täielikult sealsesse ellu, unustades aga täieliult oma kodumaa ning sealsed uskumused. Samuti on ka palju väliseestlasi, kes isegi ei oska enam eesti keelt. Siit võib järeldada seda, et inimesed võivad välismaale kolides kaotada täielikult oma identiteedi. Samas usun tõesti, et oma identiteeti pluralistlikus ühiskonnas on võimalik hoida, kui selleks ise tahtmist on. Elasin ise aasta Sveitsis, mis on väga pluralistlik maa, mida näitab kasvõi see, et sealseteks riigikeelteks on saksa, prantsuse, itaalia ja retro-romaani. Kuigi ma tahtsin sulanduda sealsesse kohalikku ellu, ei unustanud ma kunagi oma kodumaad, Eestit. Rääkisin võimalikult tihti oma lähedastega, lugesin Eesti uudiseid ning tutvustasin kohalikele oma kodumaad. Samuti võib näiteks tuua Toronto-Eesti maja, kus Kanadas elavad eestlased saavad kohtuda, pidada jõulupidusid, jazzi kontserte või isegi pulmi. Ka Siberi eestlased on
Haridussüsteem Iisraelis Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas. Pealinnaks on Jeruusalemm/ Tel Aviv (ÜRO tunnustab pealinnana). Riigikeelteks heebrea ja araabia ning inimesi umbes 8 miljonit, nendest pea kolmveerand juudid. Haridusministriks on Shai Piron. Kõigest paarkümmend aastat tagasi otsustas Iisrael oma majanduspoliitika fookuse suunata teadmiste- ja innovatsioonipõhisele arengule. Tänaseks on Iisraelist struktuurse lähenemise, haritud tööjõu ja targalt investeeritud kapitali najal saanud maailma üks juhtivamaid riike tehnoloogilise innovatsiooni ja selle rahvusvahelise turundamise osas
Pealinn Kampala globaliseerumise indeks on 44.49(2007) Inimarengu indeks 0,493 Pindala: 236 040 km² Asustustihedus: 137.1 km2 Rahvaarv: 24 227 297 0.9501.000 0.9000.949 0.7000.749 0.6500.699 0.4500.499 0.4000.449 0.8500.899 0.8000.849 0.6000.649 0.5500.599 0.3500.399 alla 0.350 0.7500.799 0.5000.549 pole andmeid Üle 40 keele, riigikeelteks inglise ja suahiili Demokraatlik vabariik Iive 3.3% Idi-Amin Etnilines struktuuris on 3 põhilist rühma: Bantud, Kesk- Sudaanid(Central-Sudanic) ja Nilootid(Nilotic) Majandus SKT - $454, $14.565 mld Üks maailma vaesemaid riike. HIPC Märkimisväärsed looduslikud resursid. Inflatsioon - 240% 1987, 42% 1992 5.4% 1995-96 and 7.3% 2003. Suur potentsiaal. WTO Investeerimine 20,9% (2002a.) Põllumajandus praktiliselt kogu väliskaubanduse tulu.
