Albaania on Vabariik, mis asub Euroopas Balkani poolsaare lääneosas. Pealinn Tirana asub riigi keskel. Albaanias räägitakse riigikeelena albaania keelt, mis kuulub indo-euroopa keelerühma, aga ei ole siiski suguluses ühegi teise keelega maailmas. Kasutusel on ladina tähestik, millele on lisatud keelele omaseid tähti.(täppidega e jms). Albaania sümbol on kotkas. Ka riigi albaaniakeelne nimetus tähendab kotkast, rahvus albaanlane aga kotka poega. Riigilipul ja vapilgi asub kahe peaga kotkas, mida Albaania rahvuskangelane Skanderbeg olevat kasutanud oma pitserina. Kotka kahepealisust tõlgendatakse Põhja- ja Lõuna-Albaania ühendamise sümbolina. Albaania on pindala poolest võrdlemisi väike pindalaga 28 748 km² , kuid maavarade poolest üsna rikas. Kokku pakuvad majanduslikku huvi 35 maavara. Samas sealsed mullad on isegi tasandikel väheviljakad. Põllumajanduslikku maad on ainult 20%. Seda vähendab ka mägede rohkus
oma aja kohta hiiglaslik ja suurejooneline ehitis ehitati ajavahemikul umbes 960920 eKr templit tabasid mitmed rüüstamised ja purustamised lõplikult hävitas templi Paabeli kuningas Nebukadnetsar umbes 587586 eKr Tähtsamad sümbolid Menora seitsmeharuline küünlajalg Taavetitäht see kuusnurk olevat olnud Taaveti kilbil, 17 saj. hakati neid kasutama sünagoogide tähistamiseks. 1897 sai ta sionistliku liikumise sümboliks, nüüd on ta ka Iisraeli riigilipul. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
inimene on nö. Meeskonnamängija, sest iga kivi toetub teisele, nii et kogu konstruktsioon püsiks. Kõik see sümboliseerib jõudu, sihikindlust ja ühtekuuluvust, mis viivad meid täiuse poole ning kutsuvad kogu maailma 2010. aastal Kanadasse. Selle inimese nimeks on Ilanaaq, mis lääneeskimote keeles tähendab sõpra. Korraldajate sõnul tähistavad sinine ja roheline rannaäärseid metsi, mäestikuharusid ja saari, punane riigilipul kujutatud vahtralehte ning kuldne päikesetõusu. 4. Olümpiamedalid Esmakordselt olümpia ajaloos on olümpial iga võidetav medal ainulaadne. Medalid on erinevad medali esiküljel asuva mustri tõttu. Tegemist on läbi aegade ühtede raskemate medalitega - 500 kuni 576 grammi. Kokku vermitakse Ottawas asuvas Kanada Kuninglikus Mündivalukojas 615 olümpiamängude ning 399 paraolümpiamängude medalit. Nende valmistamiseks kulub
seadsandlikul teel riigilipu staatuse. Riigilipu seadus §1.Eesti riigilipuks on taevasinine (rukkilillesinine) -must-valge lipp. Lipu laiud on ühelaiused. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Märkus: Riigilipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. §2.Riigivanema lipuks on riigilipp, keskel - riigivapp. §3.Riigiasutuste lipuks on riigilipp. Sellele lipule võivad asutused oma erimärke asetada. Erimärgid ja nende koha riigilipul kinnitab Vabariigi Valitsus 50. a juubel Avati Otepää kiriku seinale esimese pühitsemise meenutuseks paigaldatud mälestustahvlid. Mälestustahvlid valmistas kunstnik V. Melnik. Mälestustahvlid pühitsesid prof. H. B. Rahamägi ning õpetaja O. Lauri. Vasakul tahvlil kujutati lipu pühitsemist 1994. aastal. Paremal tahvlil kujutati eesti perekonda, kes uhkelt sammub sini-must-valge lipu all. Originaallipu saatus okupatsiooni ajal Peale lipu 50
kõneldakse praegu Iisraelis. Juutide keeleks on olnud ka jidsi ja ladiino keel. Tähtsamad sümbolid Menora - seitsmeharuline küünlajalg. Taavetitäht - see kuusnurk olevat olnud Taaveti kilbil, 17 saj. hakati neid kasutama sünagoogide tähistamiseks. 1897 sai ta sionistliku liikumise sümboliks, nüüd on ta ka Iisraeli riigilipul. Pühad Pesah (paasapüha) langevad kokku meie lihavõttepühadega, sest Kristuse hukkamine oli just paasapühade ajal; paasapühaga tähistatakse vabanemist Egiptuse orjapõlvest; paasapühal süüakse kindlaid toite, paasatalle söömine. Lehtmajade püha peetakse sügisel; tähistatakse kõrberännakut, kui juudid Egiptusest välja rändasid; neil polnud oma maja, elasid palmilehtedest majades.
