Demonstreerida avalikult oma kulutamis- ja raiskamisvõimet ning tarbida sellest tekkivat üleolekutunnet b. Guy Debord raamatus Vaatemängu ühiskond i. Vaatemäng on see moment, mil kaup ühiskondliku elu täielikult hõivab ii. Kaasaegsete tootmismeetoditega ühiskonnas on elust saanud üks tohutu vaatemäng iii. Kõik, mis kunagi vahetult läbi elati, on asendunud representatsiooniga. iv. Koopia on originaalist väärtuslikum v. Vaatemäng ei olepiltide ja kujundite kogusumma, vaid inimestevahelised suhted, mida need pildid vahendavad. c. Marcuse ja indusriaalne ühiskond i. Ühiskonnakriitika ii. Ta kritiseeris teravalt bürokraatiat ning ühiskonna tehniliseerimist. iii
Tarbimine + rikkus, mida inimesed parasjagu näevad Sisuks on demonstreerida oma rahalist jõudu, kulutades sümboolsetele väärtustele Tarbida üleolekutunnet, demonstreerides kulutamisvõimet avalikult Guy Debord raamatus “Vaatemängu ühiskond” Vaatemäng on moment, mil kaup ühiskondliku elu täielikult hõivab Kaasaegsete tootmismeetoditega ühiskonnas on elust saanud tohutu vaatemäng Kõik, mis vahetult läbi elati, asendatud representatsiooniga Koopia on originaalist väärtuslikum Vaatemäng on inimestevahelised suhted, mida vahendavad pildid Featherstone ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist: Kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus Tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus Tarbimisest emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine Elustiil – käitumismustrite teadliku viljelemise ja kujundamise tulemus
Demonstreerida avalikult oma kulutamis-ja raiskamisvõimet ning tarbida sellest tekkivat üleolekutunnet. Guy Debord raamatus ,,Vaatemängu ühiskond" (1967): ,,Vaatemäng on see moment, mil kaup ühiskondliku elu täielikult hõivab" (tees 42); kaasaegsete toomismeetoditega ühiskonnas on elust saanud üks tohutu vaatemäng; kõik, mis kunagi vahetult läbi elati, on asendunud representatsiooniga; koopia on originaalist väärtuslikum; vaatemäng ei ole piltide ja kujundite kogusumma, vaid inimestevahelised suhted, mida need pildid vahendavad Featherstone (1991) ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus; tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus;
Et mitte teha sama mida Chomsky väiteid tõestada püüdnud psühholoogid, on vaja vaheastet ehk mental process ehk protseduur, mis kujutab üht tüüpi mentaalset representatsiooni teise kaudu. Kuidas? Nt katse, kus mõõdetakse otsustuse kiirust või töötlemise kiirust: kui teatud morfoloogilist struktuuri töödeldakse teistest palju kiiremini kui teisi, on alust arvata, et see konkreetne morfoloogiline struktuur on teatud tasandil eri rollis ja eri tasandil, tal on ilmselt mentaalse representatsiooniga eriülesanne. Keeleteadus on panustanud Greenbergi peale. 1960ndatel muutusid kättesaadavaks paljude keelte suured andmebaasid, korpused. Greenbergi panus keeleuniversaalidesse: kategooriad, mida Chomsky oli sõnastanud, said tõestuse paljude keelte põhjal (kuigi Chomsky ise uuris ainult inglise keelt). MUDEL Mudel on edukas, kui ennustab reaalsust võimalikult hästi. Psühholingvistiline mudel koondab endas uurija
com/download/B2.1.pdf The Cambridge Handbook of Acculturation Psychology. (2006). Berry, J.W & Sam, D. L. (Eds.) Cambridge: Cambridge University Press. 5. Tarbimine, elustiilid ja jätkusuutlik ühiskond Mõisted ja teoreetilised lähenemised · Situatsionalistide ,,vaatemängu ühiskond" Guy Debord raamatus ,,Vaatemängu ühiskond": kaasaegsete toomismeetoditega ühiskonnas on elust saanud üks tohutu vaatemäng; kõik, mis kunagi vahetult läbi elati, on asendunud representatsiooniga; koopia on originaalist väärtuslikum (sama näiteks Umberto Ecol 'Reis Hüperreaalsusesse'); vaatemäng ei ole piltide ja kujundite kogusumma, vaid inimestevahelised suhted, mida need pildid vahendavad; kaup on lõplikult hõivanud ühiskondliku elu. · G. Simmeli objektiivne ja subjektiivne kultuuri dimensioon Objektiivne on subjektiülene, s.o inimeste loodud objektiivne maailm (objektid, esemed). Subjektiivne kultuur on inimeste sees ja vahel toimiv kultuur, inimeste emotsioonid,
Guy Debord raamatus „Vaatemängu ühiskond” Guy Debord raamatus „Vaatemängu ühiskond” – kaasaegsete toomismeetoditega ühiskonnas on elust saanud üks tohutu vaatemäng; – kaasaegsete toomismeetoditega ühiskonnas on elust saanud üks tohutu vaatemäng; – kõik, mis kunagi vahetult läbi elati, on asendunud representatsiooniga; – kõik, mis kunagi vahetult läbi elati, on asendunud representatsiooniga; – koopia on originaalist väärtuslikum; – koopia on originaalist väärtuslikum; – vaatemäng ei ole piltide ja kujundite kogusumma, vaid inimestevahelised suhted, mida need pildid
sellest tekkivat üleolekutunnet. Guy Debord raamatus„Vaatemängu ühiskond” (1967): o „Vaatemäng on see moment, mil kaup ühiskondliku elu täielikult hõivab” (tees 42); o kaasaegsete toomismeetoditega ühiskonnas on elust saanud üks tohutu vaatemäng; o kõik, mis kunagi vahetult läbi elati, on asendunud representatsiooniga; o koopia on originaalist väärtuslikum; o vaatemäng ei ole piltide ja kujundite kogusumma, vaid inimestevahelised suhted, mida need pildid vahendavad. Semiootika ja strukturalism (Baudrillard ja sümboliline väärtus) Baudrillard peab toodetel esmatähtsaks nende sümbolilist väärtust, mistõttu tarbimise puhul saab oluliseks selle kommunikatiivne ja eristav funktsioon.
N:ühtlane kumerus, ühtlane sirge, paralleelsus, nurk, sümmeetria. Kuidas võimaldab invariantsuse saavutada tajulise koordinaatteljestiku roteerimine? Lahendus on taju koordinaatide mentaalne roteerimine, kuni sisendrepresentatsioon vastab mälus talletatud templaadi positsioonile. Objekti identifitseerimine Milles seisnevad objekti identifitseerimise alaliigid äratundmine, kategoriseerimine ja tuttavus? - Äratundmine – semantilise mälujälje haakumine tajulise representatsiooniga. (mälus on salvestatud elevandi põhiinfo, mis nähes päris elevani (elevandi nägemine tekitab tajusüsteemis elevandi representatsiooni) haakub sellega) - Kategoriseerimine – saan aru et tegemist on loomaga, seega panen konkreetse näite suuremasse süsteemi - Tuttavus on äratundmise eriliik, mille korral on episoodilisest mälust kättesaadav objektiga varasema kokkupuute fakt ilma semantilise identiteedi infota (mäletad et kunagi
annaabi.ee 
