prose>serial COM port, SIPO-COM sisse Pilet 14. 2. Latour`i skeem 3. U->I muundur 4. loendurid 5. digitaalloogika lihtsamad elemendid 2. saab kaks sümm pinget ühe trafo pealt(2 ühe poolperioodilist alaldit, mis töötavad konde peale). Töötavad tühijooksul(klemmidel 2x pinge), koormates kaob pinge. Tarbimine 50W 10pdf 3. stab voolu genekas. =mitteinv Rts=Rt, It=Usis/R. URt=RtIt 8.pdf 4. Kõik loend-d on 2ndloendurid, 10ndloend on modif 2nd, trig baasil; *summ *lahut *reversiivsed | asünc-trig järjestik ja lülitavad info muutusel ja sünc-lülitavad korraga; Loendavad ipulsse. Liigitus 2nd-mitte2nd käib täissaamise kohta(6nd loendur) 5. JA, EI, VÕI, NAND, NOR, XOR Pilet 15. 1. Elektronkiiretoru 2. Optron ja kõige kiirem optron 3. XOR 4. Transistor lülitirezhiimis 1. Täna on elektronkiiretoru: katood – võre e. modulaator, mis kokku moodustab elektronkahuri, elektronid suunatakse luminestseerivale ekraanile, mis on tehtud
loendamiseks. Liigitus: kahend- või mittekahendloendur käib loenduri täissaamise (täitumise) sisendisse. kohta. 10ndloend on modif 2nd 5. võimendus peab algama nullsagedusest. Aeglaselt muutuva sign jaoks(1V/s). Probleemiks Loendurid võivad olla: *summeerivad *lahutavad *reversiivsed. Loendurid võivad olla: *Asünkroonsed, muudavad olekut kohe info muutusel, potentsiaalide sobitamine ja triivide vähendamine. Usis kutsub välja Uk=Uk-Ukp(alaliskomp). trigerid lülitavad järjestikku. *Sünkroonsed, trigerid lülituvad kõik korraga. Selleks, et saada Uk on vaja kompens Ukp. Siis kui Usis=0->Uvalj=0. Komp-riv pinge tekib E
Hooldusmees peab teadma ja oskama näha seoseid masina erinevate süsteemide vahel. Tänu nendele nõudmistele ja vajadustele saabki nõrkvoolusüsteemide paigaldaja tööd rasketehnikaga tegelevas ettevõttes. Minu põhiülesanneteks on erinevate seadmete paigaldamine raske- ja ehitustehnikale. Samuti nende hooldus ja seadistamine. Seadmeteks on põhiliselt olnud erinevad kaalusüsteemid tootjalt Pfreundt, Liebherri info edastus süsteem LiDat, ekskavaatori pöördpea kontrollerid SWAB, reversiivsed jahutussüsteemid, erinevad sahkade, harjade, koppade ja haaratsite kontrollerid ja juhtsüsteemid. Parandada ja taastada on tulnud ka kraanade erinevaid juhtsüsteeme. Seni tehtud töödest keerukam olekski ehk ühe kraana tulekahju järgne taastamine, kus jooniste ja skeemide järgi sai taastatud kogu elektrisüsteem, mis jääb kahe kabiini vahele. Töö sisaldas lugematul hulgal kaabeldamist ja erinevate andurite vahetamist.
