Kuid kindlasti on riike, kus on demokraatia kõrgel kohal. Igapäeva elus tunnen ma demokraatiat enda ümber kõige rohkem koolis, täpsemalt oma klassikaaslaste hulgas, kus ei ole kellelgi kellegi üle võimu, vaid kõigil on õigus oma arvamusele ja mõtete avaldamisele. Kuid koolis on olemas ka kõrgema võimu kandjaid, kelle käskudele tuleb paratamatult alluda. Need on õpetajad. Kõige rohkem kehtib sõna demokraatia riigi asjade puhul. Eesti on demokraatlik riik, kus on iga riigikodanik hääleõiguslik inimene. Seda muidugi alates teatud vanusest alates. Rahval on võimalik valida ise parlament ja sõna sekka öelda veel ka mõnes muus asjas. Eesti on olnud demokraatlik riik ajast, mil ta sai iseseisvaks. Mina saan osaleda demokraatias avaldades oma arvamust kohas, kus seda on võimalik teha ja kus on sellest ka kasu.
kohustused. Tugeva ja elujõulise demokraatia aluseks on aktiivne kodanik, kes osaleb oma kogukonnas. "Kodanike osaluse" kontseptsiooni tuumaks on vabatahtlikkus ja kogukondlik töö, mis aitavad tulla toime sotsiaalse tõrjutusega, toetavad elukestvat õpet ja tervislike eluviiside propageerimist ning aktiivset vananemist. Vaatamata sellele, et kodanikul on rohkem kohustusi, on tal ka suuremad õigused. Ma arvan, et riigikodanik olla on suur au. Riik, kus elad sina ja elab su perekond, ei arene ilma oma inimeste toetuseta. Täitmata kodanikukohustusi, peaksime tundma häbi. Kodanikuks kasvatamine on pikaajaline protsess. Etappidena saab loetleda enesele teadvustamist enda õigustest ja kohustustest, seejärel nende analüüsimine ning lõpuks ka praktiseerimine. Täisväärtuslikuks kodanikuks saame endid nimetada kui täidame kodanikukohustusi
teadlikkust kutsevalikul ning konkurentsivõimet nii tööturul kui õpingute jätkamisel. 4. Sisekaitselise eelkoolituse kaudu luua lisaväärtust Orissaare Gümnaasiumi õppekavasse, õppeprotsessi. Neist eesmärkidest on minu jaoks kõige olulisem, et kursus annab õpilasele põhjaliku ülevaate sisejulgoleku ja üldise turvalisuse valdkondades, mis omakorda võib abiks olla ka elukutsevalikul, kuid samas laiendab õpilase silmaringi ja aitab olla parem riigikodanik. Samas on tegemist siiski valikainena ja selle kursuse õpetajana teadvustan ma endale, et paljuski võtavad õpilased seda kursust kui peale surutud kohustust. Vastavalt õppekavale peab Orissaare Gümnaasiumi õpilane valikkursuste seast valima igal õppeaastal kursusi selliselt, et kohustuslike kursustega kokku oleks igal õppeaastal 32 kursust. Kogu kursuse vältel püüan ma lähtudagi põhimõttest, et see esialgu huviavana tunduv aine, ei
vahelduvat aastaaega, meie keel on valitud rahvusvaheliselt ilusamate keelte hulka, võim on meil Presidendil ja valitseb demokraatia. Eestis on 15 maakonda- kõik on käe ja jala kaugusel, kaubad on meil kättesaadavad, import- eksport toimib. Mis viga elada Eestimaal, kus kõik on nii positiivne? Puhtus- see tähendab, et inimesed hoolitsevad enda eest, oma kodu eest, aia eest ja oma maa eest. Kas viimane on see, millele riigikodanik tähelepanu pöörab? Sõites mööda teed, pole kohta, kus poleks midagi ilusate roheliste puude alla visatud- ehtne näide Statoili kohvitopsidest, kilekottidest, mis autoklaasi lendavad ja nägemist takistavad ja see meeletu sodi, mis autodest ja kodust välja tuuakse ja metsaalla visatakse. ,,Küll see ära koristatakse" mõtleb tavaline eestlane. Ja tavalisi eestlasi on meie maal väga palju, kahju, et inimesed ei
