=> F1d1=P1d; F2d2=P2d; F3d3=P3d Kuna jõupaari saab tema tasapinnas ülekanda mistahes asendisse, siis paigutame kõik paarid saadud nii, et nende õlad langeksid lõiguga AB. Jõud oleksid asetatud kahele paralleelse sirgele, mis on risti lõiguga AB. Liites need jõud P1, P2, P3 saame resultandi: R= P1+P2+P3 R'= P3- P2-P1 Jõud R ja R' moodustavad jõupaari (R,R') Järeldus: jõupaarid (F1,F1') , (F2, F2') , (F3,F3') taanduvad üheks jõupaariks (R,R'), mida nim resulteerivaks paariks. Resulteeriva paarimoment võrsub liidetavate paaride algebraliste summaga. Tähistatakse: m0 m0=m(R,R')=-Rd= -( P1+P2-P3)d= -P1d-P2d+P3d=m1+m2+m3=m(F1,F1')+m(F2, F2')+m(F3,F3'). Järelikult: tasapinnas mistahes viisil paigutatud jõupaare saab liita. Nende liitmisel saadakse üks resulteeriv jõupaar, mille moment võrdub liidetavate jõupaaride momentide algebraliste summaga. M(R,R')=(üleval n, all j=1)m(Fj, Fj') Et paaride süsteem oelks tasakaalus peab resulteeriva jõupaarimoment võrduma O.
seda rohkem eritab inimkeha vabasoojust, eriti suureneb aga kiirgussoojusülekanne. Mida suurem see temperatuuride erinevus on, seda suurem on ebamugavustunne, s.t. seda enam mõjutatakse hubasust negatiivses suunas. Ruumi või keskkonna hubasust väljendatakse ka ühe kompleksse näitajaga, mis peale temperatuuri arvestab õhu niiskust ja liikumiskiirust, seda nimetatakse efektiivtemperatuuriks. Ruumi õhutemperatuuri ja piirete temperatuuri arvestamisel kasutatakse resulteeriva temperatuuri mõistet [5] või õhutemperatuuri ja konvektiivse- ning kiirgussoojusülekande koosmõju arvestamiseks on enam levinud operatiivtemperatuuri mõiste [1, 6, 7], kuigi normatiivis [1] märgitakse mõiste operatiivtemperatuur defineerimisel ainult kiirgustemperatuuri mõju. Kiirguse mõju mõõtmiseks kasutatakse Vernoni õõneskera. See kujutab endast musta pinnaga, kuue tollise läbimõõduga (152,4 mm) õõnsat kera, mille tsentrisse on paigutatud termomeeter (termopaar)
Selleks viime teljestiku alguspunkti jõu rakenduspunkti ja leiame jõuvektori projektsioonid selle koordinaadistiku telgedel. 15. Jõusüsteemi taandamine punkti Olgu meil ruumis jõud F1;...;Fn, rak punktides A1;...;An. Valisime suvalise punkti O, ehk taandamistsentri ja kanname kõik jõud paralleelselt üle punkti O. Selle teisendusega taandus süsteem jõududeks F1';...;Fn' ja jõupaaridesüst F1F1'';...;FnFn''. Tähistasime punkti O rak resultandi sümboliga R1'. Jõupaaride süsteemi resulteeriva jõupaari momendi sümboliga M0. Järelikult taanduvad ruumis suvaliselt asetsevad jõud liitmisel mingiks jõuks R1', mida nim peavektoriks ning mis = antud jõudude geom summaga, ja mingiks momendiks M0, mida nim peamomendiks ning mis= taandamistsentri O suhtes arvutatud momentide summaga. R'= rj(Rx'2+ Ry'2+Rz'2); M0=rj(M0x2+M0y2+M0z2) !vt süsteemid! 16. Vektorid. Vektorite liigitus Vektoriks nim suunatud sirglõiku. Sirget, millel vektor asub, nim tema mõjusirgeks. Vektor pn
