4. Põllumajandus Arseenorgaanilist ühendit roxarsone kasutatakse laialt linnukasvatuses toiduna Lindude sõnniku kaudu lähevad juba ohtlikumad arseeni ühendid ringlusesse Fofororgaanilisi ühendeid kasutatakse herbitsiididena 5. Silikoonid LEVI VÄLIKESKKONNAS Jaguneb abiootiliseks ja biootiliseks 1. Abiootiline levik Füüsikaline liikumine läbi õhu, vee, pinnase Prügilatest ning reoveesetetest on leitud väga erinevaid lenduvaid metallorgaanilisi ühendeid Mitmeid tina ja plii alküülühendeid on leitud atmosfäärist Metallorgaanilisi kloriide on leitud merevee kohalt LEVI VÄLIKESKKONNAS LEVI VÄLIKESKKONNAS Elavhõbeda tsükkel keskkonnas LEVI VÄLISKESKKONNAS 2. Biootiline levik Levib väga erinevate organismide abil Toimub biomagni fikatsioon ehk bioloogiline kuhjumine TOKSILISUS
Raskmetallid mullas § Toksilised on sellised raksmetallid, mida elusorganismid oma elutegevuseks ei vaja: Cd, Pb, Hg. § Tinglikult toksilisteks loetakse sellised metallid, mida organismid vajavad üliväikestes kogustes ja mis suuremas kontsentratsioonis muutuvad toksiliseks: Zn, Cu, Cr, Co, Ni, As. Raskmetallid mullas Raskmetallid satuvad mulda: § metallurgiatööstusest § autokütustest (Pb etüleeritud bensiinist) § ohtlikest jäätmetest (Pb ja Cd patareidest) § reoveesetetest § mineraalväetistest (Pb, Cd) Kõrbestumine ehk desertifikatsioon Protsess, mille lõpptulemuseks on mulla muutumine viljatuks taimkatteta alaks. Tekib mulla puhvedusvõime ületamisel. Kõrbestumist soodustavad tegurid: § Kuiv kliima § Hõre taimkate § Intensiivne tuuleerosioon § Sooldumine Kõrbestumine ehk desertifikatsioon Kõrbestumist soodustavad inimtekkelised tegurid: § Põõsastike hävitamine tundlikel kõrbete servaaladel. § Troopiliste vihmametsade raied
mullad,mis on reeglina noored,alles kujunemisjärgus olevadmullad) tihenevad ning õhustatus ja veesisaldus väheneb. Raske metallid mullas- Mullahorisondid: Ometsakõdu, Ahuumushorisont, Bsisseuhte satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütusest, ohtlikest jäätmetest, horisont , mineraalväetistest, reoveesetetest ja mineraalväetistest (Pb- plii, Cd- Eväljauhtehorisont,Ggleihorisont,Clähtekivim,Daluskivim,Tturbahorisont kaadmium) Happevihma mõju- Happeli suse suurenemine võib põhjustada Gleistumine- Mullatekkeprotsess,mis toimub liigniiskuse ja hapnikuvae keemiliste elementide (Ca, Mg, K) väljapesemist muldadest langeb guse tingimustes.Sellisele mullale on iseloomulikud sinakad või rohekad muldade viljakus ning võib tõusta mõne de toksiliste ainete (Al, Fe)
orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone(Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu Hapestumist kiirendavad ka happelised sademed Maailma muldadest on ligi 30% happelised Happeliste muldade reaktsiooni muutmine aluseliseks toimub lubiväetistega DEGRADATSIOON Raskemetallid mullas-satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütusest, ohtlikest jäätmetest, mineraalväetistest, reoveesetetest ja mineraalväetistest (Pb, Cd) Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine Kahjurite tõrje Inimtegevus Ehitustegevuse tulemusena väheneb põllumaa Egiptuses näiteks 2002.a. seisuga oli ehituse ja teede all 32% põllumaast Maavarade kaevandamine Raskete põllumajandusmasinate kasutamine- mullad tihenevad Muldade hävimise peamised põhjused 56% veeerosioon 28% tuuleerosioon 12% keemiline degradeerumine
