ÜMBERASUMISKOLOONIAD Loodi Euroopa ja mõnede vahemere maade ülemrahvastatuse leevendamiseks. Suurimad:Hispaanial ja Portugalil Lõuna-ja Kesk-Ameerikas ning Suurbritannila ja Prantsusmaal Põhja-Ameerikas. Uued kolooniad võtsid enda peale suur osa Põhjaks laieneva Euroopa vanade ja uute vajaduste rahuldamisest. Sealt toodi Euroopasse põllumajandussaadusi ja mitmeid maavarasid. Olid traditisoonilised tootmisviisid algelised või vähe levinud. Hiljem sootuks kadusid. FAKTOORIAKOLOONIAD Eurooplased pidid Kaug-Ida piirduma kaubanduslike ja sõjaliste tugipunktide-faktooriate- rajamisega. Rajati korilaste aladele Põhja-Ameerikas ja Siberis kaupade kui ka karusnahkade kokkuostmiseks. Fakooriad kasutati toetuspunktidena mingi maa täielikul ja lõplikul vallutamisel. Siis lülitusid need suure koloonia koosseisu. Nad säilisid vai seal, kus maa vallutamine ebaõnnestus. ISTANDUSKOLOONIAD Istandused on suure pindalaga taimekasvatusettevõttes, kus on val...
Globaliseerumine Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostumine üheks tervikuks. Globaliseerumiseks on vajalik: ·kolooniate iseseisvumine ·arenenud riikide vaheline majanduslik koostöö ·rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine ·side, infotehnoloogia ja transpordi kiire areng Toote valmistamise etapid: ·uurimis- ja arendustegevus ·detailide valmistamine ·kokku monteerimine ·müük ja hooldus Ettevõtlusvõrgustiku moodustavad liiderfirmad, alltöövõtjad, lepingupartnerid Kolooniad Koloonia - riik, mis poliitiliselt sõltub mõnest teisest riigist e emamaast. Kolooniad jagunevad: ·ümberasumiskolooniad - kohalik rahvas hävitati või saadedti muudele aladele ·muud kolooniad Muud tüüpi kolooniad jagunevad: ·faktooriad - kaubanduslik sõjaliselt tugipunktid ·istanduskolooniad - suure pindalaga taimekasvatusettevõtted, kus on valdav odav käsitsi töö ·ressursikolooniad - oli sageli terve riik, mid...
(demograafiline plahvatus) 19. saj. loodusvarad tooraineks, sest oma otsas Toitu (vili, liha, piim), sest põllumajanduse areng maas. Samuti kergetööstuse toorainet Turg toodetele, eriti tarbekaubale KOLOONIATE TÜÜBID Ümberasumiskolooniad uued elamiskohad Istanduskolooniad algul Lõuna-Ameerikas, Kariibi mere piirkond hiljem mujal põllumajandussaaduste tarbeks Ressursikoloonia - mitmeotstarbeline Faktooria sõjaline või kaubanduslik tugipunkt Reservkolooniad 19. sajandil Aafrikasse, Ameerikasse. Nad vallutati nn. igaks juhuks, kuid olulist industrialiseerimist läbi ei viidud Koloniaalsüsteemi lagunemise põhjused 20. sajandil: Emamaa nõrkus- endal probleeme Emamaa ei vajanud ümberasumist- omal tööjõu puudus Vähenes vajadus tooraine järele- uued tehnoloogiad Hoogustus kaubavahetus Põhi Põhi Kolooniate pidamine muutus kulukaks - kaugel! Kolooniates paranes haridustase, arenesid
