· Korrigeerimisaparaadid (komparaatorid) asuvad - suuraju laubasagarates - põhimiktuumades (sabatuumades) - väikeajus EKSTRAPÜRAMIDAALSÜSTEEM · Motoorika juhtimise subkortikaalne tasand realiseerub eelkõige ajutüves paiknevate motoorsete keskuste kaudu, mis moodustavad neli ekstrapüramidaalsüsteemi juhteteed: - rubrospinaalkulgla - tektospinaalkulgla - retikulopinaalkulgla(d) - vestibulospinaalkulgla(d) · Koos väikeaju ja ajutüve retikulaarformatsiooniga moodustavad need juhteteed olulise lüli: - lihastoonuse regulatsioonis - kehahoiaku regulatsioonis - automatiseerunud liigutuste koordinatsioonis ASENDIREFLEKSID · Asendiefleksid reflektoorsed reaktsioonid, mis on seotud lihastoonuse ümberjaotamisega Maa gravitatsiooniväljas · Refleksikeskused asuvad põhiliselt ajutüves ja ka kõrgemates keskustes · Jaotatakse 2 rühma: - staatilised refleksid - statokineetilised refleksid II LOENG LASTE MOTOORNE ARENG
lateraallinguna. Trapetskehanja lateraallingu tuumades toimub ümberlülitusnkolmandatele närvirakkudele, mille jätked lõpevad ülemises oimukäärus asuvas kuulmiskorteksis. Kuulmiskorteks asub ülemises oimukäärus. Eristatakse primaarset AI ja sekundaarset A II auditoorset välja. A II ja 22 Brodmani väli on nn wernicke kõnekeskuseks, mis on seotud kõnest arusaamisega. Kuulmisele assotsiatiivsed teed ühendavad parema ja vasaku ajupoolkera vastavaid alusid, moodustavad ühendusi retikulaarformatsiooniga ning selle kaudu suurajukoorega. 24. Tasakaalumeel. Labürindi ehitus ja füsioloogia. Vestibulaarsed karvarakud. Vestibulaarsest labürindist lähtuvad juhteteed ja ajukeskused, mis on seotud vastava informatsiooni töötlemisega. Tasakaalumeele- e vestibulaarelundi, mis paikneb oimuluu püramiidi osas, moodustavad esik ja kolm poolringkanalit. Tasakaaluelund ja kuulmiselund koos kuuluvad kilelabürindi koostisesse
keskused · Korrigeerimisaparaadid (komparaatorid) asuvad - suuraju laubasagarates - põhimiktuumades (sabatuumades) väikeajus EKSTRAPÜRAMIDAALSÜSTEEM · Motoorika juhtimise subkortikaalne tasand realiseerub eelkõige ajutüves paiknevate motoorsete keskuste kaudu, mis moodustavad neli ekstrapüramidaalsüsteemi juhteteed: - rubrospinaalkulgla tektospinaalkulgla - retikulopinaalkulgla(d) - vestibulospinaalkulgla(d) · Koos väikeaju ja ajutüve retikulaarformatsiooniga moodustavad need juhteteed olulise lüli: - lihastoonuse regulatsioonis - kehahoiaku regulatsioonis - automatiseerunud liigutuste koordinatsioonis ASENDIREFLEKSID · Asendiefleksid reflektoorsed reaktsioonid, mis on seotud lihastoonuse ümberjaotamisega Maa gravitatsiooniväljas · Refleksikeskused asuvad põhiliselt ajutüves ja ka kõrgemates keskustes · Jaotatakse 2 rühma: - staatilised refleksid - statokineetilised refleksid KEHALINE AKTIIVSUS
