Meeldajäetav talletub pikaajalises mälus lühiajalisuses mälu aktiivsuse tulemusena. Võimalik on see vähemalt kahel viisi. 1)korrata vajalikku infot kuni meeldejäämisena või 2)teadlik meeldejätmine, töödeldes uut infot vanade teadmiste valgusel. 7. Üldistamine ja ülekanne õppimisel. Ülekannet soodustavad võtted Üldistamine ja ülekanne õppimisel: õpitu ülekande liigid. Õpitu ülekanne ja üldistamine on olulisemateks ja oodatumateks õppimise resultaatideks. See võime on vajalikuks eelduseks õpitu rakendamiseks uudsetes oludes. Tänu õpitud oskustele ja teadmistele ning oskusele neid rakendada on inimeste kergem toime tulla ja orienteeruda uutes olukordades ilma et peaks enne nende kõigiga kokku puutunuma. Varem õpitu ülekanne ja üldistamine uudsete probleemide lahendamiseks toimub sageli hüpoteeside püstitamisega ja kõige tõenäolisema lahenduse väljavalimisega. Positiivne ja negatiivne ülekanne.
järjestusskaalaga. Tugisõnameetod-kasut paigutumeetodiga sarnast süsteemi.Kindla järjestusega tugifraase või sõnu. Võtmesõnameetod-kasutatakse enamasti võõrkeelsete sõnade meeldejätmiseks.Selleks seostatakse meeldejäetav sõna kõlalt või kirjapildist sarnase emakeelse sõnaga ja püütakse luua õpitava sõna tähendust edastav kujutav. 2. Üldistamine ja ülekanne õppimisel: õpitu ülekande liigid. Õpitu ülekanne ja üldistamine on olulisemateks ja oodatumateks õppimise resultaatideks. See võime on vajalikuks eelduseks õpitu rakendamiseks uudsetes oludes. Tänu õpitud oskustele ja teadmistele ning oskusele neid rakendada on inimeste kergem toime tulla ja orienteeruda uutes olukordades ilma et peaks enne nende kõigiga kokku puutunuma. Varem õpitu ülekanne ja üldistamine uudsete probleemide lahendamiseks toimub sageli hüpoteeside püstitamisega ja kõige tõenäolisema lahenduse väljavalimisega. 3. Positiivne ja negatiivne ülekanne.
kohaldatakse kergemat karistust." Käesoleval printsiibil on kaks täiesti erinevat ja sõltumatut põhistust. Esiteks nõuab ökonoomsuse printsiip karistuste ökonoomset kasutamist. Karistus on iseenesest ühiskonnale alati kulu. Karistuse kohaldamine võib olla otstarbekohane ainult siis kui karistamisega on võimalik saavutada mingit positiivset resultaati. Karistusega saavutatavateks positiivseteks resultaatideks võib olla: 1) karistatu poolt uute kuritegude toimepanemise ärahoidmine (eripreventsioon), 2) teiste isikute poolt kuritegude toimepanemise ärahoidmine (üldpreventsioon), 3) kannatanu ja ühiskonna emotsionaalse tasakaalu taastamine. Juhul kui tegu on tunnistatud karistatavaks või raskemini karistatavaks pärast isiku poolt teo toime panemist siis selle teo eest karistuse (raskema karistuse) kohaldamine ei aita kaasa üldpreventsiooni
Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õiguserikkumise toimepanemise ajal. Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust." Karistus on ühiskonnale alati kulu. Karistuse kohaldamine võib olla otstarbekohane ainult siis, kui karistamisega on võimalik saavutada mingit positiivset resultaati. Karistusega saavutatavateks positiivseteks resultaatideks võib olla: 1) karistatu poolt uute kuritegude toimepanemise ärahoidmine (eripreventsioon), 2) teiste isikute poolt kuritegude toimepanemise ärahoidmine (üldpreventsioon), 3) kannatanu ja ühiskonna emotsionaalse tasakaalu taastamine. Kriminaalkaristuste kohaldamine, mis ei olnud ette nähtud teo toime panemise ajal kehtinud kriminaalseaduses, ei ole üldreeglina otstarbekohane, kuna ei saa kaasa aidata üldpreventsiooni eesmärkide saavutamisele
Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õiguserikkumise toimepanemise ajal. Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust." Karistus on ühiskonnale alati kulu. Karistuse kohaldamine võib olla otstarbekohane ainult siis, kui karistamisega on võimalik saavutada mingit positiivset resultaati. Karistusega saavutatavateks positiivseteks resultaatideks võib olla: 1) karistatu poolt uute kuritegude toimepanemise ärahoidmine (eripreventsioon), 2) teiste isikute poolt kuritegude toimepanemise ärahoidmine (üldpreventsioon), 3) kannatanu ja ühiskonna emotsionaalse tasakaalu taastamine. Kriminaalkaristuste kohaldamine, mis ei olnud ette nähtud teo toime panemise ajal kehtinud kriminaalseaduses, ei ole üldreeglina otstarbekohane, kuna ei saa kaasa aidata üldpreventsiooni eesmärkide saavutamisele
õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust." Käesoleval printsiibil on kaks täiesti erinevat ja sõltumatut põhistust. Esiteks nõuab ökonoomsuse printsiip karistuste ökonoomset kasutamist. Karistus on iseenesest ühiskonnale alati kulu. Karistuse kohaldamine võib olla otstarbekohane ainult siis kui karistamisega on võimalik saavutada mingit positiivset resultaati. Karistusega saavutatavateks positiivseteks resultaatideks võib olla: 1) karistatu poolt uute kuritegude toimepanemise ärahoidmine (eripreventsioon), 2) teiste isikute poolt kuritegude toimepanemise ärahoidmine (üldpreventsioon), 3) kannatanu ja ühiskonna emotsionaalse tasakaalu taastamine. Juhul kui tegu on tunnistatud karistatavaks või raskemini karistatavaks pärast isiku poolt teo toime panemist siis selle teo
ainult tsiviilhagisse puutuvas osas (APEK § 5). otstarbekohane ainult siis, kui karistamisega on võimalik saavutada mingit positiivset resultaati. 3.13. Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest Karistusega saavutatavateks positiivseteks resultaatideks võib olla: PS § 23. 1. karistatu poolt uute kuritegude toimepanemise ärahoidmine (eripreventsioon), Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks 2. teiste isikute poolt kuritegude toimepanemise ärahoidmine (üldpreventsioon), seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. 3
ainult tsiviilhagisse puutuvas osas (APEK § 5). otstarbekohane ainult siis, kui karistamisega on võimalik saavutada mingit positiivset resultaati. 3.13. Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest Karistusega saavutatavateks positiivseteks resultaatideks võib olla: PS § 23. 1. karistatu poolt uute kuritegude toimepanemise ärahoidmine (eripreventsioon), Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks 2. teiste isikute poolt kuritegude toimepanemise ärahoidmine (üldpreventsioon), seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. 3
Võtmesõnameetodit kasutatakse enamasti võõrkeelsete sõnade meeldejätmiseks. Selleks seostatakse meeldejäetav sõna kõlalt või kirjapildilt sarnase emakeelse sõnaga ja püütakse luua õpitava sõna tähendust edastav kujutlus. Üldistamine ja ülekanne õppimisel: õpitu ülekande liigid. Positiivne ja negatiivne ülekanne. Mudelid ülekannet soodustava vahendina. Unustamise roll ülekandel. Õpitu ülekanne ja üldistamine on olulisemateks ning oodatumateks õppimise resultaatideks. (Tihedalt seotud metakognitsiooniga.) See võime on vajalikuks eelduseks õpitu rakendamisel uudsetes oludes. Tänu õpitud teadmiste ja oskuste rakendamisele oludes, mis erinevad nende omandamisel valitsenud kontekstist, suudavad inimesed orienteeruda ja toime tulla neid ümbritseva maailma nähtuste ja sündmuste mitmekesisuses, ilma, et nad peaksid eelnevalt kõigi nendega kokku puutuma. Ülekande-
hävitamisest. Kolmikliidu õnnetus poliitikas nägin ma ainult üht marksismi lammutustööd. Kõige kohutavam oli see, et see mürk imbus läbi täiesti märkamatult ja mürgitas ära kogu terve majandusliku ja riikliku arengu aluse. Inimesed, allutatuna selle mürgi mõjule, ei märganud ise sageli, kuivõrd nende tahe ja nende teod olid marksistlike jutluste, mida nad kõik sõnades hukka mõistsid, resultaatideks. Tolleks ajaks oli saksa rahva sisemine degradeerumine juba ammu alanud. Kuid nagu see elus tihti juhtub, ei anna inimesed üldse endile aru sellest, kes on tegelik süüdlane nende heaolu lõhkumises. Aeg-ajalt pandi kõikvõimalikke diagnoose haigusele, kuid seejuures segati süstemaatiliselt ära haiguse ilmnemise ja tema tekitajate vormid. Kuna inimesed ei soovinud või ei osanud mõista haiguse tegelikke põhjuseid, kuna kogu niinimetatud võitlus marksismi vastu
annaabi.ee 