1970. jõuti postindust.; tuumaenergia, arvutid jne. 2) sõltuvindustrialiseerimine *koloonia - territoorium, mis sõltub majanduslikult või poliitiliselt teisest riigist *koloonia liigid: ümberasumiskoloonia (rajati emamaa üleliigse rahvastiku ümeberasustamiseks); faktooria (kaubanduslikud või sõjalised tugipunktid võõral maal); istanduskoloonia (istanduskultuuride kasvatamiseks);ressursikoloonia (rajati emamaal puuduvate loodusvarade hankimiseks,19.saj); reservkolooniad (emamaa vallutab igaks juhuks tagavaraks); poolkolooniad (maad, mida ei õnnestunud lõplikult ja täielikult vallutada, sõltusid ikka emamaast); kolooniate iseseisvumise põhjused - sõjad mõjutasid maailmamajanduse toimimist ning seetõttu hakati otsima võimalusi koloniaalsüsteemi ümber kujundada. 3) *sisemajanduse kogutoodang (SKT/SKP) - antud riigi territooriumil valmistatud toodangu ja teenuste koguväärtus;
Nimeta kolooniaid: Inglismaa Ameerika, India, Austraalia Portugal Brasiilia Hispaania Ladina-Ameerika Prantsusmaa Aafrika põhjaosa + Indo-Hiina Holland Indoneesia Belgia Kongo piirkond Venemaa liitis piirkonnad, tekkis tsaaririik. 5. Nimeta kolooniate tekkepõhjusi: i. Rahvastiku kiire kasv, mis sundis välja rändama. Põhja- Ameerika, Lõuna-Am; Austraalia ümberasumiskolooniad. ii. Reservkolooniad eesmärgiks tooraineid saada iii. 6. Analüüsi industrialiseerimise ja koloniseerimise mõju eri riikide majanduse arengule. Lääne-Euroopast alguse saanud industrialiseerumine levis üle kogu maailma. Kiiresti kujunes välja see, et maailmamajandus on suunatud eurooplaste vajaduste rahuldamisele. Vastavalt sellele on praegugi Põhjamaad paremini arenenud. Koloniseerimise mõju riikide majandusele sõltus ümberasujatest ja sellest millised
Majandusorganisatsioon · Majandusühendused · Väliskaubandus, rahandus · Toorainekartellid WTO- Maailma kaubandusorganisatsioon. Reguleerib maailmakaubanduse vastavate lepetega selle liberaliseerimise suunas. IMF- Rahvusvaheline valuutafond. Riikidevahelise koostöö reguleerimine, krediidi võimaldamine liikmesriikidele. NAFTA- Põhja-Ameerika Vabakaubandusassotsiatsioon. Kanada, Mehhiko, USA. Liikmesriikide vaheliste kaubandustõkete puudumine, firmade tegevuse korraldamine. EFTA ehk Euroopa Majanduspiirkond. Euroopa riigid kuuluvad, Euroopa liit ka Norra, Island. Kaupade, isikute teenuste ja kapitali vaba liikumine. ASEAN- Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon. ,,Oma" rahvusvaheliste firmade abistamine ja võõraste tegevuse kontroll. APEC- Aasia-Vaikse Ookeani Majandusliku Koostöö Organisatsioon. Vabakaubanduse ja majanduse arendamine, püütakse energivajaduse valdkondades koostööd teha. Austraalia Hiina Jaapa...
MUUTUSED ÜHISKONNAS Inim geograafia e. ühiskonna geograafia teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist Oli arenenud Ida-, Lõuna-, Kagu-Aasias, Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas, Vahe...
