine · Karl Eibundi pidas pika 10 aastapäeva riigisünnipäeva kõne · Jõuti vastu võtta 300 seadust IV Riigikogu rahvushääletuste tulemused · Enim hääli saanud parteid: · Eesti Sotsialistlik Tööpartei · Põllumeeste Kogu · Asunike, Riigirentnike ja Väikepõllupidajate koondus · Tööerakond · Juhataja o. Strandmann Vabadussõda 1918-1920 · 28 novembrist 1918 3 jaanuarini · Nõukogude Venemaa ja Saksa väekoondiste vastu · Sõlmiti Tartu rahu leping · 1918 21 nov · 1922a Juunis kinnitas riigikogu ametlikult riigi lipuks · 1940 keelati eesti lipu kasutus · Pikkuse vahekord 7/11 Eesti Vapp · Suurel riigi vapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsavaatavat (passantgardant) lõvi
) 1929 aasta veebruaris toimus Põllumeeste kongress, mille nimekamateks peakõnelejateks olid Konstantin Päts ja Johann Laidoner. Kongressil nõuti 1921. aasta põllutööliste seaduse kaotamist, propageeriti uute talude ja väikekohtade rajamist riigi reservmaadele ning linnastumisprotsessi pidurdamist. Taotleti uute tollide kehtestamist, maksude alandamist, ikaldusabi, ja soodsate krediitide sisseseadmist, et tõsta põllumeeste tulu ning kiirendada asunike ja riigirentnike maade kinnistamist. 2 Mida võeti kriisiolukorras ette? Nagu paljud Ida-Euroopa maad, seisis ka Eesti majandus üldise kokkuvarisemise lävel. 1930. aastast hakati Euroopas rakendama uut majanduspoliitikat. Ka Eesti Valitsus hakkas senisest märksa aktiivsemalt sekkuma majandusellu. Talutootmise kokkuvarisemise vältimiseks hakati vastu võtma radikaalseid otsuseid. 1. Lühiajalised laenud muudeti taluniku avalduse põhjal sunduslikult
Erakonnad *Erakondi oli palju nimi juht Paremerakonnad *Põllumeestekogud Konstantin Päts *Kristlik Rahvaerakond -(ei tea) Keskparteid *Eesti Rahvaerakond J.Tõnisson *Eesti Tööerakond *Asunike,Riigirentnike ja Väikepõllupidajate Koondis Vasakparteid *Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei *Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei Paljud erakonnad ühinesid Riigikogu valimiste eel, kuid suured liitparteid osutusid ebapüsivateks ja lagunesid peagi. EKP- Eestimaa Kommunistlik Partei
Valitsus oli parlamendist täielikult sõltuv, Riigikogu võis teda igal ajal lahkuma sundida, kuid Riigikogu ennast polnud võimalik ennetähtaegselt laiali saata. Ministeeriume oli 7-11. Omavalitsusüksusteks olid 11 maakonda, vallad, linnad, alevid (1938. a muudeti viimased linnadeks). ERAKONNAD * Paremerakondadest olid tugevamad Põllumeestekogud (juht K. Päts) ning Kristlik Rahvaerakond. * Keskparteidest olid mõjukamad J. Tõnissoni Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond ning Asunike, Riigirentnike ja Väikepõllupidajate Koondis. * Vasakparteidest olid mõjukamad evolutsioonilist sotsialismi ja legaalset tegevust pooldavat Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ja Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei, kes 1925. aastal ühinesid Eesti Sotsialistlikuks Tööliste Parteiks. * Eestimaa Kommunistlik Partei oli Moskva tööriist, tegutses Eesti vastu (kommunistid tahtsid iseseisvat Eestit hävitada ning Nõukogude Venemaaga liita), seega oli tema tegevus keelatud. VALIMISED
Akel, J.Lattik, H.Bauer, Parempoolne H.B.Rahamägi, J.Kõpp, N.Kann Eesti Rahvaerakond J.Tõnisson,J.Jaakson, Paremtsentristlik J.Poska,A.Birk,R.Gabrel,P.P õld Eesti Tööerakond O.Strandman, J.Kukk, Vasaktsentristlik K.Konik, J.Seljamaa, A.Piip, A.Anderkop Asunike, Riigirentnike ja O.Köster, R.Penno, Vasaktsentristlik Väikepõllupidajate Koondis J.Zimmermann, O.Tief Eesti Sotsdemokraatiline A.Rei, M.Martna, K.Ast, Vasakpoolne Tööliste Partei A.Oinas, A.Hellat, L.Johanson Iseseisev Sotsialistlik H.Kruus, E.Joonas, Vasakpoolne Tööliste Partei K.Freiberg, J.Piiskar Eesti Kommunistlik J.Anvelt, H.Pöögelmann, Vasakpoolne
Vastavalt põhiseadusele oli Eesti parlamentaarne vabariik. Kõrgemaks seadusandlikuks võimuks sai kolmeks aastaks valitav ühekojaline parlament- Riigi- kogu, kuhu kuulus 100 liiget. Täidesaatev võim kuulus Riigikogu poolt moodustatud valitsusele, mis koosnes riigivanemast ja ministritest. Poliitilised parteid Parempoolsed parteid: Põllumeestekogu, Kristlik Rahvaerakond, Üleriigiline Majaomanike Seltside Liit. Keskparteid: Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond, Asunike, Riigirentnike ja Väikepõllu- meeste Koondis, Rahvuslik-Vabameelne Partei. Vasakparteid: Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei, Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei, Eesti Kommunistlik Partei. Põhiseaduslik kriis Põhiseadust kritiseeriti juba 1920. aastatest alates, kuna selle järgi on Riigikogul liialt suur võim. 1932. aasta augustis toimus esimene rahvahääletus põhiseaduse eelnõule, mis kukkus napilt läbi.
