·kõige lühemat aega püsinud ·maailmaime - 60 aastat) · Selle täpne asukoht pole ·teada, sest pole leitud selle ·jäänuseid. · 653 aastal müüdi kolossi ·jäänused vanametallina ·Süüria kaupmehele. Nende ·ära vedamiseks olevat vaja ·olnud 900 kaamelit. Rhodose kolossi eeskujul on valminud üks tänapäeva maailma sümboleid Vabadussammas New Yorgi sadamas. RHODOSE KOLOSSI SÜND · Demetriose sõjakäik Rhodosele 304.aastal eKr · Sõjakäik osutus edutuks ·Rhodoslased püstitasid Lindosesse, Rhodose peamisse sadamalinna määratu suure Heliose kuju, tänutäheks selle eest, et ta neid oli kaitsnud. · Kuju pidi tulema pronksplaatidest. · Kuju ehitamiseks kulus 15 tonni pronksi ja 9 tonni rauda. Kuju nimetati kolossiks tema kolossaalsete mõõtmete pärast. · Keegi ei tea, kus see kuju täpselt asetses või kuidas ta välja nägi.
Antiikmütoloogias kuulus Rhodose Second level Third level saar päikesejumalale Heliosele. Pärast Fourth level Rhodose saare edukat kaitsmist Fifth level sissetungijate vastu 304.aastal e.K.r püstitasid rhodoslased Rhodose peamisse sadamalinna määratu suure Heliose kuju, tänutäheks selle eest, et ta neid oli kaitsnud. Helios Koloss Click to edit Master text styles Second level Keegi ei tea täpselt, kus see Third level kuju asetses või kuidas ta välja Fourth level
12 Rhodose koloss. Antiikmütoloogias kuulus Türgi ranniku lähedal paiknev Rhodose saar päikesejumalale Heliosele. Pärast Rhodose saare edukat kaitsmist sissetungijate vastu 304.aastal e.K.r püstitasid rhodoslased Lindosesse, Rhodose peamisse sadamalinna määratu suure Heliose kuju, tänutäheks selle eest, et ta neid oli kaitsnud. Keegi ei tea, kus see kuju täpselt asetses või kuidas ta välja nägi. Arvatakse, et kuju seisis harkisjalu sadama sissepääsu ees, nii et laevad võisid tema jalge vahelt läbi sõita. Siiski on tõenäolisem, et kuju paiknes, linnas vaadates üle sadama. Kuju nimetati kolossiks tema kolossaalsete mõõtmete pärast. Kuju oli 37 m (120
töödes ning mängisid suurt rolli ka olustikulised üksikasjad ja maastikud, mille taustal põhiteemat kujutati. Eksisteeris ka paraaditsev temaatika, mida harrastati eriti just õukondades ning kus skulptorid kujutasid peeni ja maiseid Aphroditesid ja Apolloneid, kes kaunistasid altareid ja templeid. Antiikmütoloogias kuulus Türgi ranniku lähedal paiknev Rhodose saar päikesejumalale Heliosele. Pärast Rhodose saare edukat kaitsmist sissetungijate vastu 304. aastal e.Kr. püstitasid rhodoslased Lindosesse, Rhodose peamisse sadamalinna määratu suure Heliose kuju, tänutäheks selle eest, et ta neid oli kaitsnud. Keegi ei tea, kus see kuju täpselt asetses või kuidas ta välja nägi. Arvatakse, et kuju seisis harkisjalu sadama sissepääsu ees, nii et laevad võisid tema jalge vahelt läbi sõita. Siiski oli tõenäolisem, et kuju paiknes linnas vaadates üle sadama. Kuju nimetati kolossiks tema kolossaalsete mõõtmete pärast. Kuju oli 37 meetrit kõrge,
sest Heraklesest võrsunud sugu õiguse on pärinud valitseda kõiki maid ja meresid. Tundmatu Vana-Kreeka poeet Ehitamise aeg: 304 aastal eKr Ehitamise põhjused: Antiik mütoloogias kuulus Rhodose saar päikese jumalale Heliosele. Pärast Rhodose saare edukat kaitsmist püstitasid rhodoslased tänutäheks Heliose kuju selle eest, et ta oli neid kaitsnud. Asukoht, selle kirjeldus: Lindoses, Rhodose peamises sadamalinnas. Ehitise kirjeldus ja võimalik väljanägemine: Kuju oli 37 m kõrge ja paistis silma juba kaugelt merelt. Kuju oli valmiststud läikivast pronksist. Päikesekiirtest kroon ümber pea sümboliseeris tema kui päikesejumala rolli. Huvitavaid fakte: Kuju tähistamiseks hakati kasutama sõna koloss ,see sõna tähistab üleelusuurust kuju
