Saksamaal: Paul Fleming - Saksamaa suurim lüürik. Prantsusmaal: Jean de la Fontaine - maailma kirjanduse tuntuim valmimeister. 5. Luuleuuendused Saksamaal. Silbirõhuline värsisüsteem. 17. saj. sai tohutult populaarseks embleemikunst. Embleem on žanr, mis koosneb kolmest osast: 1. Võõrkeelne 2. Joonistus 3. Lühike luuletus 6. Paul Flemingi seos Revaliga. Ta elas aasta Eestis, Revalis ja kirjutas siin armastuslaule. Ta oli peaaegu linnaarst ning armastatud külaline Tallinnas. 7. Barokkdraama suurmeistrite Molina ja Calderoni peateosed ja Calderoni loomingut läbivad jooned. Tirso de Molina: „Sevilla pilkaja ehk kivist külaline“ Pedro Calderón: „Armastus, au ja võim“ „Kindlameelne prints“ „Nähtamatu daam“ „Suur maailmateater“ Loomingut läbivad jooned:
Eestlane oli vaba, kui mitte ihult siis hingelt. Eestlane suutis jääda iseendaks. Mis sai lihtsast talupojast edasi? Hakkas ju maailm kiiresti arenema. Püssirohi, trükimasinad, kaubanduse massiline levik.Ei jätnud Maarjamaalane ka siin oma jonni. Kuigi tema kodumaad valitsesid võõrast keelt ja võõrst meelt uhked härrad, kes maamatsi sugugi hariduse ja rahaga premeerida ei tahtnud, võib siiski leida tähtsaid ja lugupeetuid Eesti soost kaupmehi ja õpetlasi, kes 15.-16. sajandi Revalis ihu ja hingega tööd tegid. Lõpuks sai eestlane ka oma tahtmise. Sai ta nüüd oma keeles hariduse ning Rootsi kuningas oli suisa nii lahke, et andis eestlasele priiuse pärisorjusest. Kaua see aga ei kestnud. Pidid maamehed jälle hangud ja kirved kätte haarama, et ennast suure ja võimsa ida-naabri eest kaitsta. Põhjasõda ja ikaldus kahandasid eestlaste arvu 100 000-ni. Kuid kas ta andis alla? Kas ta kadus mineviku? Ei, ei vandunud ta alla ei sakslastele, mis need
Schlippenbach venelaste kätte vangi, kuid imelikul kombel sai ta Peetri suureks sõbraks ja ka veel vene armee tuntud väejuhiks. Elukunstnikust kindrali vappepitaaf (1721) on täna näha Tallinna Toomkirikus. Just oma rootsi sõbra maja valis tsaar Peeter endale ja oma võluvale Katariinale peatuspaigaks Tallinnas. Lääne Jõulud pidas perekond siin, kuid õigeusklike püha 6. jaanuaril tähistati juba Eestist kaugemal. 27. detsembril tsaar lahkus Tallinnast. Revalis tsaar on käinud Mustpeade majas, viibinud Niguliste kirikus, Raekojas, Eestimaa rüütelkonna hoones, külastanud paljude ülikute kodusid .Samuti olevat ta osa võtnud ka jõulukuuse püstitamisest Raekoja platsil. Tema Tsaarilik Kõrgus suvatses oma isikliku majesteediõla panna alla kuusele, mida Mustpead põlise tava kohaselt kandsid oma majast Pikal tänaval Suurturule, tänasele Raekoja platsile ülesseadmiseks. Rituaali saatsid muusika ja ringtants
Veinimõisad ja aristokraatia Saksamaal pole haruldus lugeda veinimõisate kohta ajalooürikutest veinivalmistamise kohta on ülestähendused 13. sajandist, 14. sajandist jne. Prinz zu Salm Salmi veinimõis valmistas oma esimesed veinid, kui asutati Reval. Leiab märkeid, et veini on müüdud teiste linnade kõrval ka meie omaaegsetele Revali kaupmeestele. Rheinvein oli keskaegses Revalis levinud jook Itaalia ja Hispaania veinide kõrval. Viinamarjade kasvatus Saksamaal sai alguse Rooma leegionäridest, kes veinivalmistamiseks ka viinapuud kaasa võtsid ja seda juba 1. sajandil peale Kristust. Esimene pudeldatud veingi on leitud Saksamaalt ning tema vanuseks hinnatakse 325 AD. Kliima jahenemised ning soojenemised on kas pärssinud või hoogustanud viinapuude kasvatust ning Saksa veinide kuldaegadeks on täheldatud 4.14. sajand ning 17. sajandist 20. sajandi alguseni
Rombergi antud protektsiooni mereväelaseks saamisel ka Ferdinandile laiendada. 4 St. Peterburi Mereväe Kadetikorpus oli privilegeeritud õppeasutus aadlinoortele, kuhu võeti vastu 6- 10,5-aastasi poisse. 1815 lõpetasid nad kadetikorpuse mitshmani auastmes. Teenistuskohaks valiti koos õpingukaaslaste, tädipoja Wilhelmi ja sõbra Peter Anjouga Balti laevastiku ekipaaz Revalis/Tallinnas. Põhjuseks oli Wilhelmi kodu Tallinnas, kus Ferdinandi võeti vastu ja hoolitseti samamoodi nagu oma paja eest. 1816 asuti teenima koos Anjouga fregatile «Avtroil», mis kurseeris Soome lahel. Aga kuna talvel oli Soome laht jäävangis. Siis saadeti seetõttu laeva meeskond teenima maaväena. Ferdinand sai selleks ajaks kutse oma õpetajalt Adam von Krusensternilt, kes oli oma perele üürinud maja Lohu mõisas.(Olnust olevale) 1
