a) sama, sma, sâma b) sama, sma, sma lühike pikk monotong 23. Mis on iseloomulik konsonantide hääldamisele? Hääldamisel moodustub kitsus sulg või ahtus. Õhk võib vabalt liikuda läbi nina. Õhuvool on mingil moel takistatud. 24. Kuidas rühmitada konsonante hääldusviisi järgi? Tooge näiteid! Moodustus- ehk hääldusviis kuidas õhk liikuma pääseb. 1) resonandid ("kaasa helisema") c) poolvokaalid (w, j) d) nasaalid (m, n) e) liikvidad ehk sulahäälikud (lateraal e külghäälik l; tremulant e värihäälik r) 2) obstruendid f) frikatiivid ehk hõõrdhäälikud (spirandid e piluhäälikud v, f, h; sibilandid ehk sisihäälikud s, s, z, z) g) klusiilid ehk sulghäälikud (k, p, t) /nõrgad ehk leenis, tugevad ehk fortis/ 25. Kuidas rühmitada konsonante häälduskoha järgi? Tooge näiteid!
Mis on omane igasugusele võnkumisele (sagedus ja amplituud)? Sagedus, ühikuks herts, amplituud õhurõhk paskalites, helirõhu tase detsibellides. Heli kõrguse määrab ära võngete arv sekundis e sagedus. Amplituud on võnkumise maksimaalväärtus. 34. Kuidas võib võnkumisi liigitada (liht- ja liitvõnkumised)? Sinusoidaalne ja liitvõnkumine. Liitheli- palju erineva sageduse ja amplituudiga siinushelisid ehk toone. 35. Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid? Häälekurrud funktsioneerivad hääleallikana. Nende poolt toodetud kõrihääl on perioodiline, laineprotsessi seisukohalt korduv, sinusoidaalne. Põhisageduse e põhitooni kõrval on olemas ka teised toonid ülemtoonid, mis on põhisageduse kordused. Oma amplituudi ja tugevuse poolest nõrgenevad nad vastavalt sageduse suurenemisele. Kõnetrakti õõned ( nina, suu, neel) töötavad nagu kõrihääle akustilised filtrid
a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Kõrged vokaalid madalduvad. 21. Mis on iseloomulik konsonantide hääldamisele? Konsonandi hääldamisel moodustatakse kõnetrakti ühte kohta kitsus (kas sulg või ahtus). Suus tekitatakse ahtus/sulg, siis moodustatakse sulghäälikud. Sulu tugeva vallandumisega klusiile nimetatakse tugevateks klusiilideks. Sulu nõrgema vallandumisega klusiile aga nõrkadeks. 22. Kuidas rühmitada konsonante hääldusviisi järgi? Näited. Resonandid ehk helilised konsonandid: · Nasaalid = ninahäälikud: m, n, n´ · Liikvidad = sulahäälikud: r, l, l´ · Poolvokaalid: j, w Obstruendid ehk helitud: · Klusiilid = sulghäälikud: k, p, t ja neile vastavad leenis- ehk nõrgad klusiilid g, b, d · Frikatiivid = hõõrdhäälikud - Spirandid = piluhäälikud: v, f, h - Sibilandid = sisihäälikud: s, , s 23. Kuidas rühmitada konsonante häälduskoha järgi? Näited. · Larüngaalid = kõrihäälikud: h
21. Missugused on eesti keele vokaalfoneemid ja vokaalidega seotud fonoloogilised probleemid? a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Kõrged vokaalid madalduvad. 22. Mis on iseloomulik konsonantide hääldamisele? Suus tekitatakse ahtus/sulg, siis moodustatakse sulghäälikud. Sulu tugeva vallandumisega klusiile nim. tugevateks klusiilideks. Sulu nõrgema vallandumisega klusiile nim. nõrkadeks klusiilideks. 23. Kuidas rühmitada konsonante hääldusviisi järgi? Tooge näiteid! Resonandid ja obstruendid. (vt joonist!) 24. Kuidas rühmitada konsonante häälduskoha järgi? Tooge näiteid! 1) larüngaalid ehk kõrihäälikud: h 2) farüngaalid ehk neeluhäälikud: - 3) nasaalid ehk ninahäälikud: n, m, , 4) oraalid ehk suuhäälikud: uvulaarid ehk kurgunibuhäälikud: p , velaarid ehk pehmesuulaehäälikud: k, , palataalid ehk kõvasuulaehäälikud: j, s , alveolaarid ehk somphäälikud: t, s, l, n, r, dentaalid ehk hammashäälikud: t, n. 25
