Sakslased asustasid ka teisi linnu (nt. Tallinn), kuhu kolis arvukalt saksa kaupmehi, kes oma kaubanduse edendamiseks lõid suhteid ja sõlmisid lepinguid teiste linnade kaupmeestega - see viiski Hansa Liidu tekkimiseni. 13. sajandil toimus kommertsrevolutsioon, mis tõi kaasa muudatused väliskaubanduse struktuuris. Kaupmehed ei läinud enam ise merereisidele, vaid jäid linnadesse ja saatsid teele oma esindajad. Asjaolu, et kaupmehed resideerusid linnades püsivalt, tõi endaga kaasa kaubakäibe kasvu ja majanduse väljakujunemise, mis põhines rahal, millega maksti kaupade eest. Kaubateed kontsentreerusid ainult mõnda suuremasse linna ja Lübeck muutus peamiseks kaubasadamaks Läänemerel. 13. sajandil Saksa Rahva Püha-Rooma riigi keisri keskvõim nõrgenes, jättes järele võimuvaakumi, kus linnad hakkasid moodustama liite. Nende eesmärgiks oli kindlustada oma kaupmeestele väliskaubandusprivileegid igas linnas
Petri): maadeks, millele kirikul oli ainuõigus. Selle väite juriidiliseks aluseks oli Constantinuse kingitus: dokument, mille järgi Rooma keiser Constantinus I oli andnud kõrgeima võimu impeeriumis paavstile. (Renessansiajal tõestati, et see oli võltsing.) Seega seisis paavsti võim keisrist kõrgemal. Võimu ja maade jagamine põhjustas pidevaid sõdu Saksa-Rooma keisritega. Paavstid liikusid oma valdustes palju ringi, resideerusid paljudes linnades ning osalesid kohapeal valitsemis- ning usuasjade korraldamises. See aitas valdusi konsolideerida. Sardiinia seisis 11. sajandi algul edukalt vastu moslemite rünnakutele. Endise Bütsantsi valdusena domineeris seal kreekakatoliku usk, järgnevate sajandite jooksul muutus valitsevaks roomakatoliiklu.s Poliitiliselt läks Sardiinia 12. sajandil Pisa mõju alla kuni aragonlaste vallutuseni 1323-1325. Saar oli Pisa
Osa Euroopa ilmalikest valitsejatest (n Inglise kuningas Richard I Lõvisüda) andis paavstile isegi vasallivande. Paavstide mõju hakkas langema alates 14.sajandist. Sellele aitasid kaasa ristisõdade sõjaline läbikukkumine ja Püha maa kaotamine moslemitele, kuningavõimu tugevnemine ja tsentraliseeritud riikide teke, paavstide nn Avignoni vangipõlv (1309 – 1378 olid Rooma paavstid prantsuse päritolu, resideerusid Avignoni paavstilossis Prantsusmaal ja olid sealsetest kuningatest sõltuvuses) ning segadused paavstide valimisel 14.saj lõpul. Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 10 3.3. Kloostrid ja vaimulikud mungaordud: Varakristlikul perioodil kujunes paljude tõsiusklike hulgas arvamus, et kindlustamaks pääsemist taevariiki tuleb loobuda ilmalikest elumõnudest
Sellega lakkas olemast Tsehhi vabariik. Ees seisis Poola koridori likvideerimine, millise ultimaatumi esitas Hitler Poolale pärast Praha annekteerimist. See oli viimane samm, mida Hitler tegi Versaille ´i rahulepingu ratifitseerimise sildi all. Järgnev aga oli agressioon, mis viis II maailmasõja puhkemiseni, kuna Inglismaa ja Prantsusmaa seisukoht oli, et Poolat ei tohi tabada Tsehhoslovakkia saatus. 15.06.1940 okupeerisid sakslased Pariisi. Prantsuse valitsus lahkus Pariisist ja resideerusid Vichy ´s. 16.06.1940 kinnitas Hitler Inglismaa vastase rünnakuplaani- Merelõvi. Algas Inglismaa pommitamine ja pidi korraldatama seejärel dessant. Peale pommirünnakute ei saavutanud Hitler midagi ja dessant jäi ära. Hitler oli sunnitud minema appi Mussolinile Kreekasse. Suve lõpus asus Hitler oma okupatsiooni laiendama ja alistas Ungari, Sloveenia, Rumeenia ja Bulgaaria. 1941 Rommel alustas Põhja-Aafrikas koos itaallastega edasiliikumist Egiptuse suunas.
