TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatika teaduskond Automaatikainstituut Kristiine Kaasik 120719IAPB Retsensioon R1 Retsensioon aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2013 Eesmärgid Retsenseeritava töö eesmärkideks on inimesi panna mõtlema oma tuleviku üle ning eriti pöörata tähelepanu sellele, milliseid valikuid peavad inimesed tegema, sest nendel valikutel on erinevad tagajärjed. Samuti on töö eesmärgiks tuua arengumaade ja arenenud maade erinevused selle probleemi suhtes. Põhisõnum Retsenseeritava töö põhisõnumiks on, et tuleb mõelda hoolikalt, mida tehakse, sest praegu valitud otsused mõjutavad tulevikku. Arengumaades tehakse halbu valikuid, sest neil
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatika teaduskond Automaatikainstituut Kristiine Kaasik 120719IAPB Retsensioon R1 Retsensioon aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2013 Eesmärgid Retsenseeritava töö eesmärkideks on inimesi panna mõtlema oma tuleviku üle ning eriti pöörata tähelepanu sellele, milliseid valikuid peavad inimesed tegema, sest nendel valikutel on erinevad tagajärjed. Samuti on töö eesmärgiks tuua arengumaade ja arenenud maade erinevused selle probleemi suhtes. Põhisõnum Retsenseeritava töö põhisõnumiks on, et tuleb mõelda hoolikalt, mida tehakse, sest praegu valitud otsused mõjutavad tulevikku. Arengumaades tehakse halbu valikuid, sest neil
Retsensiooni koostamise soovituslik mudel · Retsenseeritava töö autori nimi ja töö teema Töö sisust lähtuvalt: · Teemavaliku aktuaalsus ja töö vastavus teemale · Töö ülesehituse loogilisus · Kas töö sisaldab ka selle autori arvamusi ja seisukohti? · Teie hinnang töö praktilise kasutamise võimalustele · Teemakohase kirjanduse kasutamine, selle asjakohasus ja piisavus Töö vormist lähtuvalt: · Töö vormistamise korrektsus ja juhendi nõuetele vastavus · Keeleline korrektsus · Stiili sobivus · Viitamise vastavus juhendi nõuetel · Teie üldhinnang retsenseeritavale tööle Retsensendil tekkinud küsimus(ed): Retsensiooni teksti lõppu: retsensendi nimi ja allkiri (kui ei ole kursuslane, siis ka töö- ja ametikoht)
teadvustada endale, et sõnad ongi need, mis kujundavad suuremas osas meie suhtluse teistega ja teiste arvamuse meist. Positiivsed sõnad toovad peamiselt positiivseid tagajärgi, negatiivsed negatiivseid, loomulikult on olemas ka erandeid. Annotatsioon Kirjatöö räägib sõnast, kui jõust, mida kasutatakse igapäevaselt ilma sellele pikemalt mõtlemata. Tänu mõtlematusele võib ebaselgest sõnakasutusest tekitada rohkem kahju kui kasu, mida hiljem parandada on raske. · Retsenseeritava töö eesmärgiks: Panna lugejat mõtlema ja pöörata lugeja tähelepanu sellele ,et sõna jõud ei tähenda vaid mõtete jagamist oma liigikaaslastega, vaid ka nendele mõju avaldamise võimalust. · Olulisemad käsitletavad probleemid: Tühjade sõnade loopimine võib tuua head, kuid tihti teeb see hoopis vastupidist, kuna on läbi mõtlemata ning kahju tekitatakse inimsuhetes rohkem kui on tahetud.