mähise magneetimisergutus ja ankrumähise magneetimisergutus. Ankrumähise magneetimisergutuse mõju masina magnetväljale nim ankrureaktsiooniks. Ankrureaktsioon moonutab masina põhimagnetvälja, tehes selle ebasümmeetri- liseks masina pooluste telje suhtes. (joonis 3.6a) Mida rohkem on masin koormatud seda suurem on resulteeriva välja moonutus ja järelikult seda suurem on füüsikalise neutraalpinna nihkumine. Moonutus osutab ebasoodsat mõju masina tööle ja võib olla sädelemise põhjuseks
Staatorimähise magneetimisergutus ja ergutusmähise magneetimine on liikumatud teineteise suhtes Staatorimähise magneetimisergutus tekitab ankruvoo a, mis läbib rootorit, ja puistevood p, mis sulguvad masina õhupilus rootorit läbimata Ankrureaktsioon Koormatud sünkroonmasinas toimivad temas staatorimähise (ankur) magneetimisergutus ja ergutusmähise (rootor) magneetimisergutus ja tekitavad koormusel resulteeriva magnetvoo, mille suund erineb algsest suunast 11 mõju suhtes tekitab ankrureaktsiooni, mis mõjutab masina tööomadusi, mis seotud emj.-ga (sarnane alalisvoolumasinaga) Sünkroonmasinas sõltub ankrureaktsiooni mõju koormuse suurusest ja koormuse iseloomust Sünkroonmasinad töötavad tavaliselt segakoormusega (tegev induktiivne või tegev mahtuvuslik)
vastukompaundgeneraatoriga. 2. Pärikompaundgeneraatori väliskarakteristik. See generaator võimaldab kompenseerida I pingelangu ankruahela takistusel Ra ja saada 0 Inom väliskarakteristik kujuga 1 (joonis 11), kus pinge muutub vähe sõltuvalt koormusvoolust, olles Joonis 11. sama suur nii tühijooksul kui ka nimikoormusel. Tänu resulteeriva magnetvoo suurenemisele suureneb emj ligikaudu sama palju kui pingelang ankruahela takistusel: U = e - I a Ra » const . Kui suurendada pärikompaundgeneraatori jadaergutusmähise keerdude arvu, sellega ka magneetimisergutust, võib saada tõusva väliskarakteristiku 2 (joonis 11). Sellise karakteristiku korral on võimalik hoida pinget konstantsena kaugel asuva tarviti klemmidel, s.t kompenseerida ka ülekandeliinides tekkiv pingelang, mis kasvab koormusvoolu kasvades. 3
Koormatud alaisvoolumasinas mõjuvad kaks magneetimisergutust: ergutus-mähise magneetimisergutus ja ankrumähise magneetimisergutus. Ankrumähise magneetimisergutuse mõju masina magnetväljale nim ankrureaktsiooniks. Ankrureaktsioon moonutab masina põhimagnetvälja, tehes selle ebasümmeetri-liseks masina pooluste telje suhtes. (joonis 3.6a) Mida rohkem on masin koormatud seda suurem on resulteeriva välja moonutus ja järelikult seda suurem on füüsikalise neutraalpinna nihkumine. Moonutus osutab ebasoodsat mõju masina tööle ja võib olla sädelemise põhjuseks kommutaatoril. Vootiheduse suurenemine pooluste servades pöör-lemise suunas. Tagajärjeks on, et ankru-mähise seksioonide EMJ
OE. Voolude hetkväärtused i1 ja i2 vaadeldaval ajahetkel t1 võrduvad I1 ja I2 projektsioonidele. Neid projektsioone liites saab koguvoolu i = i1 + i2 . Üksteisest nurga võrra nihutatud vektorite pööreldes nende projektsioonid i1 ja i2 muutuvad. Vaadeldaval ajahetkel t1 on koguvool i vektori OD projektsiooniks. Koguvoolu i sinusoidi annab vektori OD pöörlemisel selle vektori projektsiooni muutus. Nähtub, et voolude liitmiseks võib liita vooluvektorid parallelogrammina. Resulteeriva voolu maksimaalväärtust I iseloomustab vektor OD, mis on saadud voolude I1 ja I2 samas mõõtkavas joonestatud vektorite OE ja OB summana. Vektordiagramm väljendab ka iga voolu faasi. Voolu I1 faasinurk on + , voolu I2 faasinurk aga . Vektordiagrammis on siinussuuruste liitmine oluliselt lihtsam. 6.7 Voolu ja pinge keskväärtus ja efektiivväärtus Vahelduvvoolu ja -pinge hetkväärtus muutub pidevalt. Vahelduvvoolu väärtuse hindamine on