mehhanismiks arvatakse praegu olevat kestev strukturaalne või keemiliste sünaptiliste ühenduste loomine, mis on arvatavasti seotud valguliste ainete sünteesiga. Pikaajaline mälu saavutatakse materjali kordamisega. Kuigi kindlat ajuosa, millega mälu oleks seotud, ei ole seni õnnestunud kindlaks teha, peetakse oluliseks informatsiooni säilitamisega seotud struktuurideks suurajukoore neuronite kontakte assotsiatsioonipiirkondadega, taalamusega, üleneva aktiveeriva retikulaarformatsiooniga. UNI Normaalne ajutegevus on võimatu ilma puhkuseta, mida organismile annab uni. Ühe kolmandiku oma elust veedame magades. Retikulaarformatsiooni kaudaalses osas asuvad närvirakkude kogumikud, millelt lähtuvad impulsid mõjutavad retikulaarformatsioonile pidurdavalt. Kui need pidurdavad mõjud on aktiveerivate suhtes ülekaalus, saabub uni. Und iseloomustab teadvuse kadumine, lihased lõõgastuvad, vegetatiivsete funktsioonide juhtimisel
· Emotsioonide regulatsioon; emotsionaalse käitumise üldine regulatsioon; otsene seos hirmu- ja raevutundega, seksuaalse naudingu tajumisega; hüpotalamuse seisundi muutus on ilmselt seotud ka stressist tingitud haiguste tekke ning süvenemiseg, psühhosomaatiliste häireteg · Une/ärkveloleku tsüklite regulatsioon; hüpotalamus osaleb organismi seisundi regulatsioonis une/ärkveloleku tsüklis koos retikulaarformatsiooniga. Joonis: 44. Hüpotaalamuse kahjustusest tingitud tähtsamad häired Hüpotalamuse kahjustused tekitavad häireid inimeste motiveeritud käitumistes : söömine, seksuaalkäitumine, temperatuuriregulatsioon, aktiivsusaste. 45. Limbilise süsteemi ehitus ja tähtsamad süsteemid Limbiline süsteem reguleerib meeleolu ja tegevusvalmidust, emotsioone, õppimis- ja mäluprotsesse. Kujundab inimese sise- ja väliskeskkonnast saabuva info tähenduse ja määrab inimese iseloomuliku käitumise
sünaptiliste ühenduste loomine, mis on arvatavasti seotud valguliste ainete sünteesiga. ➔ Pikaajaline mälu saavutatakse materjali kordamisega. ➔ Kuigi kindlat ajuosa, millega mälu oleks seotud, ei ole seni õnnestunud kindlaks teha, peetakse oluliseks informatsiooni säilitamisega seotud struktuurideks suurajukoore neuronite kontakte assotsiatsioonipiirkondadega, taalamusega, üleneva aktiveeriva retikulaarformatsiooniga. Mälul on kolm faasi: 1) Lühiajaline mälu (umbes 1 minut) - info peegeldub kiiresti ja täpselt. Erutus võib selle aja kestel teadvuses taastuda täpse kujundi mõjul. 2) Vahefaas ( 1-2 tundi ) - närvirakud, mis on olnud erutusseisundis kaotavad järk-järgult oma aktiivsuse. - Selle faasi lõpus on lühike periood, mille kestel on eriti raske mälu taastada. 3) Mälu on kõige parem. - Maksimaalne aeg on 12-15 tundi pärast ärritaja lakkamist.
