konstruktsiooni ja sisepõlemismootoriga autoks. 2.BENZ PATENT MOTORWAGEN Foto 2. (Allikas4.) Benzi patenteeritud mootorsõiduk 31.detsembril 1878 sai Benz patendi kahetaktilisele bensiinimootorile, hiljem patenteeris ta ka ülejäänud tähtsad sõlmed akseleraator, vedeljahutusega jahutussüsteem, akust töötav süüteküünlaga süütesüsteem, siduri, käigukasti ning karburaatori. 1883 aastal asutas Benz & Company Rheinische Gasmotoren-Fabrik või luhemalt Benz & Cie. Firma hakkas tootma ja müüma bensiinimootoreid ning 1885. aastal konstrueeris Benz seal esimese kolmerattalise auto, mis sai nimeks Motorwagen. Benzi autol oli kolm mettallist ratast. Auto liikus tänu neljataktilisele bensiinimootorile, mis asus kahe tagumise ratta vahel ning ülekanne toimus keti abil tagumisele sillale. Auto sai patendi 1886 aastal ning samal aastal läbis edukalt ka katsetused. 1887. Aastal oli ta juba esitatud Pariisis
revolutsionäär Marx on üks suurimaid maailmapildi muutjaid 20.sajandil 2 Haridus, töö Õppis Bonni ülikoolis õigusteadust, kuid tal olid alkoholi probleemid ning ta pidi kooli vahetama Edasi läks Berliini ülikooli, kus ta õppis filosoofiat, kuid jättis pooleli doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist Pärast seda töötas ajakirjanikuna ajalehe "Rheinische Zeitung" juures, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma Seejärel kolis Marx Pariisi, kus ta tutvus paljude teiste noorte sotsialistide seas ka Friedrich Engelsiga Väljendid, väited "Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks". "Religioon on oopium rahvale.“ Marx väitis, et inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi.
perekonda, oli juudi päritolu. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marx oli suurimaid maailmapildi muutjaid kahekümnendal sajandil. Õppis Bonni ülikoolis õigusteadust, Berliini ülikoolis filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku ja doktorikraadi filosoofia alal sai ta lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajakirjanikuna ajalehe "Rheinische Zeitung" juures, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. 1843. aastal suleti ajaleht revolutsioonilise ja demokraatliku suuna pärast. Seejärel kolis Marx Pariisi, kus tutvus Friedrich Engelsiga. 1844. aastal andis koos A. Rugega välja ajakirja „Deutsch-Französische Jahrbücher“ (ilmus üks kaksiknumber). Selles ilmunud artiklites („Juudiküsimusest“, „Hegeli õigusfilosoofia kriitikast. Sissejuhatus“ jt.) arendas Marx mõtet,
Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis, vaevas teda kõige enam alkoholism, mis sundis teda siirduma Berliini ülikooli, kus ta hakkas õppima filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku, lisaks sellele jäid oma ametikohtadest ülikoolis ilma Marxi toonased hegellastest mõttekaaslased ning doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajakirjanikuna ajalehe "Rheinische Zeitung" juures, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. Koos Charles Darwini ja Sigmund Freudiga on Marx suurimaid maailmapildi muutjaid 20. sajandil. Teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Marxi filosoofia võlgneb palju Hegelile, kellelt on pärit mõiste ,,dialektiline". Erinevalt Hegelist hülgas Marx aga idealismi, suunates enda tõe läbinisti ateistliku ,,dialektilise materialismi" poole
Teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis vaevas teda alkoholism, mis sundis teda siirduma Berliini ülikooli, kus ta oma isa õuduseks hülgas õigusteaduse ja siirdus hegelliku filosoofia pessa. Doktorikraadi filosoofia alal sai aga Marx hoopis Jena ülikoolist. Peale seda töötas Marx ajakirjanikuna „Rheinische Zeitung” juures, kust ta aga pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. Seejärel kolis Marx Pariisi, kuna ta saadeti Belgiast välja ja tema sooviks oli pääseda revolutsioonilise võitluse keskusesse. 31-aastasena kolis ta Inglismaale, kuhu ta ka püsivalt elama jäi. Marx oli krooniliselt haige, mis oli tingitud ülemäärasest tööst ja äärmiselt rasketest elutingimustest. Kui proua Marx aastal 1881 vähki suri, halvenes Marxi tervislik olukord kiiresti
Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis vaevas teda alkoholism, mis sundis teda siirduma Berliini ülikooli, kus ta oma isa õuduseks hülgas õigusteaduse ja siirdus filosoofiat õppima. Osales noorhegeliaanide ringi tegevuses ja pooldas Hegeli filosoofia põhiprintsiipe, kuid noorhegeliaanide pahempoolse suuna pooldajana tegi neist ateistlikke ja revolutsioonilisi järeldusi. Doktorikraadi filosoofia alal sai aga Marx hoopis Jena ülikoolist. Peale seda töötas Marx ajakirjanikuna ,,Rheinische Zeitung" juures, kust ta aga pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. Seejärel kolis Marx Pariisi, kuna ta saadeti Belgiast välja ja tema sooviks oli pääseda revolutsioonilise võitluse keskusesse. Marx saadeti Pariisist 1844. a välja ja ta kolis kolmeks aastaks Brüsselisse. Brüsselis olles pühendus Marx intensiivsele ajaloo õppimisele ja töötas välja materjalistliku kontseptisooni ajaloo.31-aastasena kolis ta Inglismaale, kuhu ta ka püsivalt elama jäi
dialektikast ja klassivõitlusest. 3 1. KARL MARXI ELULUGU Marx sündis 1818. aastal Saksamaal Trieri linnas üheksalapselise pere kolmanda lapsena. Tema juudi päritolu vanemad olid pöördunud protestantismi, võimaldamaks isal valitsuse juristina edasi töötada. Marx, kes oli igas mõttes ebatüüpiline filosoof, ei olnud ülikoolis kuigi eeskujulik (Bergman, 2005, lk118 ). 1841. Aastast oli Marx radikaalse ajalehe Rheinische Zeitung kaastööline. 1843 ta abiellus ja kolis Pariisi. Tema tolle aja peateos on tekst, mida tuntakse praegu nime all Majanduslikud ja filosoofilised käsikirjad (Ökonomisch-philosophische Manuskripte). Sel ajal süvenes poliitökonoomia klassikutesse nagu Adam Smith, David Ricardo ning James Mill. Käskirjades toob toob Marx ühe telgmõistena kasutusele võõrdumise ning kritiseerib traditsioonilise poliitökonoomia seisukohta ebavõrdse loomulikkusest, sest
Bonni ülikoolis õppis Marx isa mõjutustel õigusteadust, kuid jättis õppingud pooleli- teise semestri pealt Siis siirdus ta Berliini ülikooli, kus hakkas õppima filosoofiat . Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku, lisaks sellele jäid oma ametikohtadest ülikoolis ilma Marxi toonased hegellastest mõttekaaslased ning doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajalehe "Rheinische Zeitung" kaastöölise ja toimetajana, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. Seejärel kolis Marx Pariisi, kus ta tutvus paljude teiste noorte sotsialistide seas ka Friedrich Engelsiga. Marx loobus hiilgavast ülikoolikarjäärist ja valis poliitilise pagulase raske saatuse ja oli sunnitud kodumaalt lahkuma. Marxi elu katkes varakult haiguste pärast, mis olid tingitud ülemäärasest, titaanlikust tööst ja äärmiselt rasketest, ajuti hoopis viletsatest elutingimustest.
