Koht, kus ma saan süüa ja magada, ei tee sellest veel kodu. Kodu on minu jaoks koht, kus on mu süda, inimesed, kellest hoolin, ning rahulik õhkkond. Sellist kodu, kus hoolimist välja näidatakse ja kus ei riielda, näeb tänapäeval järjest vähem. Kui me hoolime, mis on seda siis nii raske välja öelda ? Ma arvan, et inimesed kardavad oma tundeid välja näidata, sest see teeb nad haavatavaks. Tead, mis tunne on elada majas, kus vanemad omavahel riidlevad. Vaidlused tekivad järjest tihedamini ja lõpuks on iga lahkarvamuse pärast tüli. Minu arust ei saa olla selline koht kodu, kus pole rahulikku õhkkonda. Kodu peaks olema koht, kust kunagi ära ei taha minna, ning koht, kus ma tahaks alati olla. Vahepeal, kui ma maal isa juures käin, et puhata, siis igatsen alati koju. Lõpuks, kui ma jõuan kohale, on hea olla, sest olin ema nii igatsenud. Minu jaoks algab kodu sealt, kui ma
Aga vanal ajal ja tänapäevased suhted on erinevad. Vanasti lapsed olid rohkem sõnakuulelikud ja tegid seda, mida nendele öeldi, kuid ka mõnikord esinesisd väiksed tülid. Vanasti austati vanemaid, kuid tänapäeval see on väga haruldane. Tänapäeva lapsed karjuvad oma vanemate peale lihtsalt sellepärast, et nendele ei osteta mingit uut telefoni või tahvelarvutit või mingit muut asja. Lapsed ei kuule lihtsalt täiskasvanute sõna. Nad jonnovad iga asja pärast ja kui vanemad riidlevad oma lapsega saadavd nad neid kuhugi kaugemale. Minu arvates, tänapäeval kool on kõige suurem noorteprobleem, sest on palju lapsi, kes ei suuda õppida või lihtsalt enam ei taha. Nad võivad üldse mitte õppida ja keegi kooli õpetajatest teda karistada ei saa, sest selline on tänapäeva riigi seadus. Aga vanasti kõik oli teistmoodi. Kõik käisid ilusti koolis ja puududa võis ainult haiguse tõttu. Tänapäeval on õppimisega probleeme uute tehnoloogiate pärast, sest lapsed
Inimene on inimesele hunt Igaüks on isemoodi. Inimesed on erinevad individuaalselt ja ka rahvuslikult. On rahvaid, kes tunduvad väga sõbralikud ja saavad hästi üksteisega läbi, kuid eestlased pole midagi niisugust. Meie kõigi iseloom paneb meid üksteisele halbu asju tegema ja osad isegi elavad ainult selle nimel. Eriti kurjad on vanemad inimesed, kes enamus ajast kodus passivad. Nad riidlevad iga ettejuhtuvaga, kelleks tihtipeale on samasugune naaber. Miks naabrite/inimeste suhted keeruliseks muutuvad? Need ei muutu, vaid need on keerulised juba enne, kui üksteisega tuttavakski saadakse. Eestlane ei oska näha teistes häid omadusi ega ka neid kiita. Selline iseloom teeb inimese pahuraks, sest on vajadus suhelda ja kuna midagi head öelda ei osata, siis öeldaks halba. Niisiis ei saagi midagi paremat inimeste, vähemasti eestlaste, omavahelistest suhetest oodata.
Ta lebas seal maas, ei saanud peaaegu hingatagi, küsisin kohe,et on sul midagi vaja, tõin talle vett.Ta jõi seda,endal pisarad silmas.Ma nutsin seal juures ja üritasin nii palju abi anda kui ma oskasin, tahtsin emale helistada, kuid isa ütles,et pole vaja, me saame hakkama. Ma vaidlesin vastu ja tahtsin kiirabi kutsuda, sest ma nägin,et ta hingamine on vaevuline. Sel hetkel kui nägi isa seal maas lebamas tundsin kui kallid on mulle mo oma vanemad, olgugi et nad vahel riidlevad, teevad nad seda selleks,et kasvatada minust tubli inimene. Jätsime töö sinna paika ja üritasime linna tagasi sõita, jälgisin autos koguaeg,et ta magama ei jääks ja et silmad kinni ei vajuks. Ütlesin talle selle aja jooksul päris mitu korda, kui kallis ta mulle on. Pole seda sõna vanematele veel varem öelnud.Linna jõudes läksime haiglasse ja talle öeldi,et poleks ta kohe siia tulnud, võibolla poleks ta mõne tunni pärast enam elus, kuna ribid olid katki ja vastu kopse läinud
Arvatavasti, ei olegi sellele otsest lahendust, loomulikult lähendab rahvusi omavahel ühine koostöö ning arvestamine üksteisega, kuid erimeelsusi hakkab ikkagi tekkima alati, ükskõik kui sallivad me siis teineteise vastu ka ei oleks. Erinevad rahvused, erinevad traditsioonid, keeled ja usud. Kogu maailma ei saa ühesuguseks muuta ja isegi kui saaks ei aitaks see, sest isegi eestlane eestlasega, kelle pealtnäha ei tohiks olla arusaamatusi, kuna elatakse ühel maal , ühe valitsuse all, riidlevad omavahel. Niisiis, edukal riigil on vaja edukat rahvast ja edukat juhti, kes toetuks riigirahva loovuse peale.
