Soome pärast I maailmasõda, eripärad. Kõige tähtsam oli iseseisvuse säilitamine. 6. Dets. 1917.a. kuulutas Soome Eduskund välja oma maa iseseisvuse. 1918.a. jaanuaris haarasid Pahempolsed radikaalid (punased) Vene sõjaväe toetusel Helsingis ja LõunaSoomes võimu. Soome iseseisva riigi pooldajate sõjaväe ülemjuhtajaks sai Gustaf Mannerheim, kelle juhtimisel võideti punasoomlased ja vene enamlased lahingus Tampere pärast. 1918.a. sai Mannerheim riigihoidjaks ja tema juhtimisel loobuti saksa orientatsioonist ja hakati otsima poliitilisi kontakte Antandi riikidega. http://www.abiks.pri.ee Sõjategevusega kaasnenud purustused ja kaod olid Soomes väiksemad ning Soome majanduslik olukord oli tollal parem. Need erinevused, millele veidi hiljem lisandusid teised probleemid, tegid Läänemere äärsete riikide koostöö raskeks ning mõnikord lausa võimatuks.
kommunistid kukutasid Venemaa toetusel 1918. aasta algul seadusliku valitsuse. Kindral Carl Gustav Mannerheim asus organiseerima enamlastevastaseid sõjalisi üksusi ning pani punaväe edasitungi seisma. KODUSÕDA Aprillissaabusid valgetele appi keiserliku Saksamaa väed ning mais lõppes see võrdlemisi julm sõda kommunistide lüüasaamisega. Siiski kestsid lahingud Soome ja enamliku Venemaa vahel Karjala rindel veel mitu aastat. PÄRAST ISESEISVUMIST Riigihoidjaks sai 1918. aasta lõpus Carl Gustav Mannerheim. Tema juhtimisel hakkas Soome uuesti otsima poliitilisi kontakte lääneriikidega. 17. juulil 1919 kinnitas Mannerheim Soome praegugi jõus oleva põhiseaduse ning Soome suhted välisriikidega hakkasid normaliseeruma. PÄRAST ISESEISVUMIST Majanduslikest raskustest ja suhteliselt madalast elatustasemest hoolimata valitses Soomes 1920. aastatel üsna optimistlik vaim, mida aitasid üleval hoida soome sportlaste menu,
Chamberlain- briti peaminister. Daladierprantsusmaa peaminister. Hitlernatsisaksamaa eestvedaja Mussolinifasistliku Itaalia juht.Petain-Saksa marionett, saksa-sõbralik valitsus De gaulleprantsusmeelne natside ajal, läks londonisse zukov punaarmee väejuht, kes alustas vastupealetungi natside vastu.Titojugoslaavia valitseja Eisenhowerliitlasvägede juhatja, usa poliitik Mannerheim Iseseisva Soome riigi pooldaja sõjaväe ülemjuhataja väejuht Talevesõja ajal. 1918 nim riigihoidjaks. Rommel-Saksamaa väejuht, oli edkas NSV vastu ja P- Aafrikas Paulus-tema juhtimisel lõpetasid saksa väed vastupanu. MacArthur-USA väejuht, tegeles Kaug-Idas Talvesõda -939 1940 Venelased alustasid Soome-vastast propagandat ja tungisid Soomesse. Enesekindlana uskusid, et suudavad kiiresti Soome okupeerida. Soome loovutas Karjala maakitsuse ja Viiburi linna, kuid siis säilitas Soome iseseisvuse. Müncheni kokkulepe1938. 29 sept sõlmisid
edasitungi seisma. Aprilli alguses maabus Hanko sadamasse saksa sõjaväeosa Balti diviis 9500 sõdurit von der Goltzi juhtimisel. Aprillis vallutasid sakslased Helsingi ja 1918.a. juunis oli sõjategevus põhiliselt lõppenud. Võrdlemisi julm sõda lõppes kommunistide lüüasaamisega. Siiski kestsid lahingud Soome ja enamliku venemaa vahel Karjala rindel veel mitu aastat. Kuningaks valitud Hesseni prints Friedrich Karl loobus troonist ja Soome riigihoidjaks sai G. Mannerheim. Soome kodusõja tulemuseks oli valgete võit. Sõda süvendas soomlaste omavahelist eraldumist, vene sõjavägi lahkus riigist; saksa hegemoonia kestis kuni 1918.a. detsembrini. Pärast Saksamaa kaotust esimese maailmasõjas sai Soomest vabariik, mille esimeseks presidendiks valiti 1919.a. Kaarlo Juho Stahlberg. Soome-vene piir lepiti kokku Tartu rahulepinguga 1920.a. oktoobris. Saksamaa kokkuvarisemine 1918.a