orgaanilisi happeid. Võimendatum on olukord sademeterohkemates kohtades, kus vihmvesi uhub aluselised ained ära. Veel on see olukord hullem happevihmade tõttu. Raskemetallid mullas- Raskemetallid on toksilised ,sest neid kas organism ei vaja või siis vähesel määral. Need on ohtlikumad happelises mullas. Raskemetallid mõjuva ka kahjulikult mullelustikule läbi mullaprotsesside. Need satuvad mulda läbi metallurgiatööstuse, autokütustest, ohtlikest jäätmetest, reoveesetetest ja mineraalväetistest. Ehitusdegratsioon- Kui inimesed katavad viljaka maa teede ja ehitistega. Peamiselt ehitati suuremad linnad kunagistele peamistele põlluharimispiirkondadesse. Lisaks hävitab muldasid maailmamere tõus ja maapinna vajumine, mis muudab pinna liigniiskeks. Bioloogiline degratsioon- kui mineraalne aine ületab orgaanilist ainet. Selle tagajärjel huumusevarud vähenevad ja mulla viljakus langeb. See probleem on levinud arengumaades
6. · Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. · Happelised mullad on nt okasmetsades. · Hapestumist kiirendavad ka happelised sademed. · Happeliste muldade reaktsiooni muutmine aluseliseks toimub lubiväetisega. · Raskemetallid mullas satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütustest, ohtlikest jäätmetest, mineraalväetistest, reoveesetetest ja mineraalväetistest (Pb, Cd). · Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine. · Kahjurite tõrje. INIMTEGEVUS · Ehitustegevuse tulemusena väheneb põllumaa · Maavarade kaevandamine. · Raskete põllumajandusmasinate kasutamine mullad tihenevad. Mõisted: Murend monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega (rahn-kivid-kruus-liiv-savi) Mullatekketegur - tegur, mis mõjutab mulla tekkimist ja arengut
langeb muldade viljakus ning võib tõusta mõnede toksiliste ainete (Al, Fe) kontsentratsioon. Mullaorganismide elutegevus aeglustub ning see põhjustab org. aine lagunemise aeglustumist. Oluliselt kahjustuvad metsad bioproduktsioon langeb või mets võib isegi hävida. 30.Milliseid raskmetalle leidub mullas ja kuidas nad sinna satuvad? Raskemetallid mullas-satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütusest, ohtlikest jäätmetest, mineraalväetistest, reoveesetetest ja mineraalväetistest (Pb- plii, Cd- kaadmium) 31.Mida kujutab endast ehitus-ja bioloogiline degradatsioon? Bioloogilise degratsiooni alla kuulub- erosioon ja deflatsioon (pinnavee või siis tuule tagajärjel kantakse ära mulla pealmine/viljakas kiht) Ehitus degratsioon- seotud tööstuses tekkivate kahjulike ainete sattumisega mulda. Suur osa muldadest on ehitus- ning tööstuskomplekside rajamisega füüsiliselt hävitatud, ka kaevanduste rajamisel hävitatakse muldi
oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Kui teatud looduslikud taimeliigid ongi kohastunud kasvama happelisel mullal, siis enamik põllukultuure ei talu happelist keskkonda. Raskemetallid mullas Mullas seotakse raskmetallid enamasti huumusosakestega. Liikuvamad, see tähendab ohtlikumad, on raskmetallid happelises mullas. Raskmetallid satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütustest, ohtlikest jäätmetest, reoveesetetest ja mineraalväetistest. Ehitusdegradatsioon Inimene katab viljaka mulla üha suurematel aladel ehitiste ja teedega. Isegi kui pealmised väärtuslikud mullahorisondid teisaldatakse ja need leiavad taaskasutamist, on mulla pindala pöördumatult vähenenud. Lisaks on muldade füüsilise hävimise põhjuseks maavarade kaevandamine. Muldade hävimine on seotud ka maailmamere tõusu ja maapinna vajumisega, mis muudab mullad liigniiskeks. Bioloogiline degradatsioon
