Genoomi segmentidel puudub omavaheline homoloogia v.a segmentide otstes (sarnaselt reoviirustele). BCV kaks segmenti kodeerivad igaüks ühte valku (on monotsistroonsed) - vastavalt 67 ja 52 kDa valke: väiksem nendest kujutab endast kattevalku; suurem on tõenäoliselt viiruse RdRp. Krüptoviiruste replikatsioonitsükkel on arvatavasti väga sarnane teiste dsRNA genoomsete viiruste replikatsioonitsüklile. 3. SUGUKOND REOVIRIDAE Esimesed reoviirused (nimetus tuleneb sõnadest respiratory enteric, orphan viruses) eraldati 1959 aastal. Praeguseks kuulub sugukonda Reoviridae üheksa perekonda viiruseid, mis nakatavad: loomi: perekonnad Orthoreovirus, Rotavirus, Orbivirus, Coltivirus; linde: perekonnad Orthoreovirus, Rotavirus, Orbivirus; kalu ja molluskeid: perekond Aquareovirus; putukaid: perekond Cypovirus taimi: perekonnad Fijivirus, Oryzavirus, Phytoreovirus.
kongenitaalselt (kaasasündinud), näiteks veiste viirusdiarröa/mukooshaiguse tekitaja. Raku kahjustusi põhjustavad mehhanismid: 1. peremeesraku nukleiinhapete sünteesi inhibitsioon (pärssimine). Peremeesraku DNA sünteesi inhibitsioon on omane kõigile viirusinfektsioonidele. Näiteks poksviirused produtseerivad DNaasi, mis vähendab raku DNA sünteesi; 2. peremeesraku RNA transkriptsiooni pärssimine. Paljud viirused, poksviirused, reoviirused, paramüksoviirused ja pikornaviirused pärsivad peremeesraku RNA transkriptsiooni; 3. peremeesraku iRNA sünteesi inhibeerimine on iseloomulik vesikulaarstomatiidi-, influentsa- ja herpesviirustele; 4. peremeesraku proteiinide sünteesi pidurdamine. Paljude viirusnakkuste puhul lakkab raku proteiinide süntees, kuid samal ajal jätkub viiruse proteiinide süntees. Raku proteiinide sünteesi inhibeerimine on iseloomulik pikornaviirustele
Sellised viirused säilivad organismis elu lõpuni. Nt. herpes (I tüüp- ohatis), papilloomi viirus, avaldub soolatüükana (naistel teatud vormid võivad tekitada emakakaelavähki) Inimese viirushaigused Nakatumine 1. Piisknakkus (köhimine, aevastamine, rääkimine) - gripp, nohu 2. Otsene kontakt - tuulerõuged, rõuged, leetrid 3. Biovedelikega (veri, sperma) - HIV ja hepatiidi teatud vormid 4. Toidu ja joogiga - reoviirused (kõhugripid), adenoviirused (kõhugripid), hepatiidi teatud vormid 5. Siirutajate vahendusel - nt puugid levitavad entsefaliiti, marutõbised loomad marutaudi 6. Emalt lootele läbi platsenta - punetised (püsiva immuunmäluga) Inimese organsüsteeme kahjustavad haigused 1. Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit 2. Nahk - tuulerõuged, punetised, rõuged, leetrid 3
Nakatumisviisid 1. Piisknakkus 2. Toit ja jook 3. Siirutajate vahendusel 4. Biovedelike vahendusel 5. Kontaktnakkus 6. Emalt lootele Viirushaigused 1. Nahk papilloom, tuulerõuged, punetised, leetrid 2. Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi 3. Hingamisteed SARS, gripp, kopsupõletik 4. Veresooned ebola , Dengue palavik, kollapalavik 5. Seedekulgla enteroviirused, reoviirused, astroviirused 6. Suguelundid - Herpes 7. Näärmed hepatiit, Mumps 8. Immuunsussüsteem HIV/AIDS 9. Lihased gripp, sindbisviirus Lüütiline Nakatanud rakud surevad ära Lüsogeenne Paljundab rakke juurde Lüsogeennest saab minna lüütilisest üle. Kaitse viiruste vastu 1. Terved bioväärid 2