Ivan IV ei soovinud sõda, sest oli kaotanud sõja mõtte, tuleb leida ka inimlik nüanss. Ivan IV ühes raevuhoos tapab oma poja, 1581 aasta novembris. Siis saab aru, mida ta on teinud, pärast seda ta ei näinud põhjust, mille nimel elada ja tegutseda ja tuleb minnalaskmise meeleolu. 1584.aastal ta ka sureb. Vene administratsioon Kopeeriti seda, mis oli Venemaal juba olemas. Valitsetakse kindlatest keskustest, 4, Tartu, Narva, Pärnu, Koknes. Seal resideerusid võimukandjad, vojevoodid ja djakid. Kõikidel keskustel oma roll valitsemissüsteemis. Tartus 6 vojevoodi. Narvas kuni 5 vojevoodi korraga ametis. Pärnus maksimaalselt 3. Tegelevad peamiselt kohapealse kindluse ja linnaümbruse piirkonna haldamisega. Linnaümbrus piirkonda kutsutakse ujezdideks. Sõjalisi ettevõtmisi on juhitud Tartust. Tartus oli kogu Liivimaa keskvangla. Tartust saab 1570.aastal ortodoksi piiskopi linn.
· Usuliseks haldusterritooriumiks asutati Cesise katoliiklik piiskopkond: - piiskopid Poolast · Suurimad kirikud anti tagasi katoliiklaste kätte · Pildil paavsti legaat, jesuiit Antonio Possevino Jesuiidid Liivimaal (1583-1625) · Possevino vahendas Poola-Venemaa rahulepingu sõlmimist (1582) ja algas Liivimaa rekatoliseerimine: - eesmärk levitada katoliiklust Liivimaalt Rootsi ja Venemaale · Jesuiidid resideerusid Tartus (1583 - ...) eesmärgiga teha aktiivselt haridus- ja kasvatustööd: 1. Jesuiitide kolleegium (ordu), mille juurde 2. 1583 asutati jesuiitide gümnaasium - kohalikud sakslased vältisid ja õpilased enamuses poolakad 3. 1585 asutati tõlkide seminar: - ülesanne koolitada eestlaste, lätlaste, sakslaste ja venelaste seast tõlke katoliku kiriku preestritele 4
Ristiusu vastuvõtmise või põlgamise kontekst on siin poliitiline kalkulatsioon. Liivimaa sisemise sõja episood lõppes aastal 1330, kui pärast poole aastast piiramist Riia linn alistus Saksa ordule. Juba sisesõja alguses oli alanud protsess paavsti kuuriast, Saksa ordul olid paavsti kuuria juures oma esindajad, prokuraatorid. Saksa ordu rahvusvaheline organisatsioon, Liivimaa piiskopkondadel sellise prokuraatorite pidamise võimalusi ei olnud. Liivimaa peapiiskopid enamasti resideerusid paavsti kuuria juures, mitte ainult selle pärast, et neil Liivimaal oli ohtlik, vaid ka selle pärast, et isiklikult kohas olles oli võimalik neid protsesse paremini korraldada. Riia peapiiskop Bernstein - oma tegevusaja jooksul oli Liivimaal 3 korda, kõige pikem viibimine ulatus aastani, enamus ajast viibis ta väljaspool Liivimaad. 14. sajandil oli peapiiskoppe, kes on piiskopiks olemise ajal Liivimaale ei jõudnudki. 1350. paavsti komissarid panid Ordu valdused kirikuvande
liikmeline maanõunikute kolleegium, mis hoolitses järjepidevalt aadli õiguste eest. Nende statuuditega on seotud rüütelkonna kujunemine, seadis sisse aadlimatriklit.Kuramaa statuudi panid paika halduste territoriaalse jaotuse jagades kogu kuraaamaa hertsogkonna 4 maakonnaks, maakondade keskuteks oli Goldingen, Duckun, Miitavi, Seelpils, maakondade eesotsas seisid ülempealikud, kelleks olid kõrgaadli esindajad , resideerusid 4 asulas mis on nimetanud, täitsid ühelt poolt hertsogi korraldusi aga teiselt poolt pidid esindama ka kohalikke aadlikke.neli maakonda jagunesid erinevateks piirkondadeks, neid oli 8 oli , mõnes ei olnud ühtegi mõnes oli kolm, piirkonna eesotsas seisis ka peamees , kes resideerus oma piirkonna keskses kindluses.piirkonnad jagunesid kihelkondadeks, halduslikud ja poliitilised kihelkonnad 34, kirikukohelkonnad olid kuni 100, erinevad asjad
annaabi.ee 
