Riia peapiiskopkonna inkorporeerimine ; Harju Viru vasallid said Junginengi armukirja ; Piiskopkonnad aga vabanesid kohustustet alluda ordule sõja korral. Vana-Liivimaa maahärrad: Harju-Viru maahärraks Taani kuningas Tartu piiskopkond Tartu piiskop Saare-Lääne piiskopkond Saare-Lääne piiskop Kuramaa piiskopkond Kuramaa piiskop Liiviordu alad ordumeister Riia peapiiskopkond Riia peapiiskop Roll ei olnud just väga suur, sest seal pidi otsustama nende riigikeste asju aga una seal kehtis ühehäälne nõue, siis seal tavaliselt ei jõutud kokkuleppeni. 15. sajandil oli katolik usk. Sellel ajal hakkasid eestlased panema kristliku algupäraga nimesid. Lubatud oli ka ohverdus. Ehitati palju kabeleid üle terve maa. Võeti kasutusele katoliiklik kalender. Hakati pidama ka pühapäeva, mis algul ei võtnud erilist hoogu üles. Eestlased olid teinud tõsise pingutuse, kuid alla jäänud. Jüriöö ülestõusu
Eestlased tahtsid ennast iseseisvaks võidelda. Taani kuningas ei suutnud ega tahtnud kauget provintsi valitseda. Ülestõus Algus: 23.04.1343 süüdati ületõusu alguse märguandeks mäekünkal maja. Ülestõusu alguse suurimaks sündmuseks oli Padise kloostri vallutamine. Edasi levis ülestõus Harjumaalt Läänemaale. Eestlased hakkasid piirama Haapsalut ja Tallinna. Eestlased palusid abi rootslastelt ja venelastelt. Kohalike riigikeste juhid olid mures, seepärast paluti sõjalist abi Saksa Ordult. Ordumeister kutsus eestlaste neli kuningat koos sulastega Paidesse läbirääkimistele. Seal aga tapeti eestlaste juhid sõnamurdlikult. Sõjamäe lahing 14. mail 1343 jõudis orduvägi Tallinna lähistele ja jäi linnast umbes 10 km kaugusel paigale. Ordumeister kasutas kavalust, et aega võita. Hukkus umbes 3000 eestlast. Tallinna piirav eestlaste peavägi sai lüüa. Liivi ordu ja eestlaste maleva vahel toimunud lahingu
GOOTI MÖÖBEL Keskajal hakkab mööbel omandama kõiki kaasajalgi aktuaalseid kujundussuundi. Varase keskaja rahutu, ebakindel ja tihti oludest tingituna liikuv eluviis tervete perekondadena (sõjad naabrite ja riigikeste vahel ülemvõimu pärast, feodaalse alluvuse tõttu hõivatus konfliktidesse) - liikumine paigast paika, ühest kõledast kindlusest /lossist teise eeldas ka küllaltki vastupidavat aga samas teisaldatavat mööblit ning varustust, mis kaitseks külmadel Euroopa talvedel. Keskaegsed kodud olid ehtsaks algallikaks väljendusele 'bed and board' (voodi ja eine) Sisutuses ja dekooris keskne roll tekstiilidel kerged, teisaldatavad, multifunktsionaalsed:
Varauusaeg Eestis Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: * Vana- Liivimaa olukord- mahajäänud, kerge saak * riigikeste omavahelised suhted * naaberriikide taotlused: Venemaa, Taani, Rootsi ning Poola-Leedu Vana-Liivimaal viis väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased.
