2012 Sisukord 1. Elulugu, amet 2. Haridus 3. Saavutused 4. Ooperirollid 5. Pilte.. 6. Konserdid 7. Välislingid 8. Viited Annely Peebo Annely Peebo (sündinud 16. novembril, 1971a. Võhma linnas) Elukutselt eesti ooperilaulja (metsosopran). Haridus Peebo on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli, kus ta õppis koorijuhtimise eriala ja klaverimängu, ning Viini Muusika Kõrgkoolis, kus ta õppis kammerlaulu Saavutused Debüteeris Viini Riigiooperis Laulnud ooperirolle koos Plácido Domingo'ga koos Marko Matverega juhtinud 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlust Mänginud Prantsusmaa filmis "Les leçons de ténèbres" Ooperirollid Benjamin Britten "Kruvipööre" Giuseppe Verdi "Rigoletto" Britten "Suveöö unenägu" (Hermia) Wolfgang Amadeus Mozart "Cosi fan Tutte" (Dorabella) Mozart "Figaro pulm" (Cherubino ) Mozart "Don Giovanni" (Donna Elvira) Georges Bizet "Carmen" (Mercedes) Pilte... Konserdid
võib-olla veelgi kauem. Miliza vanaisa Karl Korjus pidas Tallinna südalinnas, Viru hotelli vastas kuulsat "Korjuse kõrtsi". Isa Artur mängis klaverit ja viiulit. Artur õpetas oma tütart Milizat laulma viiuli järgi. Suguvõsas mäletatakse Arturi sagedasi sõnu Milizale: "Laula! Ära karju!". Karjäär Teismelisena reisis Korjus Nõukogude Liidu piires. Oma lauljakarjääri jätkas ta sopranina Saksamaal, kuni sai 1933. aastal töökoha Berliini riigiooperis. Tema edukad esinemised ka väljaspool Saksamaad tõid talle hüüdnime "Berliini ööbik". Siis reisis Korjus Ameerikasse, Hollywoodi. Tema esimene film Hollywoodis oli "Suur valss" . Vhpl elas Mehhikos, kus tegi kaasa hispaaniakeelses filmis "Impeeriumi rüütel" (1942). Korjusel on tütar Melissa F. Wells, kes sündis 1932. aastal Eestis. Ta on olnud üle 40 aasta USA välisteenistuses. Aastatel 19982001 oli ta USA suursaadik Eestis. Ooperirolle
Annely Peebo Annely Lindmets Annely Peebo Annely Peebo (sündinud 16. novembril, 1971a. Võhma linnas). Elukutselt eesti ooperilaulja (metsosopran). Pojad Lauri ja Leon. Haridus Tallinna Muusikakeskkool- koorijuhtimine. Viini Muusika Kõrgkoolis, kus ta õppis kammerlaulu. Saavutused Debüteeris Viini Riigiooperis. Laulnud ooperirolle koos Plácido Domingo'ga. Mänginud Prantsusmaa filmis "Les leçons de ténèbres". Marko Matverega juhtinud 2002.aasta Eurovisiooni lauluvõistlust. Ta on teinud kaasa muusikafilmis ,,Les leçons de ténébres" (Arte ja France 3). Pildid Annelyst Ooperirollid Benjamin Britten "Kruvipööre,, Giuseppe Verdi "Rigoletto,, Britten "Suveöö unenägu" (Hermia) Wolfgang Amadeus Mozart "Cosi fan Tutte" (Dorabella) Mozart "Figaro pulm" (Cherubino )
Dessay Barbara Frittoli, Angela Gheorghiu, Vesselina Kasarova, Angelika Kirchschlager, Andrea Rost, Michael Schade, Bo Skovhus, Bryn Terfel and Ramón Vargas. Hetkel kuulub kollektiivi 36 dirigenti, näiteks Yves Abel, Marco Armiliato ja Philippe Auguin ja 77 nais- ja 108 meessolisti. Viini filharmooniaorkestrisse kuulub ka osa Viini riigiooperi orkestrist, seega võib öelda, et see on ülemaailmselt tunnustatuim orkester. Viini Riigiooperis on laulnud tähtsaid ooperirolle ka Eesti ooperilauljanna metsosopran Annely Peebo. Näiteks Verdi "Rigoletto" ja Benjamin Britteni "Suveöö unenägu". Juba viiendat hooaega töötab Eesti kuulsaim bass Ain Anger Viini Riigiooperi solistina.