Töö ajaks on juba kas kõik ununenud või sassis omavahel, sest mitu erinevat ainet oli vaja ära õppida. Kui sa oled kõvasti vaeva näinud ja saad töö kasvõi nelja, siis see on enamuste jaoks raske hoop, eriti kui see hinne määrab sinu veerandi või isegi aastahinde. Lähed koju ning lihtsalt tuleb masendus peale, et kõik nii untsu läks, kuigi sa ju püüdsid. Paljud vane- mad ei mõista ka noorte probleeme, vaid just hiljem räägivad ja riidlevad, et miks sa ei õppinud, eks sa ürita siis nendele selgeks teha, et õppisin, aga kõik ununes töö ajaks. Kodused tülid ja vägivald on ka paljude noorte probleemideks. Vanemate suuremad tülid ei meeldi kellelegi, eriti kui vaja õppida eelnevaks tööks. Noored ei saa ju mitte kui midagid teha koduste tülide vastu, vaid peavad need ära taluma, kuid hiljem kooli minnes ikka mõtled selle üle ja siis ei ole just hea olla, kui selline asi kodus toimus .
Turvalises kiindumussuhtes laps võib loota, et täiskasvanu aitab tal tundemölluga toime tulla, hülgamata teda või saamata nii vihaseks, et see lapse ängistust veelgi suurendaks. Emast, isast ja lapsest moodustuv kolmnurk on oluline ka siis, kui laps elab üksikvanemaga. Hea paarisuhte korral saavad lapsed jälgida naise ja mehe kooselu. Nad saavad tohutul määral mitteteadvustatud, ebaselgelt väljenduvat teavet sellest, kuidas need kaks inimest asju kavandavad, riidlevad ja lepivad ning üksteisele õrnust osutavad. Kui vanemad käituvad enam-vähem loogilise järjekindlusega, siis läheb rangust võrdlemisi vähe vaja. Suurelt osalt juhtub lapse ebasoovitav käitumine sellest, et ta ei tea, kuidas vanemad reageerivad ehk millised on tema teguviisi tagajärjed.tegelikult võiks piiranguid määratleda abinõuna, mis hoiab last hätta sattumast. Heade kommete õpetamine pole kahjuks moes
Teine kiusamise vorm on verbaalne ehk narrimine, solvamine, ähvardamine ja väljapressimine. Kolmas kiusamise vorm on kaudne ehk siis inetute kuulujuttude levitamine, kõrvale tõrjumine ja ignoreerimine. Kiusamine võib olla ka varjatud. See juhtub siis, kui üks õpilane või rühm õpilasi hakkab kiusama mõnda õpilast ja piisab vaid ähvardava näo tegemisest, et teistes taas hirmu tekitada. Kiusamisega pole tegu, kui kaks võrdset õpilast selgitavad oma vahekordi, riidlevad või kui kiusamise ja ilkumise objektiks satuvad juhuslikult erinevad õpilased. KEDA KIUSATAKSE JA KES KIUSAVAD ? Kiusamisega võib kokku puutuda väga erinevad lapsed, olgu nad siis kiusajad või olles ise kiusamise objektiks. Kiusajaks võib olla üks õpilane kui ka väike rühm õpilasi. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kõige tavalistemaks kiusajateks on poisid üksi või väikestes rühmades, tüdrkud kiusavad enamasti
Teine kiusamise vorm on verbaalne ehk narrimine, solvamine, ähvardamine ja väljapressimine. Kolmas kiusamise vorm on kaudne ehk siis inetute kuulujuttude levitamine, kõrvale tõrjumine ja ignoreerimine. Kiusamine võib olla ka varjatud. See juhtub siis, kui üks õpilane või rühm õpilasi hakkab kiusama mõnda õpilast ja piisab vaid ähvardava näo tegemisest, et teistes taas hirmu tekitada. Kiusamisega pole tegu, kui kaks võrdset õpilast selgitavad oma vahekordi, riidlevad või kui kiusamise ja ilkumise objektiks satuvad juhuslikult erinevad õpilased. KEDA KIUSATAKSE JA KES KIUSAVAD ? Kiusamisega võib kokku puutuda väga erinevad lapsed, olgu nad siis kiusajad või olles ise kiusamise objektiks. Kiusajaks võib olla üks õpilane kui ka väike rühm õpilasi. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kõige tavalistemaks kiusajateks on poisid üksi või väikestes rühmades, tüdrkud kiusavad enamasti