Harud, üleminek infoühiskonnale. Millised nähtused aitasid kaasa maailmamajanduse globaliseerumisele? 1. Kolooniate iseseisvumine 2. Riikidevaheline koostöö suurenes 3. Kaubanduse liberaliseerimine 4. Transpordi ja side areng Kolooniate tüübid: 1. Asustuskoloonia P.-Am, Lõuna Am. P.-Aafrika 2. Istanduskoloonia Lõuna-Ameerika, Aasia 3. Faktooria kaubanduslik ja sõjaline tugipunkt 4. Ressursikoloonia maa-ja loodusvarade jaoks 5. Reservkolooniad vallutati ,,igaks juhuks" 6. Poolkolooniad iseseisvad riigid, kelle valitsus arvestas väga teise riigi tahtmisega Kuidas mõjutab infotehnoloogia areng majanduse ruumilist korraldust? Tekib ühtne süsteem Infoühiskonna joones Eestis? Kõrghariduse osatähtusus suur, enamus rahvastikust teenindussektoris, globaliseerumine Miks ei saa pidada Eesti inforiigiks? Puuduvad kõrgtehnoloogilised arud. Kuidas muutuvad riikide arenguerinevused maailma üleilmastumisega?
1.INIMTEGEVUSE TASANDID: *Majapidamistasand(üksikisikutasand) naturaalmajandus *Riik - reguleerib seaduste abil inimühiskonnas majanduslikke-ja inimsuhteid. *Firma e ettevõtte tasand *Rahvusvahelised firmad ja riikidevahelised organisatsioonid. 2.TOOTMISVIISID JA NENDE KOOSSEIS: Inimühiskonna toimimise aluseks on tootmisviis, mida iseloomustab tehnoloogia ja inimestevahelised suhted. *Tehnoloogia vahendid ja oskused millegi valmistamiseks. *Inimestevahelised suhted väljenduvad reeglites ja tööjaotuses ühiskonnas ------------ *Traditsiooniline elatusmajanduslik e. naturaaltootmisviis. Agraalühiskond *Industriaalne tööstuslik e. turumajanduslik. Riigi poolt kehtestatud seadused ning rakendused ja hõive erinevates valdkondades. Tootmine ja tarbimine reguleeritakse kokkuleppeliselt hindadega. Sellest arenes infoühiskond. - Vahemerepiirkonnas üleminek tänu avastustele, leiutistele, kontaktidele. 3.AGRAALÜHISKOND(ÜLEMINEK INDUSTRIAA...
1. Muutused ühiskonnas Põllumajandusühiskonnast läbi tööstusetapi infoühiskonda Ühiskonna vaheldumise põhjused on olnud teaduse ja tehnoloogia areng Agraarühiskond põllumajandusühiskond põllumajandus, kalandus, metsandus elatusmajandus käsitsi töö, algelised töövahendid tootmisviis tootmiseks kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad majandussuhted Varaagraarne periood enne 15. saj põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi põlluharimise juures alepõllundus (ainult metsade piirkonnas) karjakasvatus rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne tootmisviis alates 15. saj kus? Aafrika-Aasia pöörijoon kus kõige arenenum? miks? Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud ning head kogemused aastas 2-3 saaki tänu kliimale kus kõige kaubalisem? miks? Vahemeremaades, sest sealses kliimas ei saanud kõiki vajalikke asju kasvatada ning tuli mujalt osta, milleks olid vajalikud eeldu...
eelis (nt loodusvarad) või omandatud eelis (nt tehn. Areng, oskused, kogemused) David Ricardo suhtelise eelise printsiip mõni riik või piirkond toodab alati mingit toodet paremini või madalamate kulutustega, kui teised Koloniseerimise tulemusena tekkisid erinevad kolooniad: Ümberasumiskolooniad uued elamiskohad Istanduskolooniad algul Lõuna-Ameerikas, hiljem mujal Faktoonia sõjaline või kaubanduslik tugipunkt Reservkolooniad 19. sajandil Aafrikasse, Ameerikasse. Nad vallutati, kuid olulist industrialiseerimist läbi ei viidud Miks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid? 1. 16.-18. sajandil kolooniad leevendasid ülerahvastatust, emamaale veeti eksootilisi saadusi söögiks ja tooraineks 2. 19. sajandil hakati sisse tooma maavarasid, tähtsaid toiduaineid, toorainet; töösturid nägid kaupadele uut turgu 19. sajandil oli koloniaalsüsteemi hiilgeaeg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