Seda balleti võivad nautida nii lapsed kui vanemad. Laval toimub koguaeg aeg midagi, tantsustseenida vahel ei ole pause ning stseenivahtused toimuvad publiku silme all. Suurt rõhku on pandud liikuvusele. Lavakujundus oli suurepärane ning muusika sobis ideaalselt kokku iga liigutusega laval. Tantsuseaded olid detailselt läbi mõeldud ning väga sobivad osatäitjatele. Koreograaf Gyula Harongozo on Ungari Riigiooperi balleti kunstiline juht, kuid praegu tegeleb sama alaga Viini Riigiooperis. Ta on külalisesinejana tantsinud paljudel maailma suurematel balletilavadel, kuid tõsise vigastuse tõttu ise enam ei tantsi. Ka lavastuse kunstnik ning kostümeerija on kõrgelt hinnatud tegijad Ungari Riigiopperis. Nauditavaks tegi selle etenduse baleriinide väga hea näitlemisoskus. Rõhk oli pandud just näitlemisele, mitte niivõrd tantsutehnikale. Tunded jõuavad vaatajani arusaadavalt. Pöialpoiste rollid on lavastuses hästi emotsionaalsed. Kõik selles etenduses jättis erakordse
juures ning töötas ooperiklassis Kurt Malmi ja Uwe Theimeri juhendamisel · Aastatel 19901994 laulis Peebo Eesti Filharmoonia Kammerkooris (sh ka solistina) dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel ning osales kooriga kontserdireisidel Ameerikas, Austraalias, Jaapanis, Norras, Itaalias, Austrias, Saksamaal, Soomes, Rootsis, Hollandis, Belgias ja mujal · 1997. aastal sai Annely Peebost Viini Rahvusooperi solist · Samal aastal debüteeris ta Viini Riigiooperis Giuseppe Verdi ooperis ,,Rigoletto" (dirigent Stefan Soltesz), millega anti külalisetendusi ka Jaapanis ning 1999 aastast 2005 tegutseb lauljatar vabakutselisena · Ta on soleerinud Milano, Napoli, Genova, Verona, Cagliari, Ravenna, Torino, Helsingi, Viini, Trieste, Pariisi, Caeni, Londoni ning teistes kuulsates ooperimajades. · Ta on teinud koostööd paljude tuntud dirigentidega nagu Georges Prêtre, Rafael Frühbeck de Burgos, Neville Marriner, Claudio Abbado, Ton Koopman,
Retsensioon: Shannon Rose Töö kirjutas: Esitajad Ballett Shannon Rose toimus 11.novembril kell 19.00 Estonia teatris. György Youri Vamose ballet. Muusika: Jean Sibelius Dirigent: Jüri Alperten Osades mängisid: Rose:Luana Georg Rose`i isa: Viktor Fedortsenko Õpetaja: Sergei Fedossejev Preester: Juri Mihhejev Tom,külanarr: Vladimir Klepinin Inglise ohvitser: Anatoli Arhangelski Mässajate juht: Daniel Kirsipuu Esietendus 1996 Baieri Riigiooperis Esietendus 17.märtsil 2005 Rahvusooperis Estonia. Muusikavalik Balletis on kasutatud alljärgnevaid Jean Sibeliuse teoseid: I vaatus 1.Tänaval Lemminkäineni süit,op.22, 1.osa 2.I visioon 3.Tänaval 4. II visioon 5.Mässajad 3.osa 6.Rose kaljudel 7.Pulmad 4.osa 8.Rose`i pulmatants Armastav,op.14 9
1985. aastal sai temast Deutsche Oper'i esitantsija ning 1987. aastal valisid kriitikud ta parimaks meesosatäitjaks (Critics Award for Best Male Performance 1987). Nixon jätkas esitantsijana Baieri Riigiballetis ja Winnipegi Kuninglikus Balletiteatris, enne kui ta 1994. aastal pöördus ballettmeistrina tagasi Deutsche Oper'isse. Külalisena on ta töötanud ka Birminghami Kuninglikus Balletiteatris, Berliini Koomilises Ooperis, Saksa Riigiooperis, Hamburgi ja Sydney balletiteatrites. 1994. aastal sai David Nixonist BalletMet'i kunstiline juht (USA). Kuue aasta jooksul tõi ta seal välja kuusteist maailmaesietendust ja viisteist esietendust. Northern Ballet Theatre'isse tuli David Nixon 2001. aastal ja on toonud repertuaari palju uusi teoseid, millest populaarseimad on ,,Luikede järv", ,,Suveöö unenägu", ,,Peeter Paan", ,,Dracula" ja ,,Kolm musketäri". Tema viimaste tööde hulka kuuluvad ,,Uinuva kaunitari lugu" (2007),