Balletis vaidlus klassika ja modernismi vahel Eestis asendub õppekeeles vene keel eesti keelega. Ühtluskool 1 dets 1919 avati Eesti Vabariigi Tartu Ülikool Talvesõda 6 det 1917 kuulutati Soome iseseisvus Välisriigid tunnistasid seda alles siis, kui seda oli teinud NSVL Kuid Punaarmee ei lahkunud Sõjaväe ülemjuhataja kindral Gustaf Mannerheim Tema juhitud väed saavutasid punasoomlaste ja vene enamlaste üle võidu 1918 nim Mannerheim riigihoidjaks 1919 suvel kinnitati põhiseadusega, et Soome on vabariik 1920 Vene-Soome Tartu rahulepinguga lõppes NSVL iga sõda 1918-1920 sõjasündmusi nim nii kodu- kui ka vabadussõjaks 1920liituti Rahvasteliiduga Lapua liikumine kommunismivastane . nõudis karmikäelise valitsemiskorra kehtestamist . koguti poolehoidu Mannerheimi liin Karjala maakitsikusele ehitatud võimas kaitseliin 1939 süüdistas NSVL Soomet, et tole suurtükivägi olevat tulistanud NSVL vägesid
aprillil oli sõda praktiliselt lõppenud Mannerheimi vägede võiduga. Teadagi oli Soome kodusõda ka vabadussõda, sest selle käigus tõrjuti välja Vene väed ning kindlustati Soome iseseisvus. Samas kujunes Mannerheimil konflikt Soome saksameelsete valitsusringkondade ning jäägritega, mis mai lõpul viis tema ametist lahkumiseni. Kuid peagi, sügisel 1918, vajati taas Mannerheimi teeneid. Pariisis ja Londonis viibides tegi ta palju Soome maine tõstmiseks ja 12. detsembril valiti ta riigihoidjaks. Kuid teada oli ka Soome komplitseeritud välispoliitiline seisund ja Mannerheimi tookordsed taotlused. Teatavasti soovisid rahvuslikult meelestatud ringkonnad karjalastega asustatud alade liitmist Soomega, kuid Mannerheim ja tema mõttekaaslased pidasid kõige tähtsamaks Petrogradi vallutamist. Mannerheim tahtis kaasa aidata Venemaa vabastamisele bolsevismist, kuid tema plaanid ebaõnnestusid. Põhjuseks olid nii sise- kui välistegurid:
seal vasakäärmuslaste ehk punaste põhiline toetaja. Punaste eesmärk oli kehtestada Soomes nõukogude kord ning liita maa enamliku Venemaaga. Vene sõjaväe toetusel haarasid nad võimu Helsingis ja Lõuna-Soomes. Soome valitsus taganes Vaasasse riigi pooldajate (valgete) sõjaväe ülemjuhatajaks nimetati endine Vene tsaariarmee kindral Gustaf Mannerheim. Tema juhitud väed saavutasid võidu punasoomlaste ja vene enamlaste üle. 1918. aasta lõpul nimetati Mannerheim riigihoidjaks. Järgmise aasta suvel kinnitas ta põhiseaduse, millega Soome kuulutati vabariigiks. Sõda Nõukogude Venemaaga lõppes 1920. aasta oktoobris sõlmitud Vene-Soome Tartu rahulepinguga. 1918.-1920. aasta sõjasündmusi on Soomes nimetatud nii kodu- kui ka vabadussõjaks. SOOME 1920.-1930. AASTAIL Iseseisvunud Soome ülesanne oli tugevdada riiki. 1920. aastal sai Soomest Rahvasteliidu liige. Järgnevatel aastatel üritas Soome
Jan Rubens asus 1570 Oranje Willemi õukonda, mis asus tookord Siegenis. Temast sai Willemi teise abikaasa Saksimaa Anna õigusnõunik ja armuke. Annal oli Willemiga juba 5 last ja Jan Rubensile sünnitas ta kuuenda, Christina. Karistuseks vangistati mõlemad, Willem laskis end 1571 lahutada ja abiellus 1575 kolmandat korda. Anna läks vangistuses hulluks, tütar tuli temalt ära võtta ja ta suri 1577 32- aastasena. Seevastu Willem sai 1572 Hollandi, Zeelandi ja Utrechti riigihoidjaks ning 1580 vastloodud Hollandi vabariigi riigihoidjaks. Peter Paul Rubens sündis pärast isa vabanemist vangistusest 1577. Kunstniku lapsepõlv möödus Kölnis, kuhu perekond kolis 1578. Kaks aastat pärast isa surma, 1589 naasis Rubensi perekond Antwerpenisse. Ema kasvatas poisi üles katoliiklasena ja selleks jäi kunstnik kogu eluks. Hariduse sai ta ladina koolis, kuhu läks üheteistkümneaastasena. Ta õppis võõrkeeli, tutvus antiikajaloo ja kirjandusega
