Meresaaste vältimine. Küsimustik arvestuseks, semester 2.3. 1. Nimetage IMO keskkonnakaitset puudutavaid konventsioone. INTERVENTION, CLC, FUND, LONDON DUMPING, MARPOL, OPRC, HELCOM, OSPAR, HNS, BUNKER, AFS, BWM 2. Milliseid võimalikke reostusallikaid käsitleb MARPOL 73/78 (Lisad)? 1) Nafta ja naftasaadused 2) Kemikaalid 3) Pakitud ohtlik kaup 4) Reoveed 5) Prügi 6) Heitmed õhku 3. Milliseid reostuse allikaid kätkeb endas laev? Millega võib laev reostada keskkonda? Sama mis eelmine? 4. Mida kujutavad endast ühekerelised, topeltpõhjaga ja kahekerelised tankerid? Tankerid, millel pole topeltpõhjasid ega pardaid; tankerid, millel on topeltpõhi; tankerid,
tehnoloogiaid, mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused. See on üks kiiremini kasvavaid toidusektoreid maailmas, mis juba annab meie planeedil poole kogu tarbitavast kalast. Vetikakasvatus: Kohavalik on üks olulisemaid tegureid merevetikad kasvatamisel. Koha valimisel tuleb silmas pidada järgmisi aspekte: 1. Piirkonnas ei tohi olla otseseid reostusallikaid, samuti tuleb jälgida, et jõed ei kannaks vetikate kasvualale reostunud vett. Jõgede suudmealasid tuleb vältida ka põhjusel, et magevesi alandab merevee soolsust ja temperatuuri. Soodsaim soolsus on 30-34 promilli ja temperatuur 27-30 C. 2. Ala peab olema lainetuse eest kaitstud ei tohi mõõna ajal jääda kuivale. 3. Hoovuste liikumiskiirus peab olema piisav, et varustada vetikaid vajalike toiteainete ja puhta veega, soovitav kiirus on 20-40 m/min. 4
looduskaitse alane kokkulepe. Eesti liitus Berni konventsiooniga aastal 1992. Berni konventsiooni eesmärk on Euroopa metsiku taimestiku ja loomastiku ning nende looduslike elupaikade säilitamine ja rahvusvahelise koostöö edendamine metsiku looduse kaitseks, pöörates erilist tähelepanu ohustatud liikide, sealhulgas ohustatud rändliikide kaitsele. Helcom (Helsingi Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon Esimest korda käsitleti kõiki reostusallikaid kogu Läänemeres ja selle ümbruses ühes konventsioonis, millele kirjutasid 1974. aastal. Eesti liitus 1995. aastal. Helsingi Komisjon ehk HELCOM tegeleb Läänemere merekeskkonna kaitsmisega kõigi reostusallikate eest Eesti, Euroopa Ühenduse, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Venemaa valitsuste vahelises koostöös. HELCOMi eesmärk on tagada terve elukeskkonnaga Läänemeri koos mitmekesiste tasakaalus toimivate bioloogiliste komponentidega, mille tulemusena
Põhjavee kvaliteedi taastamine võib kesta siis aastakümneid. Kokkuvõte: 1) Põhjavesi on tähtsaim joogiveeallikas, mida tuleb kaitsta 2) Põhjavett reostavad farmid, keemilised ained, inimesed. 3) Põhjavee reostumise põhjused võivad olla väga mitmesugused. Halvasti ehitatud olme- ja töös- tusheitvee kogunemiskohad (settebasseinid, tiigid, klosetid, siloaugud, virtsabasseinid jne.), kus reovesi saab tungida läbi mahuti seinte või põhja, on ühed ohtlikumad reostusallikaid. mida peeneteralisem on pinnas ja mida suurem on aeratsioonivööndi paksus, seda paremini on põhjavesi kaitstud reostuse eest. 4) Mida sügavamal veekiht lasub ja mida suurema levikuga ja paksusega on vettpidav kate, seda paremini on vesi kaitstud reostuse eest 5) Sügavate veekihtide ja komplekside üksikutel juhtudel täheldatava reostuse põhjuseks on tavaliselt tehniliselt mittekorras olevad puuraugud
OSPAR Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitsest (1992) Bonni kokkulepe HNS vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ainete mereveol (1996) BUNKER tsiviilvastutusest laevakütusereostuse korral (2001) AFS laevakorpuse kinnikasvamist takistavatest värvidest (2001) BWM laevade ballastvete ja setete kontroll ja käitlemine (2004) jt. 2.Milliseid võimalikke reostusallikaid käsitleb MARPOL 73/78 (Lisad)? I lisa reegel 13G Kahekerelise tankeri ristlõige, II lisa-reostuse kahjulikest kemikaalidest kontrolli all hoidmine.III lisa reostuse vältimine pakitud ohtlike ainete mereveol. Lisa IV Laevade reovetest põhjustatud reostuse vältimine. Lisa V Laevade prügist põhjustatud reostuse vältimine. Lisa VI Õhureostuse vältimine laevadelt 3.Milliseid reostuse allikaid kätkeb endas laev? Millega võib laev reostada