Samal ajal kui Mahler oli Hamburgis, tegi tema noorem vend Otto, kes oli samuti helilooja, 21 aastaselt 1895. aastal enesetapu. 1893. - 1896. aastal võttis Mahler suvepuhkuse Põhja -Austrias, kus ta vaatas üle oma Sümfoonia number 1, kompositseeris oma Sümfoonia number 2 ja skitseeis oma Sümfoonia number 3 ja kirjutas enamus laulud kollektsioonist "Nooruse maagilised sarved". 1897. aastal , olles 37. aastane, pakuti Mahlerile direktori ametit Viinis Riigiooperis, mis oli kõige mainekam positsion Austria Impeeriumis. See oli riiklik ametikoht ning Austria- Ungari seaduse kohaselt ei tohtinud sellistel ametikohtadel töödata juudid. Mhler, kes polnud kunagi jumalakartlik olnudega kinni pidanud juudi kommetest, hakkas tegema ettevalmistusi ümberastumaks Rooma Katoliku kiriku liikmeks. Lapsena oli ta olnud koorilaulja ühes katolikus kirikus, kus ta ka õppis klaverimöngu koorijuhi käe all. Aastate möödudes huvitus
Pärast abiellumist Liisa Tristaliga otsustas Karl üle minna Pühavaimu kiriku kogudusse, mille liikmeteks olid eestlased. Teismelisena reisis Korjus Nõukogude Liidu piires Dumka Koori rivistuses. 1927. aastal, kui koor esines Leningradis, jõudis Korjus üle piiri Eestisse, kus ta kohtus oma isaga ning jäigi isa juurde elama. 1929. aastal abiellus ta füüsiku Kuno Foelschiga. Oma lauljakarjääri jätkas ta sopranina Saksamaal, kuni sai 1933. aastal töökoha Berliini riigiooperis. Tema edukad esinemised ka väljaspool Saksamaad tõid talle hüüdnime "Berliini ööbik". Filmiprodutsent Irving Thalberg, kuuldes Korjuse häält, sõlmis lauljatariga kümneaastase filmilepingu ning Korjus reisis Ameerikasse, Hollywoodi. Tema esimene film Hollywoodis oli "Suur valss" (1938). Korjuse tähtosa pidi olema filmis "Sandor Rozsa" (1940), kuid autoõnnetuses sai tema jalg vigastada ja ta vajas pikaajalist taastumisperioodi, film katkestati
saanud. Mahler alustas oma heliloojakarjääri 1880. aastal. Järgmistel aastatel dirigeeris ta edukalt suuremates ooperisaalides ning jätkas ka oma ooperihelilooja karjääri. 1887. aastal võttis ta haigestunud Arthur Nickischilt üle Wagneri komponeerimise, rajades endale kindla reputatsiooni kriitikute ja publiku seas. Brahms oli suures vaimustuses tema “Don Giovanni” dirigeerimisest. 1897. aastal, olles 37-aastane, pakuti Mahlerile direktori ametit Viinis Riigiooperis. See oli riiklik ametikoht ning Austria-Ungari seaduse kohaselt ei tohtinud juudid sellistel ametikohtadel töötada. Mahler, kes polnud kunagi jumalakartlik olnud ega ka kinni pidanud juudi kommetest, hakkas tegema ettevalmistusi astumaks Rooma Katoliku kiriku liikmeks. Lapsena oli ta olnud koorilaulja ühes katoliku kirikus, kus õppis ka klaverimängu koorijuhi käe all. Aastate möödudes huvitus Mahler üha enam katoliiklusest ning selle mõjud olid esindatud ka tema teostes, näiteks
extended the contract and stayed for two and a half years, singing 280 performances of 12 different roles.Alates 1966. aastatst on ta Metropolitan Opera hooaega avanud 21 korda, ületades eelmise rekordi Enrico Caruso poolt. He made his debut at the in 1967, at the in 1968, at both and in 1969, at the in 1970, and at in 1971, and has now sung at practically every other important and festival worldwide. Ta tegi oma debüüdi Viini Riigiooperis 1967, Chicago Lyric Opera's 1968, La Scala ja San Francisco Opera's 1969, Philadelphia Lyric Opera Company's aastal 1970 ning Covent Gardeni's aastal 1971- Nüüdseks on ta laulnud peaaegu kõikides olulisemates ooperiteatrites ja festivalidel maailmas. In 1971, he sang Mario Cavaradossi in Puccini's at the Metropolitan Opera, and continued to sing that part for many years, singing it, in fact, more than any other role. Aastal 1971 mängis ta Cavaradossi osa Puccini ooperis "Tosca"
annaabi.ee 