Nihkeregistrit, mis võimaldab nihet mõlemas suunas, nim reversiivseks. Nihet kasutatakse nt info teisendamisel paralleelkujult järjestikkujule ja vastupidi. Registrid, millesse info sisestamine ja väjastamine toimub järjestikku nim. nihkeregistriteks. Nihkeregistri koostamiseks kasutatakse kõiki trigeritüüpe. Nihkeregistril võib samuti olla asetussisend. Nullimise sisend saadakse tavaliselt trigerite asünkroonsete R-sisendite kokkuühendamisega. Reversiivsed nihkeregistrid Nihkeregistrit, mis võimaldab nihet mõlemas suunas, nim reversiivseks. Paralleellaadimisega nihkeregistrid St, et nihkeregistrisse võib kanda algväärtuse paralleelkoodis. Ilma paralleellaadimise võimaluseta saab sinna kanda väärtuse vaid järjestikusisendi kaudu sisse nihutades. Paralleellaadimist saab raliseerida ka asünkroonsete asetussisendite kaudu. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving)
ning blokeerkontaktid. (Asbottsemendist) kaarekustutites on vasest ribistik, mis kustutab peakontaktidevahelise koormusvoolu poolt tekitatud elektrikaare. Kontaktorkäiviti (magnetkäiviti) on distantsjuhtimisaparaat,milles on peale kontaktori ka termorelee ja blokeerkontaktid. Kontaktorkäiviteid 22 kasutatakse elektrimootorite ja teiste voolutarbijate käivitamiseks, seiska- miseks ja kaitsmiseks. Käivitid on tavalised või reversiivsed. Reversiivkäiviteid kasuta- takse näiteks juhul kui on vaja muuta tehnoloogilise seadmega ühenda- tud mootori pöörete suunda. Tavaline kontaktorkäiviti on kolmepooluseline vahelduvvoolukon- taktor, millel on kahes(kolmes) faasis maksimaalvoolu termorelee. Reversiivkäivitis on kaks omavahel mehaaniliselt blokeeritud kontaktorit. Üks neist lülitab mootori ühtpidi, teine teistpidi tööle. Mehaa- niline blokeering ei lase neil korraga rakenduda.
0 0 0 peale 8. impulssi, 0 0 1 peale 9. impulssi. Kümmendloendur: loendab 0...9, vajab 10 erinevat olekut. Peab olema 4- bitine. 0 0 0 0 algolek 0 0 0 1 peale 1. imp. 10 erinevat olekut 0 0 1 0 peale 2. imp. 0 0 0 0 peale 10. imp. Kolmendloendur: loendab 0...2 0 0 algolek 0 1 peale 1. imp. 3 erinevat olekut 1 0 peale 2. imp. 0 0 peale 3. imp. 179 Loendurid võivad olla: Summeerivad: Lahutavad: Reversiivsed: 000 111 Reversiivne, (reverseeritav) 001 110 loendur loendab ükskõik 010 101 kumba pidi. 111 000 Loendurid võivad olla: Asünkroonsed muudavad olekut kohe info muutusel, trigerid lülitavad järjestikku. Sünkroonsed trigerid lülituvad kõik korraga. Asünkroonne summeeriv kahendloendur. (RIPPLE COUNTER, ) Kõige lihtsam "T" -trigerite alusel
otsast registrisse sisse. Järjestiknihe võib olla paremale või ka vasakule. Näitena on nihe paremale. Nihkeregistreid võb koostada kõgi trigeri tüüpide baasil. Näitena on toodud paremale nihutav register SR trigerite baasil. Nihkeregistritel võib olla ka asetus sisend (kas nullimiseks või mõne muu algkoodi salvestamiseks). Nullimise sisend (Reset, Clear) saadakse tavaliselt trigerite asünkroonsete R sisendite kokku ühendamisega. Reversiivsed nihkeregistrid Näitena on toodud reversiivne ( mõlemas suunas nihutav) nihkeregister D trigerite baasil. Juhtsisend M määrab nihke suuna ( M=1 nihe paremale ja M=0 nihe vasakule). Loomulikult saab kasutada baasina ka teist tüüpi trigereid. Loendurid Loendur vastab impulsside jadale spetsiaalses loendus-sisendis kindla väljundkombinatsioonide (olekute) jada läbimisega. Erandkorras on väljundis järjestikused kahendarvud (kahend loendur). Üldjuhul ei pruugi
eeldada südame tavapärast funktsiooni, kuid tegelikult südamelihas ei tööta ja süda pumbana seisab, järelikult ei ole ka tunda pulssi.. Tavaliselt on see halva prognoosiga, kuna sageli on selle 423 põhjuseks tõsine akuutne südameinfarkt. Muudeks põhjusteks võivad olla näiteks (raske) südame (perikardi) tamponaad, pulmonaalemboolia, pingeline õhkrind või suur verekaotus / hüpovoleemia või hüpoksia (vt ALS-algoritm – reversiivsed põhjused, 4H ja 4T). Prekordiaalne löök Tugev suletud rusikaga löök patsiendi sternumi alumisele poolele vahetult pärast VT või VF-i tekkimist võib taastada eelneva normaalse südamerütmi. Prekordiaalset lööki, mis mõjub nagu väikseima energiaga defibrillaator, võib kasutada, kui patsiendil tekib monitooringu ajal äkiliselt VF / pulsita VT ja defibrillaatorit ei ole kohe käepärast. Defibrillatsioon
annaabi.ee 
