Liiga palju materjali korraga, mida on raske töödelda Kombineerimine teiste meetoditega: Võib teha kogu uurimuse ainult selle meetodiga Võib kombineerida küsimustikuga, intervjueerimisega (enne ja pärast) Andmete salvestamine: Diktofoniga Vestluse ajal märkmed Videosalvestus Online-keskkonnas chat, msn jne 9. Intervjuu Kvalitatiivse uurimuse peamine meetod. Suulise küsitluse puhul kogutakse andmeid vahetu sihipärase vestluse abil. Võib toimuda nii ühe respondendiga kui ka respondentide grupiga. Intervjuud, ankeedid ja küsimustikud võimaldavad kiiret infokogumist ning võrrelda. Ei sobi neile, kes ei mõista kõnet (väikesed lapsed) ning vastajate ausus on küsitav. Eelised: Laialdaselt kasutusel Vahetu ja vastastikune Paindlik, saab küsida selgitusi, ümberformuleerida küsimusi Info saadakse kohe Võimaldab koguda detailseid ja põhjalikke teadmisi Tavaliselt uuritavad nõustuvad intervjuuga Puudused: Liiga isiklik Kaob kriitilisus, objektiivsus
vormistatud ja korrektses, asjalikus ning mõistetavas keeles kirjutatud ankeedis. Korrektne keel ja viisakas pöördumine on vajalik ka küsitluse puhul. INTERVJUU. Intervjuu on andmete kogumise meetod sotsiolingvistilises uuringus. Sotsiolingvistika on keeleteaduse haru, mis uurib keele ja ühiskonna vahekorda ja vastastikuseid suhteid. Intervjuu kuulub kvalitatiivsete empiiriliste uurimismeetodite alla. Intervjuu on vahetu sihipärane vestlus küsitlus respondendiga (informant annab informatsiooni) Intervjuu on suuline küsitlus üks-ühene vestlus intervjueerija ja intervjueeritava vahel, mis võimaldab koguda informatsiooni üksikisiku mõtete, tunnete ja käitumise kohta. Intervjuu võimaldab koguda nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmeid. Intervjuu on tavaliselt dialoogivormis, millesse võib mõnikord lisada ka taustinformatsiooni ja kommentaare. Intervjuu teostamisel vajatakse teemat valdavat ja kogemustega intervjueerijat
Eesmärgiks on kohendada olemasolevat küsimustikku et pärast tervelt valimilt saada tõsist teaduslikku analüüsimist võimaldavat informatsiooni. Anketeerimisel liike ei ole. Ankeedid jagatakse respondentidele kätte, lastakse ankeet täita ning lõpuks analüüsitakse vastuseid. 3. intervjueerimine kasutatakse küsitluslehte. Toimub pseudovestulus uurija ja respondendi vahel. Uurija peab jätma mulje, et ta on loonud hea kontakti respondendiga ja ta on ise huvitatud sellest, kuidas respondent vastab. Tegelikult ta ei tohi olla huvitatud tulemusest ning ei tohi suunata respondenti vastamisel. Liigid on paneelintervjuu (viiakse läbi võimalusel samade respondentide seas kuni 2-aastase intervalliga), korduv intervjuu (intervall on üle kahe aasta), grupiintervjuu (eesmärgiks on provotseerida arvamuste avaldamist ja diskussiooni grupis), kliiniline intervjuu
Kuid on varjatud võtteid, mille abil saab seda teha. 3.1.1 Küsitlustehnikad Pärast küsitlusformaadi valikut tehakse otsus küsitlustehnika kohta; selleks on põhimõtteliselt neli võimalust: · telefoniküsitlus (telephone survey) · küsitlus posti teel (mail survey) · personaalküsitlus (personal survey) · internetiküsitlus (internet survey) Telefoniküsitlus Telefoniküsitlus on üks populaarsemaid küsitlusmeetodeid. Intervjuu läbiviimiseks võtab küsitleja respondendiga ühendust telefoni teel ning kui vastajale sobib, viiakse intervjuu kohe läbi. Kui ei, helistab intervjueerija hiljem tagasi. Seni saab ta jätkata teiste respondentide küsitlemist. Telefoniküsitluse eelised: · kiirus nii küsitluse läbiviimisel kui töötlemisel; · kontrollivõimalus; · suhteliselt madal maksumus võrreldes personaalküsitlusega; · suhteliselt kõrge vastuste määr (60-70%);