Athenodoros ja Polydoros Rhodosest, 1.saj. eKr.. Samothrake saarelt leitud, “Samothrake Nike”, 190 eKr. Samothrake Nike asetses pühamu laevaninakujulisel alusel, tänapäeval asub Louvre´is. 1820.a. leiti Küklaadide saarestiku Melose saarelt Aphrodite marmorkuju, mis sai nimeks “Milose Venus”, 150 eKr. Tänapäeval on Milose Venus üks Louvre´i olulisemaid vaatamisväärsusi. 304. eKr. püstitasid rhodoslased Lindosesse, Rhodose peamisesse sadamalinna 37 m kõrguse pronksist päikesejumal Heliose kuju – Rhodose kolossi. Kõigest 66 a pärast kuju valmimist paiskas tugev maavärin ta merepõhja. Pildil Rhodose kolossi kõige tõenäolisem rekonstruktsioon. rekonstruktsioonid Rhodose kolossist, vasakul Paremal New Yorgi Vabadussammas, mille Prantsusmaa rahvas kinkis 1886.a. Ühendriikidele Ameerika Iseseisvumise 100-ndaks aastapäevaks (kõrgus samba
kaunistanud reljeefplaadi leidmine. 11 Mausoleumil oli isegi nii suur kuulsus, et vanad roomlased hakkasid selle sõnaga tähistama kõiki suurejoonelisi haudehitisi. Sõna "mausoleum" aga levis ladina keelest teistessegi keeltesse.[1] Rhodose koloss Antiikmütoloogias kuulus Türgi ranniku lähedal paiknev Rhodose saar päikesejumalale Heliosele. Pärast Rhodose saare edukat kaitsmist sissetungijate vastu 304.aastal e. Kr püstitasid rhodoslased Lindosesse, Rhodose peamisse sadamalinna määratu suure Heliose kuju, tänutäheks selle eest, et ta neid oli kaitsnud. (vaata lisa 1 pilt 6) Keegi ei tea, kus see kuju täpselt asetses või kuidas ta välja nägi. Arvatakse, et kuju seisis harkisjalu sadama sissepääsu ees, nii et laevad võisid tema jalge vahelt läbi sõita. Siiski on tõenäolisem, et kuju paiknes, linnas vaadates üle sadama. Kuju nimetati kolossiks tema kolossaalsete mõõtmete pärast. Kuju oli 37 m kõrge, seega
46 meetrit. Mausoleumi kujundasid ja ehitasid arhitektid Pytheos ja Satyros. [1, lk 110-111] 8 6. Rhodose koloss Antiikmütoloogias kuulus Türgi ranniku lähedal paiknev Rhodose saar päikesejumalale Heliosele. Pärast Rhodose saare edukat kaitsmist sissetungijate vastu 304. aastal e.Kr. püstitasid rhodoslased Lindosesse, Rhodose peamisse sadamalinna määratu suure Heliose kuju tänutäheks selle eest, et ta neid oli kaitsnud. Keegi ei tea, kus see kuju täpselt asetses või kuidas ta välja nägi. Arvatakse, et kuju seisis harkisjalu sadama sissepääsu ees, nii et laevad võisid tema jalge vahelt läbi sõita. Siiski on tõenäolisem, et kuju paiknes linnast vaadates üle sadama. Kuju valmistamist kirjeldas Philon. Algul oli Chares ,,valanud ja paika pannud kolossi jalad
311 tapeti väepealike kokkuleppel Aleksandi poeg. Aleksandri poolvend oli tapetud juba varem. Aleksandri suguvõsa oli seega välja surnud. Kujunes Ptolemaiose, Kassandrose, Lysimachose ja Seleukose liit Antigonose ja Demetrios Poliorketese vastu. 306 võttis Antigonos kuninga tiitli; tema eeskuju järgisid ka ülejäänud diadohhid. Demetrios vallutas Küprose, piiras 305 304 edutult Ptolemaiose liitlast Rhodost (Demetriose vastu saavutatud võidu tähistamiseks püstitasid rhodoslased oma sadamasse hiiglasliku Heliose kuju nn Rhodose kolossi), kuid suutis kindlustuda Kreekas, kus ta kuulutati Isthmose kongressil kreeklaste hegemooniks. 301 Ipsose lahingus Anatoolias said Antigonose ja Demetrios oma vastastelt lüüa: Antigonos langes ja Demetrios põgenes Kreekasse, millest sai tema peamine tugipunkt. 286 tungis Demetrios Aasiasse Seleukose vastu, kuid tema vägi läks Seleukose poole üle ja ta ise langes vangistusse, kus mõne aasta pärast suri.
306. a. purustas Demetrios Küprose rannikul Ptolemaiose laevastiku ja vallutas seni Ptolemaiosele kuulunud saare. Võidust innustunult kuulutasid Antigonos ja Demetrios end nüüd pidulikult kuningaks; peagi järgisid nende eeskuju ka teised diadohhid. 305 304 a. piiras Demetrios uudset sõjatehnikat kasutades Ptolemaiosega liitunud Rhodose linna, kuid ei suutnud seda vallutada. Demetriose silmapaistev piiramistehnika andis talle hüüdnime Poliorketes (Linnapiiraja). Rhodoslased tähistasid Demetriose vastu saavutatud võitu päikesejumal Heliose hiigelkuju ehk Rhodose kolossi püstitamisega oma sadamasse. 303 a. oli Demetrios taas Kreekas, kus laiendas valdusi esinedes kreeklaste kaitsjana Kassandrose ülemvõimu vastu. Kuid tema skandaalselt ohjeldamatu eluviis tekitas pahameelt, eriti Ateenas, kus ta kodanike poolt jumalaks kuulutatult olevat elanud koos armukestega Parthenoni templis. Samal ajal koondasid Lysimachos ja Seleukos jõudusid Antigonose vastu