1734.aastal esitatud uus ooper karnevali ajal st. Angelo teatris, mille libreto põhines poeedi ja näitekirjaniku Metastasio ühel kõige kuulsamal teosel Olympiadal. Vaatamata küllaltki vanale eale jäi ta ikka endiselt loominguliselt hämmastavalt produktiiveks.Veronas mängiti tema tamerlanot ja Ladelaide(1735),Firenzes ooperit Ginevra,Principessa di Scosia. Ent järgmisel aastal just Ferra karnevali ettevalmistuste haripunktis. 1737.aasta 16.Novemril keelati tal esineda resideeriva paavsti nuntsius tal kardinalil Rufol nimel keelati siseneda Ferrarasse. See häbistas teda väga vaimulike kui ka linnarahva ees. Vivaldi viimane muusika esitamine oli pietas seotud Saksi kuurvürtsi Friedrich Criistiani Veneetsias viibimisega.Talle esineti 1740.aastal 21.Märtsil Vivaldi kontserte paljudele instrumentidel. Kuid see ei suutnud ikka suhteid parandada pieta juhtkonnaga. Itaalias old ka tekkimas uued kuulsad heliloojad ja ka tihedad reisid
legendaarsemaid ansambleid. 1993. aastast on eesti muusika üks võtmekollektiive NYYD Ensemble (kunstiline juht Olari Elts) Siin ja praegu Tänase Eesti muusikaelu juhtpositsioonidel on Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO), Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK), Tallinna Kammerorkester (TKO), vanamuusika ansambel "Hortus Musicus" koos oma akadeemilise orkestriga ning Eesti Rahvusmeeskoor (RAM). Hooajal 1997/98 loodi ERSO juurde resideeriva helilooja ametikoht, hooaja heliloojaks valiti Eino Tamberg, kelle Neljanda sümfoonia ettekanne toimus 1998. aasta kevadel. 1998/99 hooaja resideeriv helilooja oli Raimo Kangro ning hooajal 2003/2004 Tõnu Kõrvits. Eesti muusikafestivalid Jaanuar: Pärnu Nüüdismuusika Päevad Veebruar: Tallinna Barokkmuusika Festival Märts: Pärnu Laste- ja noorte muusikafestival "Muusikamoos" Aprill: Eesti Muusika Päevad, Klavessiinipäevad, Jazzkaar
näitekirjaniku Metastasio ühel kõige kuulsamal teosel Olympiada. Vaatamata küllaltki vanale eale jäi ta ikka endiselt loominguliselt h Veronas mängiti tema Tamerlanot ja Ladelaidet, Firenzes ooperit Gi Ennt järgmisel aastal oli just Ferra karnevali ettevalmistusteharipunk 1737. aasta 16. novembril keelati tal esineda resideeriva paavsti nu keelati tal siseneda Ferrarasse. See häbistas teda väga vaimulike ja k Vivaldi viimane muusika esitamine oli pietas seotud Saksi ku Veneetsias viibimisega. Talle esineti 1740. aastal 21. märtsil Vi instrumentidel. Kuid see ei suutnud ikka parandada suhteid pieta
seaduste täpset rakendamist. Balti provintside omavalitsuskorraldus ei taganud talupoegadele õiguskaitset. Esialgu üritasid talupojad kasutada varasemaid, seaduslikke teid, pöördudes kaebustega mõisnike peale tsaarivõimude poole. Riigivõim tugines aga rüütelkondade seisukohavõttudele. Ajalookirjanduses on omistatud suurt tähtsust nn Roseni deklaratsioonile (1739). See oli Liivimaa rüütelkonna vastus (deklaratsioonil oli maanõunike kolleegiumi resideeriva liikme Otto von Roseni allkiri) riigiasutuse järelepärimisele talurahva õigusliku olukorra kohta seoses Vohnja möldri Jaani kaebusega mõisniku omavoli pärast. Deklaratsioon rõhutab, et maavaldajal on pärisorjade varandusele ja elule piiranguteta õigused. Roseni deklaratsioon pole seadusandlik akt, kuid sellest ilmneb rüütelkonna kindel vastuseis oma privileegide igasugusele piiramisele. Arvatakse, et 18. sajandi keskpaigaks saavutas Eesti
