- Vastus (response): hinnangu sobitamine vastusekategooriatega vm piirangutega; vastuse sisuline "toimetamine" või tsenseerimine (sotsiaalse soovitavuse või mainekujunduse efektid) Konteksti mõju vastustele - Väidetest arusaamine - Eelnevate väidete mõju järgnevate väidete reliaablusele (Knowles jt) 7 - Autobiograafiline mälu ja teadmised isiksuse kohta - Episoodilised ja semantilised enesekohased teadmised (S.Klein; Tulving) - Retrospektiivsete hinnangute probleemid - Heuristikud sageduse ja kestuse hinnangutes Testivastuste võrreldavus Võrdlusrühm Skaala kasutamine, vastamisstiilid VI LOENG Küsimused kirjanduse põhjal: Fleeson (2004): Mida tähendab isiksuseomadust väljendava seisundi või käitumisviisi indiviidisisene sagedusjaotus (density distribution)? Kuidas kujutada tavaelus ette joonisel 1 kujutatud isikute erinevust? Milliste omaduste puhul on indiviidisisene variatiivsus keskmiselt kõige suurem
traditsioonile ja sõnavarale. 13) Müstilise kogemuse uurimismeetodid Müstiliste kogemuste empiiriline ( e kogemustel põhinev; kogemuslik) uurimine on suhteliselt keeruline kahel põhjusel. Esiteks on müstikat ja müstilisi kogemusi raske määratleda operatsionaalsel ehk mõõtmist võimaldaval moel. Teiseks probleemiks on adekvaatse meetodi leidmine. Praeguseks on selles valdkonnas välja kujunenud kolm peamist müstilise kogemuse uurimismeetodit: avatud küsimustikud, retrospektiivsete kirjelduste analüüs ja müstika mõõtmisskaalade kasutamine. ● Avatud küsimustikud- s. t, et inimesele esitatakse üldist laadi küsimusi võimalike müstiliste kogemuste kohta. Vastusevariandid on nii sisus kui ka vormis vabad. Metoodiliselt võidakse seda teha nii kirjalikult kui ka suulise intervjuu käigus. Kogutud materjali analüüsitakse sisuanalüüsi meetodil. Tulemuseks on tavaliselt mingi kontseptuaalne üldistus või tüpoloogia.
Osalusvaatlus vaatleja on osaks uuritavast situatsioonist, organisatsioonist (tuleb hoolikalt hinnata vaatleja tegelikku mõju vaadeldavale situatsioonile) Mitteosalev (mittesekkuv) vaatlus uurija on "kõrvaltvaataja" rollis, näiteks avalikud sündmused, aga ka online andmed, tehnoloogia kasutamine (varjatud vaatluse puhul on eriti olulised eetika küsimused) Vaatluse eelised ja piirangud: · Andmete kogumine loomulikus keskkonnas, vahetult (ei ole tegemist retrospektiivsete hinnangutega) · Ei võimalda mõista, mis toimub uuritavate peades · Risk: vaatleja mõju alahindamine · Enamasti kombineeritakse vaatlust ja muid andmestikke (näiteks intervjuud) Vaatlemine: · enne: vaatlusplaani koostamine ja väljale pääsemine · vaatluse käigus: vaatluspäeviku või -märkmete tegemine · vahetult pärast vaatlust: vaatlusmärkmete täiendamine ja analüüs Mõned olulisemad aspektid, mida sõltuvalt eesmärgist vaadelda:
usulistes traditsioonides sarnased. Tema arvates pole müstilised kogemused tingimata religioossed. Enamus tüpoloogiaid tuginevad intervjuude tulemuste või lihtsalt kogemuste kirjelduste kvalitatiivsel analüüsil. See tähendab paraku suhteliselt suurt uurijapoolse tõlgendamise võimalust. 12. Müstilise kogemuse uurimismeetodid. avatud küsimustikud- esitatakse üldist laadi küsimusi võimalike müstiliste kogemuste kohta. Vastusevariandid on nii sisus kui ka vormis vabad. retrospektiivsete kirjelduste analüüs- tähendab ennekõike autobigraafiliste kirjelduste analüüsimist. Analüüsimaterjaliks võivad olla elulood, päevikud või ka lihtsalt ülestähendused. müstika mõõtmisskaalade kasutamine.- REEM skaala (The Religious Experience Episode Measure) ja M skaala(The Mysticism Scale). Esimene nendest skaaladest annab ette 15 erineva usulise kogemuse kirjeldust. Vastajate ülesandeks on hinnata iga tüübi puhul seda, kui sageli on nendel vastavaid kogemusi esinenud