Vappi kasutati ka Soome keisririigi ametliku sümbolina. Arvatakse, et lõvi pärineb Folkungi majast, nagu ka Rootsi vapil. Kaks erinevat mõõka on sarnased Karjala vapil olevaile. Kaardus saabel lõvi jalgade all tähistab poliitilist olukorda tol perioodil. Sel ajal olid Rootsi ja Venemaa pidevas sõjaseisus. Arvatakse, et üheksa roosi tähistavad üheksat ajaloolist Soome provintsi, aga rooside arv on aja jooksul erinenud ning ei oma provintsidega ühisust. Vapp on ka Soome riigilipul. 4 Geograafiline asend: Soome Vabariik on riik, mis asub Põhja-Euroopas. Soome asub Euroopa maailmajaos põhja osas, Euraasia mandril. Soomet loetakse Islandi järel teiseks põhjapoolseimaks maaks, kuna neljandik Soomest jääb polaarjoonest põhja poole.Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega,
kuriteod on mõjutanud kultuuri ilmselt meile mõstmatus suuruses. Vaevalt oskab keegi öelda, kui palju potentsiaalseid teadlasi, arhitekte, kirjanike või kunstnike jäi sündimata või tapeti. Kui palju või kas üldse muutus mõne rahva kultuurilugu seoses nede sündmustega. Seoses Hitleri ja sümboolikaga ei saa mainimata jätta ka juute. Judaismi sümboliks on kuusnurkne täht (Taaveti täht), mis algselt oli Juudamaa kuninga Taaveti pitsat ning mis nüüd on Israeli riigilipul. Ent pühasid sümboleid kasutatakse ju erinevate religioonide liikmete eristamiseks. Ka Hitler eristas selle sümboli abil juudid sakslastest. Religioosse sümboli kandmine, oma religiooni ja päritolu kandmine, määras nad hukule. Aga ka Saksamaa suure sõbra Venemaa juhid kandsid endas üht sümbolit. Punast värvust. Algselt armastuse sümbolit. Ilmselt raklaamiti komunismi liikumist kui armastust töörahva vastu. Armastuse märgi all pandi
Jannseni õlul oli ka esimes Eesti üldlaulupeo korraldamine 1869.aastal Tartus. Laulupeole tuli ligi tuhat ja pillimeest ja üle kümne tuhande pealtvaataja. Laulupidu kasvatas eestlaste kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks. Üliõpilaste arv Eesti järjest kasvas ning 1870.aastal rajati Tartus Eesti Üliõpilaste Selts. Selle seltsi värvid sinine-must-valge muutusid peagi rahvusvärvideks ning on tänagi veel meie riigilipul. 1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste selts, kuhu koondus eesti soost haritlaste kõrval ka ärksama vaimuga taluperemehi. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna väljaandmine. 1878. aastal hakkas ilmuma Viljandis üheks tähtsaimaks rahvusliku liikumise tegelaseks peetud Carl Robert Jakobsoni ajaleht Sakala, mis tõusis kiirelt Eesti loetavaimaks leheks. Kui 1881. aastal tõusis troonile Aleksander III, algas ka Eestis venestamine. Rahvuslike vaateid jäi venestamisajal kaitsma
Legendi järgi tappis Kapadookia prints Georgios, elurõõmus ja ilus noormees kimlil ratsutades piigiga lohe ja päästis kuningatütre. Lohe sümboliseerib kurjust ja Püha Jüri, kui lohe tapja, on kristlikus kultuuriruumis levinud kurjuse vastase sümbolina. Kujutavas kunstis kujutatakse Püga Georgi seismas soomusrüüs, paremas käes ristilipp ja vaskus ristiga kilp, aga ka ratsanikuna hobuse seljas piigiga lohet tapmas. Püha Georgi motiivi on kujutatud Inglismaa, Gruusia ja Malta riigilipul ning Jamaica ja Fridzi saarte vapil. Georgi risti antakse ka sõjalise autasuna. 20. augustil 2003 avati Toris, Eesti sõjameeste mälestuskiriku juures professor Mati Karmini loodud ratsamonument Püha Jüri võitlus lohega (Lisa 12). Monument on püsitatud Eesti Vabadussõja võidu ja Eesti taasiseseisvumise tähistamiseks. 11 KOKKUVÕTE Antud uurimus oli mulle esimeseks tööks ja andis mulle kindlasti kogemusi. Kindlasti on