Suurbritannia Combination Acts ja esimesed legaliseerivad sammud). Streigid - üldtrend Saksamaal, Prantsusmaal, Suurbritannias (Londoni dokitööliste streik 1889, New Unionism), nende iseloom. Sotsialistliku liikumise kaks etappi: 1) utopistid (Robert Owen - New Lanark ja "Uus harmoonia", Franēois-Noėl Babeuf, Henri de Saint-Simon, Charles Fourier). 2) Karl Marx ja Friedrich Engels, "Kommunistliku Partei manifest" ja W. Weitlingi „Õiglaste Liit“, Neue Rheinische Zeitung, emigreerumine Inglismaale, "Das Kapital", Marxi seisukohad ja teoreetilised mõjutajad (Feuerbach, Saint-Simon, Augustin Thierry, Babeuf, Hegel). Kommunismi eesmärk. Rahvusvaheline Tööliste Ühing ehk Esimene Internatsionaal, Teine Internatsionaal. 8- tunnilise tööpäeva nõue, 1. mai (Chicago Haymarket afäär), naistepäev. Sotsialistliku parteide juhid Euroopas (Jules Guesde, Jean Jaurčs, Karl Liebknecht, A. Bebel, Filippo Turati)
Marx ja Engels liikusid 1840 ,,Õiglaste liiduga", kommunistliku organisatsiooniga. Liit tegi marxile ja engelsile ülesandeks koostada põhikirja, mis väljendaks kommunistlikku ideed. Manifesti esimeses peatükis osutas Marx kodanlust, mis on päästnud välja kaubandustootlikud suhted. Kapitalistlike korra raamides ei ole võimalik kriisidest üle saada. Proletariaat loob uue ühiskonna, mis aitaks kriisidest üle saada. Kõigi maade proletariaarsed ühinege! Neue Rheinische Zeitung, emigreerumine Inglismaale, "Das Kapital", Neue Rheinische Zeitung kommunistide ajaleht. Marx oli lehe peatoimetaja. Marx ja Engels põgenesid Saksamaalt Londonisse. Marx kaotas kogu oma maise vara elu lõpuni. Engels hakkas vabrikandiks ning toetas Marxi surmatunnini. SB-s ei leidnud Marx kunagi suuremat toetust. Olulisema töö, mille ta SB-s kirjutas oli ,,Das Kapital", kus ta sõnastas teaduslikult kogu oma vaadete süsteemi 1867 esimene köide.
ideed. Manifesti esimeses peatükis osutas Marx kodanlust, mis on päästnud välja kaubandustootlikud suhted. Loodud on uus klass ehk proletariaat. Rahvamass on allakäigu teel, mida põhjustas kodanluse suur ahnus. Tulemuseks ainult kriisid. Kapitalistlike korra raamides ei ole võimalik kriisidest üle saada. Proletariaat loob uue ühiskonna, mis aitaks kriisidest üle saada. Kõigi maade proletariaarsed ühinege! Neue Rheinische Zeitung kommunistide ajaleht. Marx oli lehe peatoimetaja. Marx ja Engels põgenesid Saksamaalt Londonisse. Marx kaotas kogu oma maise vara elu lõpuni. Engels hakkas vabrikandiks ning toetas Marxi surmatunnini. SB-s ei leidnud Marx kunagi suuremat toetust. Olulisema töö, mille ta SB-s kirjutas oli ,,Das Kapital", kus ta sõnastas teaduslikult kogu oma vaadete süsteemi 1867 esimene köide. Engelsi kuulsamad teosed ,,Anti-Dühring (1878) ning ,,Perekonna, eraomanduse ja riigi
.. As a modern work one has no need to consider it just seriously. Bucolics was an amiable anachronism.3 The chief conductor Arvo Volmer found that several hopes have been realised: the growth of stability, the foreign tours stood on an appreciable level, but there were not enough possibilities for recording and it was felt necessary to work more at home.4 1 Päevaleht 4 Nov. 1993. 2 Westdeutsche Zeitung [Düsseldorf] 19 Nov. 1996. 3 Hans Hubert Schieffer. With a lovable idyll Rheinische Post 19 Nov. 1996. 4 ‘ERSO – 70’ Kultuurileht 10 Jan. 1997. With two concerts ERSO participated in the international Menukhin Festival in Switzerland, Gstaad 1997, by the invitation of its leader Gidon Kremer. The ERSO performances were accepted with rapturous applause and the orchestra played a number of encores.1 JUHAN AAVIK (1884-1982) He was one of the most prominent, versatile and merited musicians during the
annaabi.ee 
