Nikolai Vassiljevits Gogol Elulugu Sündis 20. märts 1809. aastal ning suri 1852. Lõpetas Nezini Kõrgemate Teaduste Gümnaasiumi. Soovis algselt saada näitlejaks. Töötas seejärel Peterburis riigiameteis. Pühendus aastast 1835 end täielikult kirjandusele. Kirjanik maeti elusalt. Looming Gogol viis moodsa Vene proosa läbi kasak romantismi realismi, mis käsitles ühiskondlikku problemaatikat. Läbi groteski naeruvääristatakse ametnike rumalust ja tühisust. Gogolit peeti inimeseks, kel puudus patriotism. Tema käsitletud teemad on aktuaalsed ka tänapäeval. Teosed ,,Õhtud külas Dikanka lähedal" 1829. ,,Mirgorod" 1835
veebruaril 1919. Vabadusristil on kolm liiki: Eesti Vabadusrist · sõjateenete eest (I liik) · isikliku vapruse eest (II liik) · tsiviilteenete eest (III liik). Iga liik jaguneb omakorda kolmeks järguks. Vabadusristi saamisega kaasnes rahaline autasu ning paljudel juhtudel ka tasuta maa ning õppursõduritel tasuta hariduse omandamise võimalus, hilisematel aastatel lisandusid veel mitmed eesõigused, mis olid seotud töö saamisega riigiameteis. See oli Eestis ainus teenetemärk, mis andis selle kavalerile ja tema perekonnaliikmeile seaduslikke privileege. Reeglina anti Vabadusrist isikutele teenete eest Vabadussõjas. Erandiks on 10 autasu, mis anti 1924. a. 1. detsembri kommunistliku mässukatse mahasurumise eest. Hannes Walteri artikli "Põlvkonnad vabadusvõitluses" kohaselt sai Vabadussõja jooksul Eesti sõjaväest Vabadusristi keskmiselt üks viiekümnest sõdurist, üliõpilastest iga kolmas ja õpilastest iga kaheksas
Ajalugu Õpikust lugeda lk 146 -152 Vana-Rooma kodanikkonna ja valitsemise kohta. Pöörake tähelepanu mõistetele senat, senaator, magistraat, nobiliteet, patriits, plebei, rahvakoosolek, 12 tahvli seadus, jaga ja valitse Vana-Rooma kodanikkond Patriitsid, kes olid rikkad ja põliste suguvõsade liikmed, kellel oli ainus õigus olla riigiameteis. NING Plebeid, kes olid enamasti vaesed ning isegi jõukamatel ei olnud poliitilisi õigusi. Suurem osa kodanikkonnas olid plebeid NING Orjad- sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased Vana-Rooma valitsemine Pea kogu rahvas võtis riigi valitsemisest osa(res publica ehk rahva asi). Kuna Rooma oli pikka aega vabariik, siis hakaks res publica aja jooksul tähendama just vabariiklikku korraldust.
täiendamiseks. Rhodosel õppis ta tuntud kõnekunstiõpetaja Apollonios Moloni juures, kellega ta oli tutvunud juba Roomas. Rhodose retoorikakoolkond asus asianismi ja atikismi vahelisel seisukohal ja selle mõjul eemaldus Cicero oma stiilis ja kõnemaneeris mõnevõrra asianismist, millest ta oli juhindunud oma esimestes kõnedes. Kui Cicero kahe aasta pärast Rooma naasis,oli Sulla surnud ja advokaadina tuntuks saanud Cicero võis alustada tegevust ka riigiameteis. Kvestorina Sitsiilia provintsis (a. 75) oli ta oma omakasupüüdmatusega jätnud endast hea mälestuse. Kui sitsiillased a. 71 alustasid kohtuprotsessi propeester Verrese vastu, kes oli nende provintsi julmalt riisunud, kutsusid nad süüdistajaks Cicero. Juba pärast esimest Cicero kõnetkohus pidas Verres oma olukorda lootusetuks ja läks vabatahtlikult maapakku. Cicero avaldas siiski viis süüdistusekõnet, mida ta enam ei saanud pidada, koos kahe ettekantud kõnega
harda austusega , sarnaselt jumalatele, kelle ees painutavad pea ka kuningad" Kahjuks aga ei ela kuningad igavesti ning samal aastal, mil senat ta eluaegseks diktaatoriks kuulutas, G.J.Caesar mõrvati. Lapsepõlv ja isiklik elu Gaius Julius Caesar sündis 12.juulil 100a .eKr Rooma vanimas linnaosas Suburas, elava liiklusega uulitsas, mis ulatus Kapitooliumist Mons Esquilinuseni. Caesari isa suri 85. Aastal eKr Pisa preetorina. Riigiameteis ta pretuurist kaugemale ei jõudnud ning ta isiku kohta puuduvad väidetavalt igasugused andmed. Caesari emast Aureliast on veidi rohkem infot teada. Ta pärines rikkast ja mõjukast Aurelius Cotta perekonnast, kes kuulus plebeilisse aadlisse. Korralik ja õiglane naine, kes lastekasvatuse ja kodu eest hästi hoolitses. Caesar oli keskmine laps, tal oli 2 õde, mõlemad Juliad. Ainsa pojana sai Caesar ema täieliku armastuse ja hoolitsuse. Nad said väga hästi läbi