Lisaks, on raske leida adekvaatset meetodit leida. Välja on kujunenud järgmised meetodid: 1) Avatud küsimustikud inimesel esitatakse üldist laadi küsimused võimalike müstiliste kogemuste kohta. Vastusevariandid on vabad. Metoodiliselt võidakse seda teha nii kirjalikult kui ka suulise intervjuu käigus. Andmeid analüüsitakse sisuanalüüsi meetodil ja tulemuseks on mingi üldistus või tüpoloogia. 2) Retrospektiivsete kirjelduste analüüs autobiograafiliste kirjelduste (elulood, päevikud või ka niisama ülestähendused) analüüsimine. Tulemustel on madal reliaablus. 3) Müstika mõõtmisskaalade kasutamine REEM skaala ja M-skaala. a. REEM annab ette 15 erineva usulise kogemuse kirjelduse. Vastajal tuleb neid hinnata b. M mõõdab 3 fakti osatähtsust. Väljasuunatud müstika, sisse suunatud müstika ja tõlgendus
1979. aastal loodi EAR viiest töötajast koosnev rahvusbibliograafia osakond. Plaani võeti ka Eestis ilmunud võõrkeelsed raamatud ja perioodika ning välismaal ilmunud trükised, mille sisu või autor on Eestiga seotud. 1980 kinnitas Riiklik Raamatukogukomisjon rahvusbibliograafia koostamise struktuuri, ajakava ja koostööpartnerid teistest raamatukogudest. Retrospektiivsete rahvusbibliograafia nimestike koostamise juhtpositsioon langes EARle, koostööd tehti RR, TTÜ RK, TÜ RK ja EKM ARK. Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia struktuur on järgmine: I osa Eestikeelne raamat 15251850 Eestikeelne raamat 18511900 Eestikeelne raamat 19011917 II osa Eestis ilmunud ja Eestiga seotud saksa, ladina ja muukeelne raamat kuni 1940 III osa Eestis ilmunud ja Eestiga seotud venekeelne raamat kuni 1940
Hinnang- kuidas mälust ammutatud infot kasutatakse küsimusele vastamisel. Võib põhineda meeldetuletamise protsessil, taustinformatsioonil Eelnevate väidete mõju järgnevate väidete reliaablusele (Knowles jt)- korustestimisel madalam ärevus, hilisemad küsimused täpsustavad konstrukti tähendust, muudab asja selgemaks Autobiograafiline mälu ja teadmised isiksuse kohta Episoodilised ja semantilised enesekohased teadmised (S.Klein; Tulving) Retrospektiivsete hinnangute probleemid-episoodiline amneesia- puuduvad episoodilised mälestused, säilunud semant mälu MÄLU- Episoodiline mälu- isiklikud teadmised. Semantiline- üldistatud, abstraktsed teadmised. Abstraktsed teadmised- enda ja teiste isiksus om kohta. Spetsiifilised mälestused- lihtsustavad abs otsuste tegemist Heuristikud sageduse ja kestuse hinnangutes- ankurdamine- teiste võrdlemine endaga, eelmise vastusega võrdlemine
Seksuaalseks väärkohtlemiseks võib pidada kõiki lapse ja täiskasvanu või lapse ja temast viis aastat vanema noore vahelisi seksuaaltoiminguid. Väga harv ei ole ka intsest õdede-vendade vahel. Seksuaalseks kuritarvitamiseks loetakse ka lastepornograafiat ja laste prostitutsiooni ning lapse aktifoto modelliks sundimist. Levimus. 33 Seksuaalne väärkohtlemine ei ole väga harv nähtus. Täiskasvanud naiste retrospektiivsete uuringute põhjal on leitud, et 30-45% naistest on lapse-või noorukieas langenud seksuaalse väärkohtlemise ohvriks. Tegelikku ja täpset kuritarvituste hulka on siiski raske välja selgitada. Soome 9.klassi õpilaste seas tehtud Hannu Sariola uuring näitas, et 7% tüdrukutest ja 4% poistest oli enne 14 eluaastat kogenud mingisugust seksuaalset väärkohtlemist. Seksuaalset väärkohtlemist esineb kõigis ühiskonna kihtides
annaabi.ee 