vedama sisse mittevajalikku. kaubandus-tööstusministrit leidma Negatiivse kõrval tuleb aga tingimata võimalusi vabrikute finantseerimiseks, rõhutada “Revalise” vaieldamatuid et neid taas tööle panna. Aprilli lõpuks teeneid. 1920. aastal asendati oli taotlusi rahuldatud 6,5 miljoni korruptsioonis ja majandus- afäärides marga ulatuses. See oli aga vaid tilk süüdistatud “Revalis” uue keskor- merre, millega välditi küll ettevõtete ganisatsiooniga “Erkat” (Eesti Riigi edasist sulgemist, kuid ei tagatud Kaubandus agentuur). tööstuse normaalset arengut. 1919. Impordis domineerisid 1919. aastal aasta lõpuks käivitati 200 registreeritud toiduained (liha, konservid, vili, jahu, ettevõttest ligi kolmveerand
autoritaarne juhtimistiil leidsid tugevat vastuseisu ning ta pidi 1867. a. rektoritööst loobuma, kuid täitis seda ametikohta veel hiljemgi(1887-90). 1870-80ndail aastail omandas Rubinsteini tegevus lisztiliku haarde. Ta juhatas mitmeid hooaegu kõiki Vene Muusikaühingu sümfooniakontserte, tegutses Viini Muusikasõprade Ühingu juhina, korraldas ,,Ajalooliste kontsertide" sarju Peterburis, Viinis , Berliinis, Leipzigis, Pariisis, Londonis. 1870.a. esines ta ka Tallinnas (Revalis). 1871-72 viibis ta koos viiuldaja H. Wieniawskiga kaheksa kuud kestnud turneel Ameerikas, andes ligi 200 kontserti. Ameerikas teenitud raha eest laskis ta endale ehitada Peterhofi maja (aastal 2005 avati Peterhofis Rubinsteinile mälestussammas), kus ta reisidelt naastes puhkas ja komponeeris ja kus ta lõpuks ka suri. Anton Rubinstein oli 19.sajandi suurimaid klaverivirtuoose. Imetlusväärse tehnilise meisterlikkuse kõrval hinnati tema esituste monumentaalsust, tõlgitsuste ainulaadsust
rahandus: Eesti majandus oli maailmasõjast ja revolutsioonist täielikult ruineeritud. Sõja aastail hävisid mitmed suured tööstusettevõtted, paljud aga evakueeriti Venemaale. Samal ajal sai alguse terav kütteainete kriis ja üha süvenev puudus kõikvõimalikest tööstuskaupadest. Väliskaubandus oli täielik riiklik monopol, teised said kaubelda ainult riigiloal. Kehtis range sissevedamispiir. Piirati luksusesemete kogust. 1919. aastal rajati aktsiaselts Revalis (Jaak Poska, Köstner)- Omal ajal kirjutati palju halba aktsiaseltsi kohta. Revalise tõttu saabus Eestise kaupu, mida polnud vaja (Kauplesid ameeriklastega, kes müüsid neile sõjaväe baasist asju), osteti näiteks kuivatatud kartuleid. Ilma Revaliseta olnuks Eesti majandus peale Vabadussõja mitte tulnud toime. Tööstus: Sõja puhkedes jäeti seisma Saksa riikidele kuulunud tööstusettevõtted. 1915. aastal lasti õhku tselluloosi vabrik Pärnus (Saksa dissantväe poolt). Lasti õhku
Toona olid Eestis võimul ennekõike parempoolsed erakonnad - postulaadiks majanduslik liberalism. Valitsusvabadussõja ajal valitsus sekkus kõikidesse majandusharudesse, praktiliselt täielikult oli monipoliseeritud toiduainete tootmine, tööstusettevõtted kannatasid nii tööjõu, kütesepuuduse all, seda reguleeris valitsus. Kõige teravamad vastuolud tekkis Tallinna trükitöölistega, mistõttu valitsus võttis kõik Tallinna trükikojad enda kontrolli alla (ajutiselt). Aktsiaselts Revalis oli riiklik kaubandusettevõte ja selle kaudu toimus kauba sisseostmine välismaalt. Nüüd peale Vabadussõda üritati riiklikust sekkumisest pääseda - parempoolsed püüdsid riigi domineerimisest pääseda, vasakpoolsed seevastu soovisid riigi osakaalu majanduses suurendada. Põllumeeste Kogu - Konstantin Päts, kes oli tol ajal riigivanemaks 2 korda, Georg Vestel - oli kogu selle aja Eesti Vabariigi
annaabi.ee 