ja kultuurielule (Populatsioon enne sõda 15milj. , selle järel 10milj.) · Euroopa poliitiline, majanduslik ja kultuurne keskpunkt liikus läände Prantsusmaale, Inglismaale ja Madalmaadesse. · Tasakaalupoliitika algus ! · Ususõdade ajastu lõpp Rootsi 1658-60-1700 (ei ole eksamis) Suur-Rootsi tõus ja mõõn (1520/1560-1700) I Gustav Vasa Periood ( 1521/23-1560) · GV juhtis Taani vastast mässu - Valiti Rootsi riigihoidjaks (1521) - Krooniti kuningaks (1523): Vasade dünastia algus, rahvuslik monarh, kuningavõim kasvab · GV juhtimisel Rootsist areneb erakordselt ühtlane tsentraliseeritud administratsiooniga moodne rahvusriik! · Märksõna raha! Gustav Vasa Reformid: · Poliitiline usupuhastus (1527) - Riigile allutatud Luteri kiriku algus Rootsis · Tsentraliseeritud riigiadministratsiooni loomine (,,moodne" keskvalitsus) · Päriliku monarhia kehtestamine (1544)
sisemaale. Venemaa okupeeris Soome kergesti. Aleksander I otsustas 1808.a. märtsis liita Soome Venemaa koosseisus. Keisri teine otsus: Soome saab eristaatuse, mida ei vormistatud eraldi lepinguga Riigipööre Rootsis 13.03.1809 Venemaa oli edenenud Põhja-Rootsi alale ja Soome on sisuliselt kaotatud. Rootsi eliit: Soome kaotuses on süüdi ebakompetentne kuningas Gustav IV Adolf: toimus paleepööre. Riigihoidjaks hertsog Karl (Kuninga onu) ja riigipäeva kokkukutsumine. Riigipäeva otsused: 1) Gustav IV Adolf ja tema järglased kaotavad Rootsi trooni. 2) Uus 1809. aasta põhiseadus: kuningavõim kahanes ja riigipäeva volitused laienesid (jälle) ja võimude lahusus. Porvoo maapäev Soomes märts 1809 3) Uus kuningas Karl XIII (1809-1818) Porvoo: Aleksander I tõstis Soome ,,natsioonide hulka" ja kinnitas Soome usu ja senised (Rootsi) 1772 ja 1789 põhiseadused (kehtisid Soomes kuni 1919)
Belgradi. Pärast seda asus Ungari vägede eesotsa Transilvaania vojevood: Janos Hunyadi (väepealik 1441-1456 ja Ungari riigihoidja 1444 või 1446-1452) Juhtis Balkani ristisõda Türgi vastu. Ristisõdijad võtsid tagasiSerbia, Bosnia ja Hertsegoviina. 10. nov. 1443 J. Hunyadi võidab Nisi lahingus türklasi ja hõivab Bulgaaria ning selle pealinna Sofia. 10. nov. 1444 türklased võidavad Varna lahingu Hunyadi põgenes. Ristisõdijate edasitung peatati. Hunyadi sai aga Ungari riigihoidjaks. 1448 Türgi ründas ja võitis 17-19. oktoober 1448 II Kosovo Polje lahingus ning saavutas taas kontrolli Balkani üle (va Albaania ja Ungari). 1452 Hunyadi kaotab riigihoidja koha, kuid saab kaas kuningaks. 1456 Hunyadi purustas türklaste piiramisrõnga Belgradi ümber ja vabastas Serbia. Väepealik-riigihoidja-võidabtürklasiNisis--vabastasSerbia Matyas I Corvin (kuningas 1458-1490) J. Junyadi poeg. 1459 Türgi vallutas Serbia.
Algas nn. vaikiv ajastu. Autoritaarne riigikord. Demokraatlikud õigused olid piiratud. 02.10.1934 - Saadetakse laiali Riigikogu. 1934 - esimest korda eestis väljastatakse naisterahvale juhiload - Helmi Vahtra'le. 1935 - Keelustatakse senised erakonnad; toimuvad mitmed rahvuslikud kampaaniad valitsuse eestvedamisel (nimede eestistamised, lipuakstioon jne). 1937 - Tuleb kokku Rahvuskogu, mis töötab välja uue põhiseaduse ning läheb seejärel laiali. Päts nimetab end riigihoidjaks. Samal aastal keelatakse hiromantide ja kaarditarkade tegevus. Majanduses asendub tööpuudus tööjõupuudusega. 1938 - jõustub uus põhiseadus. See lõppetas Pätsi autoritaarse valitsemise. Valiti riigikogu ja moodustati Riiginõukogu. Loodi presidendi ametikoht. Esimeseks Presidendiks valiti aprillis Konstantin Päts. Paralment muutub kahekojaliseks: ülemkoda ehk riiginõukogu 40 liikmega ja alamkoda ehk riigi volikogu 80 liikmega. Opositsiooni jääb Jaan Tõnisson.
annaabi.ee 