merepõhjaalade kahjustab kalade toidu- ja elupaikasid, maailmamere reostamine (maavarade kaevandamine ookeanist, meretransport jm). 11. Mis tagajärgi inimesele ja loodusele toob kaasa maailmamere reostumine? Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mürkained jõuavad toiduahele kaudu inimeseni, rannikudalad reostuvad (mõju turismile), vetikate vohamine, korallide hävimine. 12. Nimeta võimalusi maailmamere reostumiseks (reostusallikaid) Tööstuse olme, meresügavusse maetud mürkained, põllumajandusreostus (väetised), intensiivne kalastamine, kliima soojenemine, laevaliiklus (õnnetused tankeritega) 13. Milliste harude vahel ja kuidas jaguneb Eesti põhjavee võtmine? Salvkaevuga ja puurkauevuga 14. Millistes Eesti linnades kasutatakse joogiveena pinnavett? Tallinnas ja Narvas. 15. Kuidas erineb puurkaev salvkaevust? Puurkaevude rajamiseks on vaja nt projekti, aga salvkaevude rajamiseks mitte.Salvkaev
asub……. Kategooria 5. Toidujäätmed: vastava märgistusega konteiner asub……. Kategooria 6. Tuhastatud jäätmed: vastava märgistusega konteiner asub……. Jäätmed võivad olla separeeritud ka teisiti, kui nende teisaldamisel vastuvõtja seda nõuab. Konteinerite asukohad määratakse olenevalt laeva arhitektuurist ja vastuvõtjale üleandmise võimalustest.Siin peab olema kirjeldatud, kuidas jäätmed tekkekohast satuvad kogumiskohta. Variant 2. 1. Milliseid võimalikke reostusallikaid käsitleb MARPOL 73/78 (Lisad)? Lisa I Naftareostuse vältimine Lisa II Reostuse vältimine vedelate kahjulike ainete mahtveol Lisa III Reostuse vältimine ohtlike ainete veol laevadel pakitult Lisa IV Laevade reovetest põhjustatud reostuse vältimine Lisa V Laevade prügist põhjustatud reostuse vältimine Lisa VI Õhureostuse vältimine laevadelt – lisati konventsioonile 2. Millised naftaproduktid on merekeskkonnale rohkem, ja millised vähem ohtlikud? Miks? 3
n4DMe ( 9.oktoober 2008) LISAD Lisa 1. Vello Sulakatkole saadetud küsimused 1. Mis aastal rajati Lähte tehisjärved? ( Savikoja ja Undi veehoidla) 2. Mis eesmärgil rajati ülalnimetatud tehisjärved? 3. Kelle käsul hakati antud tehisjärvi rajama? 4. Kas järved täidavad praegugi algselt mõeldud funktsiooni? 5. Missugune on antud järvede veeseisund? 6. Kas on eelnevalt kunagi uuritud neid järvi? 7. Kas on teada nende järvede konkreetseid reostusallikaid? 8. Mis võis talvel põhjustada järves metaani tekke? 9. Huvitavaid fakte mida võib Teie arvates uurimustöös vaja minna. 28
koos ühtse tervikuna ja moodustaks hea keskkonnaseisundi ning samal ajal toetaks erinevaid jätkusuutlike majanduslikke ja sotsiaalseid tegevusi (Internet 2). Komisjon saab kokku kord aastas ning aeg-ajalt kohtuvad ka liikmesriikide ministrid, kus arutatakse merekeskkonna kaitse alaseid soovitusi (Internet 5). HELCOM sai alguse 1974. aastal, kui 7 Läänemere-äärset riiki allkirjastasid konventsiooni, kus käsitleti esimest korda Läänemeres ja selle ümbruses kõiki reostusallikaid. Kuid alles 2000. aastal jõustus 20 poliitiliselt muudetud ja täiendatud konventsioon, millega on liitunud kõik 9 Läänemere- äärset riiki ja Euroopa Ühendus ning mis hõlmab kogu Läänemere ala, kaasaarvatud siseveekogusid ja merepõhja (Internet 6). Kõikidel liikmesriikidel on vastutus tarvitusele võtta kõik reostuse ennetamiseks ja vältimiseks vajalikud meetmed, mis aitaks kaasa
jäätmemägede ümbruses. Kütteõlidega on reostunud endiste sõjaväelennuväljade ja kütuseterminalide ümbrus, näiteks Tapal, Ämaris. Pinnasesse võib sattuda ka mitmeid mürkkemikaale. Oma osa annavad pinnase ja sedakaudu põhjavee reostamisse prügilad ja mitmesugune muu olmereostus. Reostunud pinnalähedaste põhjaveekihtide asemel võetakse kasutusele sügavamad kihid, nende iidne vesi pole inimestele aga alati tervislik. Oluline on piirata ja vähendada igasuguseid võimalikke reostusallikaid. Reostuse ennetamisel tehtud kulutused on väiksemad kui hilisemad kulutused põhjavee puhastamiseks. Põhjavee puhtuse säilitamiseks peavad maapinnalähedased veehaarded olema puhverdatud sanitaarkaitsealaga. Inimmõju lõppedes ja põhjavee kasutust piirates taastub selle kogus enamasti mõne aastaga, kuid vee kvaliteedi taastumine võib võtta väga pikka aega ja taastuva vee koostis võib jäädagi looduslikust erinevaks. Põhjaveekaitse eesmärk on säilitada põhjavee hea seisund nii
annaabi.ee 