Rüütelkonda ei kuulunud mitte kõik aadlikud ega mõisa omanikud, vaid ainult aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Kummagi kubermangu aadlike kõrgeimaks otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi Maapäev, kus ostustav sõnaõigus oli rüütelkondade liikmeil. Ja nagu Rootsi ajal, nii oli ka nüüd iga rüütelkonna tähtsamaks juhtorganiks 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Maanõunikud olidki maa tegelikud valitsejad. Nad täitsid kordamööda nn. resideeriva maanõuniku ülesandeid, juhtides rüütelkonna jooksvat asjaajamist. Eesti- ja Liivimaa ametiasutuste ja kohtutes aeti asju saksa keeles. 1.1 PÄRISORJUSE SÜVENEMINE Seoses Balti erikorra lõpliku väljakujunemisega võis Eesti talupoeg oma lootused pärisorjuse kaotamisele mõneks ajaks maha matta. Ent teadmist, et isegi talupojal on olemas elementaarsed õigused, ei saanud talupoegadelt keegi võtta. See asjaolu avaldus eriti rikkalt Virumaal asuva Vohnja mõisa möldri
Koos prkliikmetega kokku oli kahe kubermangu matrikliaadlikke kokku u 2000. Maapäev-kummagi kubermangu (Liivimaa, Eestimaa kubermang) aadlike kõrgeimaks otsustuskoguks (nagu Rootsi ajalgi). Seal oli otsustav sõnaõigus vaid rüütelkondade liikmeil. Ja nagu R ajal, nii oli ka nüüd rüütelkonna tähtsaimaks juhtorganiks 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Maanõunikud (Landrat- ains)- olidki maa tegelikud valitsejad, kes täitsid kordamööda nn resideeriva maanõuniku ülesandeid, juhtides rüütelkonna jooksvat asjaajamist. Eesti- ja Liivimaa ametiasutustes ning kohtutes aeti asju saksa keeles ja kehtisid vaid need Vene riigi seadused, mis ei olnud vastuolus siinse aadli eriõigustega. Balti kubermange eraldas Venemaast isegi tollipiir ja siin kehtis peale rubla ka taaler. Kõike seda kokku nim Balti erikorraks. Talurahvas ja Roseni deklaratsioon (lk 141)
Ja nagu Rootsi ajal, nii oli ka nüüd iga rüütelkonna tähtsamaks Muutus toimus linnade välisilmes valitsevaks kunsti ja ehitusmoeks oli barokk (Narva ehitati juhtorganiks 12liikmeline maanõunike kolleegium. Maanõunikud olidki maa tegelikud valitsejad. täielikult barokkstiilis välja, kuid kõik hävis II MS ajal) Nad täitsid kordamööda nn. resideeriva maanõuniku ülesandeid, juhtides rüütelkonna jooksvat asjaajamist. Eesti ja Liivimaa ametiasutuste ja kohtutes aeti asju saksa keeles. Linnad Vene ajal · Rootsi aja lõpus toimus kaubanduse allakäik: Hansaaeg sai läbi, Uusaja maailmas Mõisnike seni üsna lihtsakoeline eluviis muutus. 18
Valiti kohalikke politseiesindajaid, Eestimaa kohtunikke ja otsustati muid küsimusi. Maanõukogu koosnes 12 nõunikust. Ülesandeks oli ülema maakohtuna kohtulikud, maksustamine, naturaalkohustuste ja teiste provintsi puutuvate küsimuste arutamine. Liivimaa maapäev- kohtuna ei olnud nii tugev kui E.maapäev, valitsemisalal oli aga võrdne. Tähtsad maamarssal, kes omas esinduslikke funktsioone ja maanõukogu, mis oli administratiivseks asutuseks, tegutses kahe resideeriva maanõuniku näol. Saare- ja Muhumaal oli maapäev varustatud suurte volitustega. 16. Era- ja kriminaalõigus Rootsi-aegses Eestis. Eraõigus. Kirikuõiguse (?) alal toimus muutus vaimulike ja ka talupoegade suhtes. Vaimulike kohta pandi kehtima Rootsi kirikuõigus. Talupoegadele anti ajastu lõpus suurem õigus- ja teovõime ning kohtulik kaitse. Perekonnaõiguse alal rakendati luteri kiriku printsiipe ja hiljem Rootsi kirikuseadust. Abielu sõlmiti vastava eelteatega kirikus
annaabi.ee 