vastolude esiletõstmisele. Pilk on siin pöördud enne kõike kantnikumaja vabaduseta olevuste ürgloomusele, nende perekondlikule sigivusele ja kodusele kimplemisele, nende vastastikuse naabruse leppimatuse ja leppimise vahejuhtudele, nende hämarate sisesundide vastutamatusele. Selle jälgimise kõrval on jäänud hõredaks nii ühiskondliku olustiku kui ligioleva välise looduse kirjeldus. Nende oriinimeste sümpaatiate ja antipaatiate esilekriipsutamises on erilist tähelepanu äratanud riidlevad naised. Tõepoolest, haugutav Kaasi Tiina sünnitusvaludes vaevleva Laia Viiu akna taga see on põrutavamaid ja meeldesööbivamaid tigeduspilte. Aga ,,Kahes paaris ja ühesainsas" ei tülitse mitte ainult naised isekeskis: vaenulised loomusunnid satuvad kähku kihku, naiste, meeste ja laste vahel. Hüvasti tagasihoidlikult torisevad eesti eided ja taadid, kui ka seitsmekümneaastane vanapoiss närudes keppi tõstab teist kiusava poisikese karistamiseks ja seda vannub ,,saadana hingeks"
Vaidlused ja riiud tekkivad juba ainuüksi sellise kitsikuse tõttu. Need inimesed ei ela lihtsalt koos, vaid nad rõhuvad üksteist. Väikseimgi vaidlus, mis avaramas korteris laheneks lihtsalt nii, et inimesed eemalduksid üksteisest eri kohtadesse, viib sellises olukorras tihtipeale lõputule järamisele. Lapsed veel kuidagi taluvad seda olukorda, nad vaidlevad ja kaklevad samuti sellistes tingimustes, kuid unustavad need riiud kiiresti. Kui aga riidlevad ja vaidlevad vanemad, kui see toimub päevast päeva, kui see võtab kõige eemaletõukavama vormi, siis sellised näitliku õppe rõhuvad meetodid avaldavad vältimatult mõju ka lastele. Ent kui isa ja ema vaheline vastastikune järamine läheb selleni, et purjuspäine isa käib emaga toorelt ümber või isegi lööb teda, siis inimesed, kes ise niisugustes oludes ei ela, ei suuda isegi endale ette kuju-tada, milliste tagajärgedeni see kõik viib. Juba 6-aastane laps saab sellises
head nahka ei saa, aga teie olete noor koolitud mees, asutage suur kool, kust võib kirjamehi välja tulla. Selts seltsiks, aga kirjamehed võivad ka ilma seltsita olla, selts aga ilma kirjameesteta -- seda olla ei saa, sest mis selts see on, kus pole sugugi kirjamehi. Ja mina ütlesin siis Maurusele -- meie oleme ju umbes üheealised -- ütlesin: meil on liig vähe õigeid kirjamehi Kirjameeste seltsis, sellepärast minnaksegi nii hirmus riidu. Kirjameeste selts, aga riidlevad siin papid ja poliidigamehed. Sellepärast on vaja kirjamehi, kes oleks õiged kirjamehed, et poleks enam riidlemas papid ja poliidigamehed. Aga kust tulevad kirjamehed? Kust mujalt kui koolist, ja mida suurem kool, seda suuremad kirjamehed sealt tulevad. Nõnda siis ütlesingi Maurusele: asuta kool, asuta eesti kool, et saaks eesti kirjamehi. Tost pole ühti, ütlesin ma, kui nad pole just nii suured ja kuulsad nagu mõni venelane või sakslane, sest milleks peab eesti