ordualadel mõnevõrra parem. Juba 13. sajandi lõpuks hakkasid kujunema vasallkonnad ehk rüütelkonnad - vasallide seisuslikud korporatsioonid, millega Taani kuningau ja piiskoppidel tuli tõsiselt arvestada. Põhja-Eestis valitses kuninga asehaldur koos rüütelkonna valitud maanõukoguga. Kuningas oli sunnitud oma vasallide õigusi pidevalt laiendama, andes neile näiteks käe- ja kaelakohtuõiguse oma talupoegade üle. Hiljem said selle õiguse ka teiste Vana- Liivimaa riigikeste läänimehed. MAARAHVAS VÕÕRVÕIMU ALL. Võõraid asus eestlaste sekka vähe. 13. sajandi keskpaigast alates asustati maaisandate poolt Eesti lääne- ja looderannikule ning saartele arvukamalt vaid rootslasi, et teha lõpp sagedasele ranna- ja mereröövile. Rannarootsi asustus püsis kohati Teise maailmasõjani. Esialgu säilisid elanikkonna seas sõjavangide järglastest orjad, kes pikapeale sulasid eestlaste sekka. Eestlased jäid relvastatud rahvaks. Välisohu või
18. sajandil, mil Saksamaa oli killustanud sadadeks riigikesteks, eksisteeris u 3 liiki arhiive: · Dünastiline arhiiv (Hausarchiv) valitseva dünastia perekondade kohta käivad dokumendid; · Riigiarhiiv (Stadtsarchiv) välispoliitilised, diplomaatilised lepingud; · Maa-arhiiv (Landesarchiv) sisemine haldus, maksumajandus, kohtud. 19. sajandi algusega, mis seostub Napoleoni sõdadega ning mis tõi kaasa riigikeste arvu languse, käis kaasas ka tohutu ajaloobuum, rahvusliku eneseteadvuse plahvatuslik kasv, massiline ajalooseltside teke. Saksamaa arhiivinduse suurkuju Leopold von Ranke (17951886) Preisi TA liige, Berliini ülikooli professor ja aastast 1841 Preisi riigi ametlik historiograaf, allikakriitilise meetodi silmapaistev arendaja ning rakendaja, initsiatiivil tõusis plahvatuslikult arhiivide osakaal/tähendus ajaloo uurimisel. Ranke: Ajaloolane, kes ei tööta aastas 300 päeva arhiivis,
Arvatakse, et tegu on mõnd tiibeti-birma keelt kõnelnud rahvaga. Eepos Rmjana, mille sündmustik on Mahbhrata omast varasem, väidab, et Mithila (tänapäeva Janakpuri linn 7 Nepalis) on jumalanna St sünnipaik. Vlmik aasram ja teised mälestised annavad tunnistust aarja kultuuri kohalolust Nepalis juba 1. aastatuhandel eKr. Nepali riigipeade loend loetleb Nepali riigipead alates Nepali riigikeste Bhaktapura (pealinn Bhatgaon), Banikapura (pealinn Banepa) ja Kantipura (pealinn Katmandu) ühendamisest 25. septembril 1768. aastal. Aastatel 18161923 oli riik de facto Suurbritannia protektoraadi all. 28. mail 2008 kaotati monarhia ja Nepalist sai vabariik. Nepali loodus ja matkamine Ainult mägedes matkates peaks alates üle 3 kilomeetri kõrgusel merepinnast ettevaatlik olema, et mitte mägihaigeks jääda. Parim aeg Nepali külastamiseks on aprillis-mais (kevad),
See omakorda eeldab suuremate inimrühmade organiseeritud koostööd – viimane nõuab aga poliitilist organisatsiooni ehk riiki, mis ühistegevust juhib ning kasu jaotamisest tekkinud tülisid lahendab. 4 aastatuhande teisel poolel tekkis kaheks üsna erinevaks piirkonnaks jagunenud Egiptuses - Ülem- ja Alam-Egiptuses - arvukalt väikeseid riigilaadseid moodustisi (hilisemad noomid ehk maakonnad). Järk-järgult, nende riigikeste vaheliste sõdade käigus, kujunes välja ühtne riik eesotsas vaaraoga. Esimese dünastia rajajaks peetakse Ülem-Egiptuse valitsejat Menest, kes IV aastatuhande lõpus Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendas. Egiptuse vaaraod olid (vähemalt egiptlaste arvates) taevast päritolu jumalkuningad, kes esindasid taevast jumalat (alul Horust, hiljem Ra-d) maa peal. Vaarao ülesandeks oli kehtestada maa peal kord, luua kaosest korrastatud kosmos, kus on võimalik tsiviliseeritud elu. Seda