kõrgusel h2. Raadiolained levivad punktini C nii otse, kui peegelduses veepinnalt. Veepinnalt peegeldunud raadiolainete tee on pikem, seepärast saabuvad nad punkti C erinevas faasis kui otse sinna jõudnud raadiolained. Kui merepind on sile, siis peegeldustegur on 1 ja raadiolained jõuavad punkti C samas faasis ning võimsused summeeruvad: Geomeetrilise optika seaduste järgi peegeldumise faas muutub 180 o ning võnkumised jõuavad punkti C vastandfaasis, mis tähendab, et resulteeriva välja tugevus võrdub nulliga. Samuti on võimalikud kõik vahepealsed juhtumid. Kõik oleneb objekti kaugusest, antenni suunakarakteristiku laiusest püsttasandis ja antenni kõrgusest. Objekti peegeldusomadused Aktiivse raadiolokatsiooni peamiseks omaduseks on kiirgamine objektilt, kui raadiolaine kohtab oma teel keskkonda elektriliste omadustega, mis erinevad üldise keskkonna omadustest. Raadiolaine kutsub objekti pinnal esile juhitavuse või nihkemooduli. Peegeldunud võimsuse suurust
OE. Voolude hetkväärtused i1 ja i2 vaadeldaval ajahetkel t1 võrduvad I1 ja I2 projektsioonidele. Neid projektsioone liites saab koguvoolu i = i1 + i2 . Üksteisest nurga võrra nihutatud vektorite pööreldes nende projektsioonid i1 ja i2 muutuvad. Vaadeldaval ajahetkel t1 on koguvool i vektori OD projektsiooniks. Koguvoolu i sinusoidi annab vektori OD pöörlemisel selle vektori projektsiooni muutus. Nähtub, et voolude liitmiseks võib liita vooluvektorid parallelogrammina. Resulteeriva voolu maksimaalväärtust I iseloomustab vektor OD, mis on saadud voolude I1 ja I2 samas mõõtkavas joonestatud vektorite OE ja OB summana. Vektordiagramm väljendab ka iga voolu faasi. Voolu I1 faasinurk on + , voolu I2 faasinurk aga . Vektordiagrammis on siinussuuruste liitmine oluliselt lihtsam. 6.7 Voolu ja pinge keskväärtus ja efektiivväärtus Vahelduvvoolu ja -pinge hetkväärtus muutub pidevalt. Vahelduvvoolu väärtuse hindamine on
mootori koormusest sõltumatutel põhjustel. Staatorimähise pinge vähenemine aga põhjustab mootori maksimaalse elektromagnetilise momendi vähenemise, mille tulemusena võib mootor sünkronismist välja langeda. Seetõttu tuleb sünkroonmootor varustada kaitsega sünkronismist väljalangemise eest. Vastavat kaitseskeemi on kujutatud joonisel 1.24. Maksimaalse elektromagnetilise momendi vähenemist välditakse mootori ergutus- voolu forsseerimise abil, st mootori resulteeriva magnetvälja konstantsena hoidmise abil. See toimub järgnevalt. Joonis 1.24 Staatori normaalse toitepinge korral on minimaalpingerelee KA rakendunud ja tema avanev kontakt ergutuse forsseerimise kontaktori KM1 mähise ahelas avatud. Seega ei ole ergutuse forsseerimise kontaktor rakendunud, tema kontakt erguti ergutusahelas on avatud ja seega on erguti ergutusvoolu suurus piiratud lisatakistiga R erguti ergutusmähise ahelas
annaabi.ee 