2. Periood ühe täisvõnke sooritamise kestus, tähis T, valem: T=1s/f. 3. Amplituud suurim kaugus tasakaaluasendist. 35. Kuidas võib võnkumisi liigitada (liht- ja liitvõnkumised)? · Liitheli koosneb erineva sagedusega liitvõnkumistest, mis üksteist võimendavad ja summutavad. · Lihtheli ehk lihtvõnkumine ehk puhastoon koosneb ühest harmoonilisest võnkumisest. 36. Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid? · Põhisagedus=põhitoon: kõige madalama sagedusega võnkumine. · Ülemtoonid ehk harmoonikud: põhisageduse täisarvulised kordsed: 100 Hz põhisageduse esimeseks kaheks kordseks võiksid olla: 200 Hz, 300 Hz. · Formandid ehk resonandid(F1, F2, F3) - kõnetrakti resonantsiõõntes häälikuspektri võimendunud sagedusribad. 37. Kuidas on võimalik kirjeldada häälelainet sageduse, intensiivsuse (amplituudi) ja aja
Sarnaselt ka laadivahelduse tulemusel tekkivates monoftongides / diftongides kõrgete vokaalide madaldumine (süsi-söe, lugu-loo). Konsonandid häälikud, mis ei vasta vokaalide definitsiooni tingimustele; õhuvoolule tekib keele (suu) keskele takistus sulg või ahtus. Konsonantide hääldamise seisukohalt on olulised kolm tegurit: 1) moodustusviis 2) fonatsioon (heliline või helitu) 3) häälduskoht. Konsonantide liigitus hääldusviisi järgi 1) resonandid õhuvool ja hääl pääsevad hääldamisel takistuseta välja; jagunevad omakorda - poolvokaalid (õhk välju suust nagu vokaalidegi puhul): j, w - liikvidad (õhk väljub suust vokaalidest erinevalt): lateraalid (õhuvool üle keele külgede l) ja tremulandid (õhuvool on katkendlik r) - nasaalid (õhk väljub ainult nina kaudu): m, n 2) obstruendid hääldamisel õhuvool katkeb; jagunevad omakorda - klusiilid (õhuvool katkeb täielikult): p, t, k, b, d, g
võnkumine jõuab resonantsiõõntesse (neelu-, suu- ja ninaõõs ehk F 1, F2 ja F3). Resonants on kaasavõnkumine, nt i ja u hääldamisel tekib õhusammas, mis muudab kuju ja millel on oma võnkesagedus, mis jõuab ruumi, kus on sagedused, mis ühtivad ruumi omavõnkesagedusega, mis võimenduvad ehk resoneeruvad, st algab kaasavõnkumine, aga need, mis ei ühti, sumbuvad – seega tekivad erinevad resoneerumised ehk resonandid. Resonantsi tõttu tajume i- ja u-häälikud eri laadi häälikutena. Spektrogramm – tuvastab põhitoone (kitsaribaline) ja ülemtoone. Kitsaribaline spektrogramm = riba, mida hääl läbib, laius on 30–50 Hz, mida filter filtreerib. Aeg 0,03–0,04 s. Riba tumedus näitab võnkumise intensiivsust. Filtriks võib nimetada kõnetrakte, mille kuju annab erineva kõlaga häälikud. Põhitoone võib välja lugeda ka liitlainest või põhitoonianalüüsi abil.
Hiiu murdes: leh m, vih m Võib aja jooksul areneda tavaliseks vokaaliks: *põtr >> põder, *atr >> ader, pihl > pihel, *ansambl > ansambel Siirdekonsonant nummer : numri > numbri rootsi minnre > mindre 34. Mis on omane igasugusele võnkumisele (sagedus ja amplituud)? 35. Kuidas võib võnkumisi liigitada (liht- ja liitvõnkumised)? Amplituud tugev, väike tugev, nõrk. Lihtvõnkumine kõne seisukohast hüpotees. 36. Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid? Furiet analüüs. Põhisagedus, sagedus, ülemtoonid täisarvkordsed. 37. Kuidas on võimalik kirjeldada häälelainet sageduse, intensiivsuse (amplituudi) ja aja kaudu (spektrogramm ja spekter)? 38. Kuidas on omavahel seotud vokaalide akustika ja artikulatsioon? Mida tead eesti keele vokaalide akustilistest omadustest? 39. Millised on konsonantide akustilised omadused (helilised konsonandid, klusiilid, frikatiivid)
annaabi.ee 