Viiruse nukleiinhapet ümbritseb valkate – kapsiid, millel loomaviiruste puhul on ka ümbris (envelope) Viiruse genoom on kas üksikahelaline või kaksikahelaline : dsDNA – bakteriofaagid T4 ja lambda, papilloomiviirus ssDNA – bakterifaag M13, parvoviirused (koinfektsioon adenoviirustega) dsRNA – reoviirused (hingamisteede haigused) ssRNA – gripiviirus, HIV Mõnedel viirustel on genoomiks RNA Tubaka mosaiigiviirus TMV Gripiviiruse genoom koosneb mitmest ssRNA segmendist HIV on retroviirus – tema genoomiks on ssRNA, millelt pöördtranskriptaas sünteesib DNA Viiruse kapsiid on sümeetriline – helikaalne või ikosaeedriline
perekonnas on 0- vererühmaga laps.milline on TS ,et sellesse perekonda järgmiena sündiva lapse vererühm on AB?-AB vererühmaga laps sünni TS on 25% XVI.1.millised on inimeste viirushaigused? Inimese viirushaigused Nakatumine Piisknakkus (köhimine, aevastamine, rääkimine) - gripp, nohu Otsene kontakt - tuulerõuged, rõuged, leetrid Biovedelikega (veri, sperma) - HIV ja hepatiidi teatud vormid Toidu ja joogiga - reoviirused (kõhugripid), adenoviirused (kõhugripid), hepatiidi teatud vormid Siirutajate vahendusel - nt puugid levitavad entsefaliiti, marutõbised loomad marutaudi Emalt lootele läbi platsenta - punetised (püsiva immuunmäluga) Inimese organsüsteeme kahjustavad haigused Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit Nahk - tuulerõuged, punetised, rõuged, leetrid Hingamisteed - gripp, paragripp, viiruslik nohu, viiruslik kopsupõletik
vaikivas olekus paljude rakupõlvkondade vältel. Koos rakkude paljunemisega levib ka viirus. Mingi sise- või välismuutuse korral viirus aktiveerub, läheb lüütilisse tsüklisse ja tekib haigus (I tüüpi herpes, papilloomi viirus) Inimese viirushaigused Nakatumine: 1) Piisknakkus (gripp) 2) Otsene kontakt (tuulerõuged, leetrid) 3) Biovedelikega (veri, sperma) 4) Toidu ja joogiga (reoviirused, adenoviirused) 5) Siirutajate vahendusel (puugid, marutõbised loomad) 6) Emalt lootele läbi platsenta (punetised) Organsüsteem: · Närvisüsteemi kahjustavad (entsefaliit) · Nahka kahjustavad (rõuged, punetised, tuulerõuged) · Hingamisteed (gripp, paragripp, viiruslik nohu) · Veresooned (ebolaviirus, kollapalavik) · Seedeelundkond (reoviirused, adenoviirused) · Suguelundid (II tüüpi herpes, mumps) · Näärmeid kahjustavad (hepatiit, mumps)