Ankeedi kontroll viiakse läbi siis, kui ankeet on just valmis saanud, teda kontrollitakse prooviküsitluse abil . Prooviküsitlus viiakse läbi individuaalse intervjuu vormis, intervjueeritavad on tervikliku valimi mõned liikmed või grupid, kelle peal ankeeti proovitakse. Prooviküsitlust nim. pilotaazuuringuks e. informatsiooni kogumise meetodite ja tehnika proov. Intervjuu - algandmete kogumise meetod, mis rajaneb intervjueerija vahetule sihipärasele vestlusele respondendiga. Vestluse suunitluse määravad uuringu esemeks olevad probleemid. Intervjuu on sotsioloogias üsna kasutatav meetod, mis leiab rakendamist uuringu varasematel staadiumitel, et täpsustada problemaatikat ja formuleerida hüpoteese. Intervjuud kasutatakse ka põhi- ja kontrollmeetodina, nt. täiendava meetodina anketeerimisel. Intervjuud saab klassifitseerida: 1. Lähtudes intervjuu eesmärgist:
Kui küsimustik ok, siis minnakse kas anketeerima või intervjueerima. Anketeerimise puhul jagatakse ankeedid kätte (paberil), anketeerija täidab ära ja uurija hakkab neid tulemusi arvutisse sisestama, analüüsima ja koostama arvtabeleid. Kui andmed arvuliselt olemas siis hakkavad uuijad neid interpreteerima. Intervjueerimine on niisugune kontakt uurija ja respondendi vahel kus toimub pseudovestlus. Uurija peab jätma niisuguse mulje et ta loonud hea kontakti respondendiga ja on ise huvitataud vastusest, kuid tegelikult ei tohi uurija olla huvitatud tulemustest ega suunata respondenti mingi vastuse valimisele. Intervjuu liigid: - Paneel intervjuu viiakse läbi võimalusel ühtede ja samade respondentide seas kuni kaheaastase intervalliga, mitte pikema perioodi pärast - korduv interjvuu intervall üle kahe aasta, muus osas sama mis paneelintervjuu - grupi intervjuu eesmärk provotseerida arvamuste avaldust ja diskussiooni mingis
esindajaid (uhes grupis 6-10 osalejat) intervjueerib spetsiaalse valjaoppe saanud intervjueerija (moderaator), kes hiljem koostab ka uuringu aruande. Uuritakse grupi-ideede arengut · Intervjuu Suulise kusitluse puhul kogutakse andmeid vahetu sihiparase vestluse abil. Voib toimuda nii uhe respondendiga kui ka respondentide grupiga. Intervjuud, ankeedid ja kusimustikud voimaldavad kiiret infokogumist ning vorrelda. Ei sobi neile, kes ei moista konet (vaikesed lapsed) ning vastajate ausus on kusitav
viisil moderaator. Grupi komplekteerimisel soovitatakse silmas pidada tavaliselt nelja aspekti: et grupp oleks oma demograafiliste ja sotsiaalmajanduslike näitajate poolest homogeensed, et liikmed poleks omavahel tuttavad, et gruppi ei satuks liikmeid, kes on varem osalenud mitmetes fookusgruppides, ja et liikmetel oleks teatavaid kogemusi arutatava teema või küsimuste osas. Tavaliselt kestab 1,5-2h 2. Süvaintervjuu (in-depth interviews) on personaalselt respondendiga läbiviidud struktureerimata küsitlus. Intervjuude arv, mis keskmiselt jääb 8-30 vahele, sõltub uuringuprobleemist, sihtrühma suurusest jms. Üldjuhul on süvaintervjuud pikad, 30- 45 minutit või isegi kuni 3 tundi, ning seetõttu lepitakse intervjuu aeg ja koht eelnevalt vastajaga kokku. Turundusuuringutes kasutatakse sagedamini kaht kvalitatiivset vaatlusvormi nagu ostumüsteerium ja
annaabi.ee 