ja õpetaja vahel, õpetaja sügavat austamist ja selle väljendamist igapäevases elus, ranget distsipliini, kontrolli oma kõikide tunnete ja soovide üle ning suulist õpetust. Iseseis-valt sai ja pidi õpilane töötama oma soovide ja kirgede mahasurumises. Ta pidi loobuma vihast, kadedu-sest, ahnusest, uhkusest, erutusest, alkoholilembusest jms. 26 Ksatrijate pärisosa oli sõjapidamine. Nad olid ülikud, kes seisid riigikeste ja sõjaväe- üksuste eesotsas, selle seisuse kasvatus oli maast madalast seotud relvade käsitlemise osku- sega, keha karastamisega ja vastupidavuse treenimisega. Radzputi kasvatuses oli esmane ja ülim eesmärk kujundada poiss tõeliseks võitlejaks. Kasvava poisi juures otsisid sugulased kindlaid märke, et kasvab tõeline kangelane. Näiteks peeti heaks eelduseks pikki käsi. Olulised olid sünnimärgid ja muud silmapaistvad erisused, näiteks vasakukäelisus
ja õpetaja vahel, õpetaja sügavat austamist ja selle väljendamist igapäevases elus, ranget distsipliini, kontrolli oma kõikide tunnete ja soovide üle ning suulist õpetust. Iseseis-valt sai ja pidi õpilane töötama oma soovide ja kirgede mahasurumises. Ta pidi loobuma vihast, kadedu-sest, ahnusest, uhkusest, erutusest, alkoholilembusest jms. 26 Ksatrijate pärisosa oli sõjapidamine. Nad olid ülikud, kes seisid riigikeste ja sõjaväe- üksuste eesotsas, selle seisuse kasvatus oli maast madalast seotud relvade käsitlemise osku- sega, keha karastamisega ja vastupidavuse treenimisega. Radzputi kasvatuses oli esmane ja ülim eesmärk kujundada poiss tõeliseks võitlejaks. Kasvava poisi juures otsisid sugulased kindlaid märke, et kasvab tõeline kangelane. Näiteks peeti heaks eelduseks pikki käsi. Olulised olid sünnimärgid ja muud silmapaistvad erisused, näiteks vasakukäelisus
See omakorda eeldab suuremate inimrühmade organiseeritud koostööd – viimane nõuab aga poliitilist organisatsiooni ehk riiki, mis ühistegevust juhib ning kasu jaotamisest tekkinud tülisid lahendab. 4 aastatuhande teisel poolel tekkis kaheks üsna erinevaks piirkonnaks jagunenud Egiptuses - Ülem- ja Alam-Egiptuses - arvukalt väikeseid riigilaadseid moodustisi (hilisemad noomid ehk maakonnad). Järk-järgult, nende riigikeste vaheliste sõdade käigus, kujunes välja ühtne riik eesotsas vaaraoga. Esimese dünastia rajajaks peetakse Ülem-Egiptuse valitsejat Menest, kes IV aastatuhande lõpus Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendas. Egiptuse vaaraod olid (vähemalt egiptlaste arvates) taevast päritolu jumalkuningad, kes esindasid taevast jumalat (alul Horust, hiljem Ra-d) maa peal. Vaarao ülesandeks oli kehtestada maa peal kord, luua kaosest korrastatud kosmos, kus on võimalik tsiviliseeritud elu
massilised tapatalgud. 1096-99, rahva ristivägi, Peetrus Eremiit,põhjaprantslased,lõunaprantslased,lotringlased-flaamid,L-I normannid, vallut. Antinookia&Jeruusalemm Ristisõdijate riigid: Jeruusalemma kuningriik, selle piires ka Triipoli, Antiookia ja Edessa krahvkonnad (olid tegelikult Jeruusalemmast iseseisvad). Ristisõdijad tõid Pühale maale kaasa Prantsuse feodaalkorra ja juurutasid selle seal. Ehitati palju kindluseid. Rüütlite saagiahnus ja omavahelised tülid põhjustasid riigikeste ebastabiilsuse ja nõrkuse. ristisõdijate riigid püsisid vaid seetõttu, et ümbritsevad muhhameedlaste riigid olid nõrgad. Esimeseks Jeruusalemma valitsejaks sai Alam-Lotringi vürst Godfrei de Boullion, esimeseks kuningaks aga Baldouin I. Baldouin I tegeles kindlustas ristisõdijate riike Egiptuse vastu. Hiljem muutusid nii Egiptus, kui ka teised muhameedlikud riigid tugevamaks ja ristisõdijate riigid ei saanud enda kaitsmisega enam hakkama. Seetõttu korraldati II ristisõda
annaabi.ee 