mõisnikud hakkasid talupoegadelt lisaks koormistele nõudma tööd mõisapõldudel > tekkis teoorjus Aadlike võim erinevate valitsejate ajal pärast muistset vabadusvõitlust oli aadlikel kõige suurem võim Harju-Virus (Taani valdustel) pärast Liivi sõda Põhja-Eesti Rootsi võimu all - aadlike omavolitsemine, talupoegade olukord raske; Lõuna-Eesti Poola võimu all - võrdselt oli jagatud leedukate, poolakate ja sakslaste esindatus riigiameteis > baltisaksa aadlike tugev alaesindatus riigiametites pärast Liivi sõda Saaremaa Taani võimu all - aadli eesõigused olid väiksemad, kohustused ja talupoegade õigused aga suuremad kui mandril Rootsi aja alguses aadlikel suhteliselt suur võim (valitsejad kinkisid aadlikele maad, et nendega hästi läbi saada); 17.saj keskpaigaks tekkis nn Balti maariik - aadli seisuslike eesõiguste ja omavalitsusasutuse süsteem, mis teatud muudatustega jäi püsima 20
Cyaxarese ajal oli Meedia võimsuse tipp. Astyagese ajal oli aga rahulik: diplomaatiliste võtete kasutamine Babüloonia ja Cyaxares Lüüdiaga (naistevahetus). Herodotus on rääkinud loo Astyagese unenäost-endest, et tuleb "hävitaja poeg" (Kyros), kes riigile lõpu teeb. Lugu on tagantjärele välja mõeldud. Pärsia võimu all oli meedia elanike staatus pärslaste endi kõrval teisel kohal ning seetõttu hea. Riigiameteis töötavad meedialased sulasid kokku assüürlastega. 7 Ahhemeniidid (648330 eKr) Võimsaim iraanlaste riik. Käsitlus jaguneb müütiliseks ajaks(-559), nelja suure kuninga ajaks (559-465) ja riigi lagunemiseks (465-330). Pärslased aastani 559 eKr Pärslased kujunesid rahvana välja 1000 eKr, saabusid Iraani aladele koos teiste iraani hõimudega.
õigusnormid, mis reguleerivad võimu teostaja õigusi ning objekti kohustusi. Võimu iseloomustavad traditsiooniliseed märksõnad: mõju, ressursid, autoriteet ,otsus, kontroll. Eestis politoloogia kui teadus ja praktiline valdkond on noorte seas popp ja selle kasuks räägib olukord Tartu Ülikoolis, kus valitseb suur tung seda eriala õppima asuda. Miks? Aga ikka sellepärast, et pole olemas teist niisugust teadust, mis analüüsiks võimusuhteid. Politoloogid leiavad tööd ja rakendust riigiameteis, meedias, äris, rahvusvahelistes organisatsioonides. Poliitilised ideed ja teooriad (arenguülevaade läbi sajandite) Poliitikateadus (politoloogia) on ühiskonnateaduste haru, mis püüab süstemaatiliselt kirjeldada, analüüsida, seletada riiklike institutsioonide, poliitiliste muutuste sotsiaalseid põhjuseid. Poliitikateadust huvitab võimusuhete sotsiaalsed, organisatsioonilised, protseduurilised mehhanismid ning võimuvahekordade areng pikemaajalises perspektiivis
Ajalool on lõppeesmärk saavutada ülim hüve, milleks on riik, kus inimese õnn ja moraalne täius ühte langevad. Kuid see eesmärk ei ole veel lõpp. Kõigi oluliste kriteeriumide järgi kuulusid Hegeli poliitilised vaated siiski oma aja Euroopa liberalismi. Selle jaoks oli keskne seadus võim, nii nagu seda tema kaasaegsed mõistsid ühiskonnakord, mis tagab indiviidi õigused isikuvabadusele, eraomandile ja arvamusteavaldamisele ning andekatele karjääri riigiameteis. Niisugune liberalism ei olnud demokraatlik, kuna ta pelgas rahvavõimu ja eitas üldist valimisõigust. Ta arvas, et enam ei olnud võimalik taastada Kreeka polise kodanikuühtsust, sest ühiskondlik majanduslik eristumine ja religiooni areng olid loonud teist tüüpi subjektiivsuse, mille vabadus vajas keerukamat poliitilist ehitust. Hegeli kui poliitilise mõtleja originaalsus seisnes selles, et ta eraldas sirgjooneliselt privaatse
annaabi.ee 