veebruaril 1989 uuesti Pika Hermanni torni. Riigilipuna (Eesti Vabariigiks ümber nimetatud Eesti NSV lipuna) võeti see ametlikult tarvitusele 7. augustil 1990. Lippu Ajalugu Helesinine, must ja valge on algselt 1860. aastal asutatud Liivimaa päritolu üliõpilaskorporatsiooni Baltica-Borussia Danzig ja kuni 1940. aastani kasutatud riigilipu värvid. Ametliku indranteensinise lipu näidist hoiti igas politseiprefektuuris.Eesti Üliõpilaste Seltsi värvidel ja praegusel riigilipul kasutatakse helesinise asemel tumesinist. 29. septembril 1881 määrati üliõpilaskorporatsiooni Vironia (Eesti Üliõpilaste Seltsi baasil registreerida loodetud korporatsiooni) asutamiskoosolekul Aleksander Mõtuse idee põhjal Tartus kindlaks korporatsiooni värvid: sinine Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslikele aadetele ustavuse sümbol; must kodumaa mulla ja rahvuskuue värv; valge rahva püüd õnne ja valguse poole.
seadus võeti vastu vaidlusteta. Seaduse tekst oli järgmine : "Riigilipu seadus. §1.Eesti riigilipuks on taevasinine (rukkilillesinine) -must-valge lipp. Lipu laiud on ühelaiused. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Märkus: Riigilipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. §2.Riigivanema lipuks on riigilipp, keskel - riigivapp. §3.Riigiasutuste lipuks on riigilipp. Sellele lipule võivad asutused oma erimärke asetada. Erimärgid ja nende koha riigilipul kinnitab Vabariigi Valitsus". Üheks suuremaks pidulikuks sündmuseks I Eesti Vabariigi ajal kujunes sini-must- valge lipu sissepühitsemise 50. a. juubeli tähistamine Tartus ja Otepääl 2. ja 3. juunil 1934. aastal. Pidustuste haripunktiks kujunes Eesti Üliõpilaste Seltsi poolt 3. juunil korraldatud väljasõit Otepääle. Keskseks sündmuseks lipu 50. aasta juubeli tähistamisel oli kavandatud esimese sini-must-valge lipu pühitsemistalituse meenutamiseks Otepää kiriku seinale
ümberpaigutamist nii, et see vaataks läände, Rootsi poole, mitte aga itta, Venemaa peale. Soomlastel polnud muud valikut kui nõustuda. Kaks erinevat mõõka on sarnased Karjala vapil olevaile. Kaardus saabel lõvi jalgade all tähistab poliitilist olukorda tol perioodil. Sel ajal olid Rootsi ja Venemaa pidevas sõjaseisus. Arvatakse, et üheksa roosi tähistavad üheksat ajaloolist Soome provintsi, aga rooside arv on aja jooksul erinenud ning ei oma provintsidega ühisust. Vapp on ka Soome riigilipul. Etümoloogia Nime "Suomi" päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna zeme ('maa, pind'). Soome keeles tähendab suo sood, mis on tavaline Soome biotüüp. Arvatakse, et varased soomlased kutsusid Soomet Suomaaks ('soomaa'). Soome üldnimi - "Finland"- sarnaneb Skandinaavia sellistele kohanimedele, nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast 'kütt'
annaabi.ee 