sagedased: § Viiruse polümeraasid teevad palju vigu § Kiire replikatsioon § RNA viirustel puudub vigade kontrolli mehhanism § Mutatsioonid: § Letaalsed mutatsioonid § Nõrgestatud mutandid § Punktmutatsioonid (ühe nukleotiidi muutus) jne. Viiruse montaaz ja morfogenees § Montaaz (assembly) - uuesti sünteesitud viiruslik genoom ja kapsiidi polüpeptiidid ühinevad, moodustub virioni baasstruktuur. Toimumiskoht: § tsütoplasmas - picorna-, pox-, reoviirused; § tuumas - papova-, parvoviirused; § rakumembraani sisepinnal - retroviirused. § Sageli vaja polüproteiin lõigata lühemateks funktsionaalseteks valkudeks. HIV viiruse vabanemine Viiruste vabanemine rakust § Vabanemine (release) - valmis nukleokapsiidid (virionid) vabanevad rakust. Kaks moodust. § Lüütilised viirused - rakk laguneb ja virionid pääsevad välja; § Envelope'ga viirused - toimub pungumine (budding) omandavad lisaks veel välisümbrise tungimisel läbi rakumembraanide,
Levib veel lastehalvatuse-viirused. Kas siis toit on: a) viirus osakestega saastunud. Näiteks teatud hepatiidi vormid. b) Loomulikult toidus olevad viirused. Näiteks austritega levib norwalki-viirus. 6. Emalt lootele läbi platsenta. Näiteks levivad punetused, tsütohemoglobiin. Närvisüsteemi kahjustavad haigused: lastehalvatus, puukensefaliit Nahka:Leetrid, punetused Hingamistee: gripp, viiruslik nohu, viiruslik kopsupõletik Seedekulgla: ,,kõhugripp", reoviirused, enteruviirused, astroviirused. Näärmed: mumps, Veresooned: ebola-viirus, veritsuspalavikud Dengue viiruspalavik Suguelundid: genitaal herpes Imuunsüsteem: HIV Lihased: gripp, paragripp, sindbis-viirus. Kaitse viirushaiguste vastu: 1. Loomulik · Terved biobarjäärid · Happeline nahk, aluseline sapp, happelin maosisu · Individuaalne muutlikus · Antikehad ja fagotsüüdid 2. Täielik meditsiiniline · Vaksineerimine
Marutõve leviku tõkestamiseks metsaimetajate vaktsineerimisprogrammid. Kliinilise haiguse vältimiseks on ainus lootus ekspositsioonijärgne profülaktika. Vaktsiin on surmatud vaktsiin, tehakse keemilisel inaktivatsioonil koekultuurist saadud diploidsetest rakkudest. Viirused mõmm :) 05/06 Rotaviirus (reoviirused) Struktuur. Reoviiruste perekonda kuuluvad ortoreoviirused, rotaviirused, orbiviirused, coltiviirused. Kapsiid on ikosaeedriline, diameetriga 60…80 nm, kahekihilise kapsiidiga; genoom on kaheahelaline, segmenteerunud. ”Double- double”. Elektronmikrofotol rotaviirus rattalaadne. Väliskapsiidi proteolüütiline lõhkumine tekitab intermediate/infectious subviral particle’i (ISVP).
3.) siirutajate vahendusel, puugid- entsefaliit, marutaudis loomad. 4.) biovedelikega HIV, hepatiidi vormid. 5.) kontaktnakkus- otsesed kokkupuuted viirushaiustega- tuulerõuged, rõuged, 6.) emalt lootele- punetised, tsütomegaloviirus. Haigustekitajad kahjustavad: Nahka- papilloom, tuulerõuged; KNS- entsefalliit, marutaud; Hingamisteed- gripp, viiruslik kopsupõletik; Veresooned- Ebola viirus, Dengue palavik, kollapalavik; Seedekulgla- enteroviirused, reoviirused, adenoviirused. Suguelundid- herpesviiruse teatud vormid; Näärmed- maksas hepatiit, mumps. Immuunsüsteem- HIV. Lihased- gripp, sindbis viirus põhjapoolkeral. Viiruste elutegevus rakkudes. A.) Lüütiline tsükkel ja B.) Lüsogeenne tsükkel. Lüütilise puhul toimub nakatunud rakus uute viirusosakeste moodustumine ning lõppeb rakusurmaga ja uute rakkude nakatumisega. Lüütilise tsükli puhul võib olla viiruse kulg A.) äge (gripp, tuulerõuged), B
annaabi.ee 