Kristlik Rahvaerakond (1919–1931, KRE). Eraldus Rahvaerakonnast (erinev suhtumine riigi ja kiriku vahekorda). Jakob Kukk, Hugo Bernhard Rahamägi, Johan Kõpp, Nikolai Kann, Friedrich Sauer, Friedrich Akel. Suurim saavutus oli 1923 rahvahääletus usuõpetuse küsimustes, mis lülitati kooliprogrammi vabatahtliku ainena. Eesti Tööerakond (ETE). Otto Strandman, Ants Piip, Juhan Kukk. Liikmeskond: väikekaupmehed, riigiametnikud, kooliõpetajad. Eesmärk: sotsiaalsed reformid. Asunike, riigirentnike ja väikepõllupidajate koondis (ARV). Eraldus 1923 Tööerakonnast. Rudolf Penno, Oskar Köster, Otto Tief. Uuspõllumehed. Eesmärgid: põllumajanduse eelisarendamine, võrdsed võimalused põllumeestele. Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (kuni 1925 sotsiaaldemokraatlik, ESTP). Parem tiib: August Rei, Karl Ast; vasak tiib: Mihkel Martna, Nigol Andresen, Aleksander Jõeäär. Eesmärk: sotsialism ehk sotsiaalsed reformid läbi parlamendi. Suurim erakond.
· Vabariigi Valitsus- ministrid+riigivanem · Valitsuse ebastabiilsus · majanduslik tõus-sisepoliitiline stabiilsus · majanduskriis viis- valitsemiskorra muutmine- kolmeparteisüsteemi kujunemine parlamendis Riigi institutsionaliseerimine Eesti Erakonnad: 1. Põllumeeste Kogud (PK) - Päts 2. Rahvaerakond (RE) Tõnisson 3. Kristlik Rahvaerakond (KRE) Kukk 4. Eesti Tööerakond (ETE) Otto Strandman 5. Asunike, riigirentnike ja väikepõllupidajate koondis (ARV) Otto Tief 6. Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP) August Rei Jne... 5.2 Kommunismioht Viktor Kingissepp saabus Eestisse ning õhutab Eesti lihttöölisi streikima. Putsikatse- osa maailmarevolutsiooni plaanist. Terroriste juhiti Venemaalt, terrorirünnakud viis lbi Eesti kohalikud kommunistid. Peamised rünnakuobjektid olid: · Balti Jaam · Sõjaministeerium · Kasarmud · Toompea · peapostkontor 5
ISTP, Rahvuslik-vabameelne partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused: Muutused erakondlikul maastikul: Riigikokku soovisid sisse saada 26 parteid, kellest pääses 14 parteid riigikokku. Nende seas oli 8 vana erakonda, kes olid esimeses koosseisus, 2 uuendatud vasakäärmuslaste parteid (Iseseisvlaste partei). 4 uut parteid: 1) Asundustalunike ja väike talunike (riigirentnike) koondus- Loodud oli 35 000 asundustalu, tundsid oma võimu, sest hääletajaid oli palju. Soovisid saada riigikokku, et kaitsta oma huve. Esindas ainult Harjumaa, Tartumaad ja Viljandimaad. II agraalpartei Eestis, mis kaitses uustalunike huve. Puudus parteile hädavajalik programm ning nende eesmärgiks oli kaks punkti: 1) Riik peab rõhku panema põllumajandusele, sest maa toodab koguväärtust. 2) Riik peab toetama kõiki
annaabi.ee 