See toimub, sest taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ja mullas tekivad orgaanilised happed. Põllumullad hapestuvad kiiremini. *Raskmetallid mullas mürgised on need, mida elusorganismid elutegevuseks ei vaja. Mullas seotakse need enamasti huumusosakestega. Raskemetallid mõjuvad kahjulikult ka mullaelustikule ja protsessidele. Need satuvad mulda tööstusest, autokütusest, ohtlikest jäätmetest, reoveesetetest ja mineraalväetistest. *Ehitusdegradatsioon viljakate muldade alale rajatakse ehitisi, tunneleid, toimub maavarade kaevandamine, mullad hävivad ka maailmamere tõusu ja maapinna vajumisega, mis muudab mullad liigniiskeks. *Bioloogiline degradatsioon see avaldub orgaanilise aine puudulikus taastootmises mullas, olukorras, kus mineralisatsioon ületab pidevalt humifikatsiooni. Bioloogilist degradatsiooni võib ette tulla ka metsas. Üks näide on nt
Põllumullad hapestuvad kiiremini, kuna saagiga eemaldatakse pidevalt aluselisi toiteelemente. Happeliste muldade muutmine aluselisemaks toimub lubiväetistega. Toksilised raskmetallid on Cd, Pb, Hg. Mullas seotakse raskmetallid enamasti huumusosakestega. Ohtlikumad, see tähendab liikuvamad, on raskmetallid happelises mullas. Raskmetallid mõjuvad ohtlikult mullaelustikule ja seeläbi mullaprotsessidele. Raskmetallid satuvad mulda mullatööstusest, autokütusest, ohtlikest jäätmetest, reoveesetetest ja mineraalväetistest. Mulla pindala väheneb pöördumatult inimtegevuse tagajärjel. Väärtuslikku viljakat mullamaterjali üritatakse küll teisaldada ja paigutada teise kohta, kuid sellest hoolimata kaetakse järjest suurem osa viljakast põlluharimismaast. Lisaks on muldade füüsilise hävimise põhjuseks ka maavarade kaevandamine. Muldade hävimine on seotud ka maailmamere tõusu ja maapinna vajumisega, mis muudab mullad liigniiskeks
Kevadel peale sulamist ja mõnenädalast käärimist võib laotada ja sisse künda. Mullas laguneb kiiresti ja toitained muutuvad taimedele omastatavaks. Reoveepuhastite setted Puhastusseadmetes tekkiv aktiivmuda võib peale kompostimist kasutada orgaanilise väetisena. Raskmetallide sisalduse tõttu ei ole soovitav pidevalt kasutada samadel põldudel. Vältida tuleks kasutamist happelistel muldadel ja juurviljade väetamisel. Viimaste aastate katsetused on näidanud, et meie reoveesetetest valmistatud kompostid ei sisalda raskmetalle üle lubatud piirnormide (väetisseadus). Põhk Peenestatud põhk tuleb võimalikult kiiresti segada mullaga ning 3…4 nädalat hiljem sügiskünniga mulda viia. Põhk on süsinikurikas ja lämmastikuvaene (C:N 75…100:1). Seetõttu tuleb 1 tonni põhu kohta anda mulda 5…10 kg lämmastikku. Kui lämmastik jäi vegetatsiooniperioodil taimede poolt kasutamata, aitab mulda küntud põhk ära hoida lämmastiku leostumise. Haljasväetised
- Degratsioon-ehk keemiline reostumine,mis esineb tõõstuspiirkondade lähedal,kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda.põhjustavad seda nt.kahjurtõrje,põldude üleväetamine. - Muldade hävinemise põhjuseid-maavarade kaevandamine,ehitiste rajamine,raskete põllumasinate kasutamine põllumuldadel,mullaväsimus ühest ja samast taimekultuuri kasvatusest,alepõllundus, raskemetallide sattumine muldadesse autokütusest,metallurgiatööstustest,väetistest,reoveesetetest, ohtlikest jäätmetest. Atmosfäär - Atmosfäär ehk õhkond on Maad ümbritsev sfäär.Õhk on aga gaaside segu,milles on veel lisaks veearu ning pisikesi tolmu-tahma-ja soolaosakesi. - Ekvaator on põhja ja lõunapoolsusest võrdsel kaugusel paiknev kujuteldav joon ümber maakera . - Pöörijooned-on paralleelid,mis paiknevad 23'27N ja 23'27S,millel on päike ükskord aastas,pööripäeval seniidis. - Atmosfääri ehitus 1
annaabi.ee 