Küprose sotsiaalpoliitika Kristiine Kõiv ja Gaisa Raig Üldandmed: Küpros on saareriik Vahemere idaosas. Asub lõunapool Türgist, põhjapool Egiptusest ja Kreekast kagu suunas. Loodugeograafiliselt kuulub Aasiasse. Küpros on suuruselt kolmas saar Vahemeres ning selle pindala on 5364 km2. Pealinnaks on Nikosia ning riigikeelteks on kreeka ja türgi. Laialdaselt kasutatakse ka inglise keelt. 2009 aasta hinnanguga on rahvaarvuks 801700. Küprose kliima on vahemereline- mahedate, niiskete talvedega ja soojade ja kuivade suvedege. Küprosel puuduvad aastaringselt voolavad jõed, on vaid mõned allikad ja ojad. Rahaühikuks alates 2008 aastast on euro, enne oli selleks nael. Riigikord on presidentaalne vabariik ning iseseisvus saavutati Suurbritanniast aastal 1960. Sotsiaalpoliitika
NIGEERIA Federal Republic of Nigeria Oríl-èdè Olómìnira ÀpapNaìjírìà 2009 Joonis 1. Nigeeria kaart Allikas: http://www.nema.gov.ng/images nigeria.gif / Nigeeria lühend on NG. Riigi pindala on 923,768 km2. Rahvaarv on 154,729,000 inimest. Riigi pealinn on Abuja, mis asub riigi keskel. Nigeeria on rahvaarvult Aafrika suurim riik ja maailmas 8. kohal. Ametlikeks riigikeelteks on Inglise, Hausa, Igbo ja Yoruba keeled. Riigi rahaühikuks on Nigeeria naira. Nigeeria jaguneb halduslikult 36 osariigiks ja pealinna alaks. Nigeeria osariigid on Abia osariik, Adamawa osariik, Akwa Ibomi osariik, Anambra osariik, Bauchi osariik, Bayelsa osariik, Benue osariik, Borno osariik, Cross Riveri osariik, Delta osariik, Ebonyi osariik, Edo osariik, Ekiti osariik, Enugu osariik, Gombe osariik, Imo osariik,
eestikeelne nimi on Myanmari Liidu Vabariik) on maa ja riik Kagu-Aasias. Kuni 21. oktoobrini 2010 oli riigi ametlik nimi Myanmari Liit. Pealinn on Naypyidaw Egiptus Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Egiptuse koosseisu kuulub ka Siinai poolsaar, mis asub Aasias. Pealinn on Kairo Riigikeel on Araabia keel Filipiinid Filipiini Vabariik on Pealinn on Manila saareriik, mis asub 7107 saarest koosneval Riigikeelteks on saarestikul troopikas, filipino-ja inglise keel. Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Euraasia mandrist Tegemist on ainsa valdavalt katoliikliku maaga Aasias ning ühe läänelikuma Aasia riigiga. Gruusia Gruusia on riik Taga- Kaukaasias Musta mere idarannikul. Mis piirneb Venemaa, Aserbaidzaani, Armeenia ja Türgiga. Pealin on Thbilisi Riigikeel on Gruusia keel Hiina
Pealinn - Helsingi (alates 1812. aastast) Rahvaarv- umbes 5,4 miljonit Soome pindala on 338 430,53 km² Rahaühikuks euro Riigikeelteks on soome keel ja rootsi keel. Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. Enamik soomlasi kuulub Soome Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse ja Soome Õigeusu Kirikusse. Need on ka Soome riigikirikud. Vähemuste hulka kuuluvad muud protestandid, katoliiklased, muslimid ja juudiusulised. AUSUS. Tähtis on lubadustest ja kokkulepetest kinni pidada. Ebaausus on soomlase jaoks kõige suurem pahe. TÖÖTAMINE ja USINUS. Soomes on tavapärane, et
Soome üldiseloomustus Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas. Soome on üks Põhjamaadest, naabriteks on Rootsi ja Venemaa. Riik piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Kuigi soomlased on entiliselt võrdlemisi ühtne, jaguneb rahvas Soome viieks regiooniks: Pealinnaregioon, Lõuna-Soome regioon, LääneSoome regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa. Riigikeelteks on Soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt. Soome pindala on 338 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid). Maast umbes 70% on kaetud metsaga, 10% on siseveekogude all ja 8% on haritavat maad. Riigi pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome Vabariik Riigikord: Parlamentaarne demokraatia Riigipea: President Tarja Halonen (al. 1.3.2000)