selgitatakse, mis on plasma ning mida kujutavad endas selle erivormid nagu külm ja kuum plasma ja lisaks selgitatakse peatükis kolme erinevat gaaslahendust, mis on tähenduselt elektrivool gaasis. Teine peatükk koondab endas dielektrik-barjäärlahenduse tutvustamist. Kolmandas peatükis on täpsemat räägitud dielektrik-barjäärlahenduse toimest, praktilisest kasutusest ning selle arengust. Neljas peatükk hõlmab töö empiirilist ehk analüüsivat osa, kus retsenseeritava töö autor kirjedab dielekter-barjäärlahenduse põhimõtetel toimivat enda poolt ehitatud seadet ning selle valmimisprotsessi. Töös esineb vormistamises väikseid vigu. Näiteks sissejuhatus, kokkuvõte, summary, lisa 1 ja kasutatud allikad on kaldkirjas, mis ei vasta päris täpselt nõuetele ning mõned puuduvad tühikud. Üldiselt on töö hea ning vastab nõuetele. Suure plussina saab välja tuua allikate rohkuse ning usaldusväärsete allikate olemasolu
Retsensiooni koostamine Ceilis Keermann Mis on retsensioon? arvustus, kriitiline hinnang 1. Retsenseeritava töö vormi lühitutvustus 2. Esitatud seisukohtade sisuline analüüs 3. Kokkuvõttev hinnang töö õnnestumise ja tähtsuse kohta 07.10.14 Uurimistöö alused Tamsalu Gümnaasium 2 Eesmärk Konstruktiivne tagasiside töö positiivsete ja parandamist vajavate külgede kohta; Arvamus sisulise külje, autori saavutuste kohta; Hinnata töö kaitsmisele sobivust. 07.10.14 Uurimistöö alused Tamsalu Gümnaasium 3
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Kas süvaõppega koolid on vajalikud? Retsensioon aines ,,Väljendusoskus" Juhendaja: Tallinn 2011 Retsenseeritava töö osad: Sissejuhatus: ,,Õppimine on aastasadade ja tuhandetega muutunud järjest olulisemaks ning koolis veedetud aastad moodustavad tänapäeval vähemalt viisteist kuni kakskümmend protsenti inimese elust. Kuna haridus on baasiks kogu järgnevale elule, tuleks kooliaastatest võtta maksimum, või kuidas? Pidevalt avaldatakse meedias artikleid süvaõppega koolide vajalikkuse või mittevajalikkuse üle, kuid paratamatult jäävad silma autorite vähesed kogemused ning emotsioonide
kui keegi esitab kommentaari või arvamuse, siis tänage. 19 LISA 2. Retsensiooni näidis Retsensent _______________________________ Amet____________________________________ Töökoht__________________________________ RETSENSIOON 12.c klassi õpilase Mati Mustika uurimistööle ,,...................................." Retsenseeritava uurimistöö maht on ............. lehekülge põhiosa ning ..........lehekülge lisasid. Materjali illustreerimiseks on kasutatud .............tabelit ja .......... joonist. Kasutatud materjalide loetelus on ....... nimetust. Tutvunud põhjalikult ülalnimetatud töö sisu ning vormiga, annab retsensent vastavalt Tallinna Laagna Gümnaasiumi uurimistööde vormistus- ning hindamisjuhendile tuginedes tööle järgmise hinnangu: 1.Töö sisu ja teaduslikkus ning selle väljendumine: .......
· aktiivsust ja asjatundlikkust juhendajaga suhtlemisel. 25 Lisa nr. 2 Uurimistöö retsensioon Retsensent: _____________________ Amet: _____________________ Töökoht: _____________________ RETSENSIOON _______ klassi õpilase _________________________________________ uurimistööle ______________________________________________________________________ Retsenseeritava uurimistöö maht on ____ lehekülge, millest põhiosa on ____ lk, lisad ____ lk, materjali illustreerimiseks on kasutatud ___ joonist ja ___ tabelit. Kasutatud kirjanduse loetelus on ___ nimetust. Sisuline hinnang tööle (positiivsed ja negatiivsed märkused): ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________
Kuupäev _______________ 30 Lisa 2. Retsensendi hinnanguleht Retsensent: ___________________________________ Amet: _______________________________________ Töökoht: _____________________________________ Retsensioon _____ klassi õpilase ___________________________________________ uurimistööle _________________________________________________________________________ Retsenseeritava uurimistöö maht on _____ lehekülge põhiosa ning _____ lehekülge lisasid. Materjali illustreerimiseks on kasutatud _____ tabelit ja ____ joonist. Kasutatud materjalide loetelus on ________ nimetust. Tutvunud põhjalikult ülalnimetatud uurimistöö sisu ning vormiga, annab retsensent Tartu Emajõe Kooli uurimistööde vormistusjuhendile ning hindamisjuhendile tuginedes tööle järgmise hinnangu: 1. Töö sisuline külg Positiivsed märkused Negatiivsed märkused
töö teostajaga). PRAKTILISE TÖÖ ESITAMINE (KAITSMINE) JA HINDAMINE Retsensent tutvub praktilise töö kirjaliku osaga ja praktilise tööga vähemalt kaks nädalat enne kaitsmist. Retsensentideks võivad olla kooli õpilased, kes tutvuvad juhendis püstitatud punktide nõuetekohase täitmisega. Retsensendid määratakse vähemalt kuu aega enne praktilise töö kaitsmise tähtaega. Retsensenti abistab arvamuse vormistamisel koolis õpetaja, kes pole otseselt seotud retsenseeritava õpilase juhendaja õpetaja rolliga. Retsensioon võib olla suuline või kirjalik (kui retsenseerija ei osale praktilise töö kaitsmisel). Määratud tähtajaks (soovitavalt kursuse või õppeperioodi lõpuks) esitatakse praktiline töö koos kirjaliku osaga hindamiseks komisjonile, kuhu kuuluvad kooli juhtkonna liikmed ja aineõpetajad (vähemalt kolmeliikmeline komisjon). Komisjon kinnitatakse kooli poolt direktori käskkirjaga