Trapetskeha ja lateraallingu tuumades toimub ümberlülitus kolmandatele närvirakkudele, mille jätked ülemises oimukäärus asuvas kuulmiskorteksis. Kuulmiskorteks asub ülemises oimukäärus. Eristatakse primaarset A I ja sekundaarset A II auditoorset välja. A II ja 22. Brodmanni väli on nn Wernicke kõnekeskuseks, mis on seotud kõest arusaamisega. Kuulmismeele assotsiatiivsed teed ühendavad parema ja vasaku ajupoolkera vastavaid alasid, moodustavad ühendusi retikulaarformatsiooniga ning selle kaudu suurajukoorega. 24. Tasakaalumeel. Labürindi ehitus ja füsioloogia. Vestibulaarsed karvarakud. Vestibulaarsest labürindist lähtuvad juhteteed ja ajukeskused, mis on seotud vastava informatsiooni töötlemisega. Tasakaalumeele- e vestibulaarelundi, mis paikneb oimuluu püramiidi osas, moodustavad esik ja kolm poolringkanalit. Nii nagu nägemis- ja kuulmismeele puhulgi on tegemist paarlilise elundiga. Esikus asuvad mõik ja ümarkotike
1) Spetsiifilised tuumad • Releetuumad: – lateraalne põlvikkeha - nägemissignaalide releetuum – mediaalne põlvikkeha - kuulmistrakti releetuum – tagumine ventraalne tuum - informatsioon naha- ja proprioretseptoriteltd • Assotsiatiivsed tuumad: aavad impulse releetuumadelt ja saadavad need ajukoore assotsiatiivsetele väljadele 2) Mittespetsiifilised tuumad: • annavad signaale koorealustele tuumadele, milledelt impulsid lähevad erinevatele ajukoore osadele • on tihedalt seotud retikulaarformatsiooniga --- 42. Kuidas jagunevad suuraju poolkerade koore väljad? Teostab kortikaalset kontrolli nii motoorsete kui ka vegetatiivsete protsesside üle. • Ajukoore sensoorsed väljad • Ajukoore assotsiatiivsed e. sekundaarsed sensoorsed väljad- Suuraju poolkerade koore osad, kus ühendatakse erinevaid funktsionaalseid välju. Kujundatakse tahe ja emotsioonid. • Ajukoore motoorsed väljad --- Limbiline süsteem: – Emotsioonide ja naudingukeskus
Tagumine ventraalne tuum informatsioon naha- ja proprioretseptoritelt. - Assotsiatiivsed tuumad: saavad impulsse releetuumadelt ja saadavad need ajukoore assotsiatiibsetele väljadele. 2. Mittespetsiifilised tuumad annavad signaale koorealustele tuumadele, milledelt impulsid lähevad erinevatele ajukoore osadele, on tihedalt seotud retikulaarformatsiooniga. 60. Väikeaju funktsioonid. Väikeaju koosneb: - Keskmine osa USS - Kahest poolkerast - Kahest külgsagarast Väikeaju on ühenduses kõigi teiste kesknärvisüsteemi piirkondadega ja võtab osa kõikide keeruliste liigutusaktide koordinatsioonist. Eemaldamisel: staatiliste ja staatilis- kineetiliste reflekside häired; häiruvad tahtlikud liigutused. Desekvilibratsioon tugev tasakaalu häire, mis tekib
närvirakkudele, mille jätked lõpevad ülemises oimukäärus asuvas kuulmiskorteksis. Kuulmiskorteks asub ülemises oimukäärus. Eristatakse primaarset A I ja sekundaarset A II auditoorset välja. Primaarne kuulmisala paiknev oimusagaras, peamiselt selle mediaalpinnal. A II ja 22. Brodmanni väli on nn Wernicke kõnekeskuseks, mis on seotud kõnest arusaamisega. Kuulmismeele assotsiatiivsed teed ühendavad parema ja vasaku ajupoolkera vastavaid alasid, moodustavad ühendusi retikulaarformatsiooniga ning selle kaudu suurajukoorega. Heliallika lokaliseerimise võime aluseks on binauraalne kuulmine. Binauraalne kuulmine on kuulmine kahe kõrvaga. Kõrvalt tulev heli mõjub ühele kõrvale umbes 0,001 sekundit varem kui teisele. Selle erinevuse põhjal suudavad neuronid analüüsida heli suunda. Madalaimad helid, mida inimene kuuleb, on sagedusega umbes 15-20 Hz. Kuulmismeele 41. Brodmanni välja kahjustus põhjustab totaalse kurtuse. 42. Brodmanni välja kahjustus kutsub
annaabi.ee 