2. Geograafiline asend 3. Rahvastik 4. Suurregioon 3.1 Majandusorganisatsioonid 5. Linnastumine 6. Põllumajandus 7. Transport 8. Turism 9. Metsamajandus 10. Kasutatud lingid Sissejuhatus Koostasin käesoleva referaadi iseseisvalt. Kõik töös esitatud andmed ning muud faktid on usaldusväärsed ja täpsed. 3 Riigi geograafiline asend Kenya on riik Aafrika idaosas, mille pealinnaks on Nairobi. Riigikeelteks on inglise ning suahiili ja rahaühikuks Kenya silling. Kenya pindala on 582 650 km². Riigi koordinaadid on 0o N, 38o E ning ta asub ekvaatoril. Ta piirneb põhjast Etioopia, kirdest Somaalia, loodest Lõuna-Sudaaniga, läänest Ugandaga, lõunast Tansaaniaga ning idast India ookeaniga. Kenya asub lähisekvatoriaalses kliima-vöötmes ning pinnamoodide tõttu on Kenya maastike poolest erakordselt mitmekesine. Enamiku alast hõlmab Ida-Aafrika kiltmaa kirdeserv, mis laskub
Toidu ja vee kaudu levivateks haigusteks on bakteriaalne kõhulahtisus, hepatiit A ja tüüfus. Samuti levivad malaaria, marutaud ja bilhartsioos. Suur enamus, 67 % elanikkonnast moodustavad kristlased, nendest 62% on Rooma Katoliku usku ja 5% on protestandid. 23% rahvastikust on põlisrahvaste usku ja 10% moodustavad moslemid. Terves riigis on 2000. aasta seisuga 59,3% kirjaoskajaid, sealjuures on 67,3% kirjaoskajatest mehed ja 52,2% naised. Üks kahest lapsest omandab koolis haridust. Riigikeelteks on prantsuse ja rundi keel. Burundis pealinnas asub riigi ainuke ülikool. 10% üliõpilastest tudeerivad erakõrgkoolides. [Elanikkond] 1. 3. Kultuur Kultuur Burundis on rohkem suuline kui kirjalik. Aegade jooksul on rahvasuu levitanud ja põlvest põlve edasi kandunud palju rahvajutte, legende, valme, luulet ja laule. Olulist osa Burundi kultuuripärandist omab trummimäng, olles osa maailmakuulsast rahvatantsust. Igal piirkonnal riigis on oma eripärane tants, mis just neid iseloomustab
Kanadas võib leida erinevaid loodusvööndeid ja see tõttu on ka maastik huvitav. Leidub mäestikke, tasandikke, järve äärseid alasid ja ka tundra ning jäämaastikku. Samuti on palju erinevaid loomi ning taimi. Kanadalased on peamiselt lahked, moodsad ning nad on kahe jalaga maa peal. Nad ei kipu liialt unistama. Nendele on väga tähtis usk ning see tõttu on nad ka lugupidavad. Palju on ka sisserännanuid kanadalaste seas ja viimasel ajal on suurenenud ka põliselanike arv. Kanadas on riigikeelteks inglise ja prantsuse keel, mida räägib kokku ligi 90% rahvast. Kanadat uurides ja referaati kirjutades sai autor teada väga palju uut informatsiooni Kanada kohta. Nüüd arvab ta veelgi rohkem, et Kanada on üks huvitav Põhja-Ameerika riik. 16 KASUTATUD KIRJANDUS: Aboriginal. Wikipedia, the free encyclopedia. URL=http://en.wikipedia.org/wiki/Aboriginal_peoples_in_Canada. 02.märts 2008. Canada. Wikipedia, the free encyclopedia
Lestho on parlamentaarse konstitusioonilise monarhiaga riik. Vormiliselt on riigipea kuningas, kuid tal pole seadusandlikku ega täidesaatvat võimu. Joonis 1. Lesotho Kuningriigi kaart. Allikas: The World Factbook (04.04.2017) Pindala on 30,355 km² ja seal elab 2,179,216 inimest (04.04.2017 seisuga). Rahvastiku tihedus on 72in/km² kohta. Lesotho pealinn on Maseru, mis on ühtlasi ka suurim linn. Umbes 40% elanikest elab allpool vaesuspiiri. Riigikeelteks Sesotho ja Inglise keel. Rahaühikuna on kasutusel loti (LSL). Joonis 2. Lesotho Kuningriigi lipp. Allikas: The World Factbook (04.04.2017) 10 Kolm horisontaalset triipu- sinine, valge ja roheline, proportsioonis 3:4:3, esindavad vihma, rahu ja õitsengut. Valge triibu peal olev kujutis on musta Basotho müts, mis sümboliseerib põliselanikkonda. Riigilipuna hakati seda kasutama 2006
Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine
annaabi.ee 