Kui riigi turvalisuse eest tunneb vastutust ka iga üksik selle riigi kodanik, siis on riik üsnagi hästi valmistunud enda kaitsmiseks vähemalt inimjõu poolest. Kuni aga levib suhtumine, et riiki kaitsku kes tahes, peaasi et mitte mina ega mu pereliikmed, meie läheme siit minema sinna, kus on rahulik ja turvaline, on riigi turvalisus kahjuks üpris kesine. Kaitseliit võiks ja peakski püüdma muuta sellist suhtumist riigi turvalisusse, iga täiskasvanud riigikodanik võiks ju siiski tunda elementaarseid tõdesid riigi turvalisusest ja osata kaitsta ennast ja oma peret teatud olukordades teatud piirideni. Loomulikult peab arvestama sellega, et Eesti on siiski väike ja suhteliselt vaene riik. Me ei saa mitte tähelepanuta jätta asjaolu, et meie riigil pole võimalik riigi kaitsmisesse panustada nii palju, kui nii mõnelgi meist tunduvalt rikkamal ja suuremal riigil. Aga see seabki meile kui meie riigi kodanikele kohustuse ja vastutuse seista ka
9. Kuna igaüht tuleb seniks süütuks pidada, kuni tema süüd pole selgeks tehtud, siis tuleb, kui tingimata tarvilik on kedagi vangistada, igasugune karmus, mis süüdistatu isiku hoidmiseks tarvilik pole, seaduse läbi kindlasti ära keelata. 10. Kedagi ei tohi tema mõtete ka usuliste pärast tülitada, kui nende laialilaotamine seaduse poolt kindlaksmääratud korda ei riku. 11. Mõtete ja arvamiste vaba avaldamine on üks inimese kallimatest õigustest; iga riigikodanik võib nii siis vabalt kõneleda, kirjutada, trükkida, ainult et ta seda vabadust kurjasti kuritarvitamise eest vastutav on seaduse poolt kindlaks määratud kordadel. 12. Inimese ja riigikodaniku õiguste kaitsmine tarvitab avalikku võimu. See võim on seega asutatud kõigi heaks, ja mitte nende iseäralikuks tarbeks, kelle kätte ta on usaldatud. 13. Avaliku võimu ülalpidamiseks ja valitsemise kuludeks on tingimata tarvilik üldine maks
tagasilöögi ka lasteluules. Luuletuste ja luulekogude arv vähenes kriitilise piirini 60.aastatel hakkas lasteluule ideoloogiline surve nõrgenema, kogu kunstiline kvaliteet paranes, tasapisi võttis lasteluule lapse oma partneriks, jagab maailma kohta seletusi ja näitab negatiivseid külgi. Laps lasteluule kaudu nägi maailma olemust, sest teemad on teistsugused. Nõukogude eesti lasteluule teemad ja laad *lapse lähikond, argipäev *laps pole enam kodukeskne, pigem kui ühiskondlik olend, riigikodanik, tulevane ametnik *loodus *lõbusad seiklused, värvikad olendid ja olukorrad *abstraktne kujundiline mõtteluule, filosoofilise koega luule, mõeldud lapse aju arendamiseks *isamaa, rahvuslik mälu *sõna- ja kõlamänguline luule *värssjutustus Hando Runneli lasteluule *värsid nii suurtele kui väikestele *luule on aus, lihtne õpetusvaba *rahvalaululine algriim, allusioon ja sõnamäng *avar tundeskaala *lihtne, loomulik sõnastus *teatavas osas adresseeritud poistele
Allikas 4 Nürnbergi seadused Riigikodaniku seadus, antud 15. septembril 1935 Riigipäev on ühehäälselt vastu võtnud järgmise seaduse, mis käesolevaga välja kuulutatakse. §1 1. Kodanik on isik, kes on Saksa Riigi kaitse all ja kellel selle eest on Saksa Riigi ees erilised kohustused. 2. Kodakondsus omandatakse vastavalt Riigi kodakondsusseaduses sätestatule. §2 1. Riigikodanik on ainult saksa verd või sakslastega veresuguluses olev kodanik, kes oma ülalpidamisega tõestab, et ta tahab ja on võimeline truult teenima saksa rahvast ja riiki. 2. Riigikodaniku õigused omandatakse riigikodaniku tõendi annetamisel. 3. Riigikodanik on kõigi poliitiliste õiguste, mida seadus tagab, ainuisikuline kandja. §3 Seaduse rakendamiseks ja täiendamiseks vajalikud õigus- ja haldusaktid annab Riigi siseminister
annaabi.ee 
