Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "RENESSANSS, MANERISM". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
renessanss, arhitekt, arhitektuur, koguni, filosoofiat, humanism, renessanslik, moraal, skulptuur, kunstnikud, vararenessanss, kõrgrenessanss, kabel, leonardi, michelangelo, manerism, tintoretto, ustega, tubade, edenemine, vahelduva, manufaktuurid, võimaldasid, tootlikust, rahamajandus, vastandumine, keskajale, gootika, kultuuril, eneseteadvus, rooma· Arhitektuuri ja skulptuuri suurteosed on Boroduri tempel Jaava saarel Indoneesias ja Angkor Vat Kambodzas. · Ka maalikunst on hästi arenenud. Kuulsad Ajanta kaljutemplite seinamaalid on meela iluga. · Miniatuurmaalid moodustavad ülimalt huvitava ja suure osa. Neid isel puhtlineaarne käsitluslaad. Hiina kunst · 4-dal aastatuhandel eKr on kujunenud keraamika ja 2-l aastatuhandel eKr arhitektuurivormid. · Arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Ehitiste isel elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk. Eriline on ka katusevorm, mille materjaliks on glasuuritud savist katusekivid. Ehitisi kaunistatakse värvilise keraamika ja puunikerdustega. · Oluliseimad kiviehitised olid müürid. Tuntuim on Suur Hiina müür. · Skulptuuri ei loetud kõrgete kultuuride alla, kuid seda viljeleti üsna ohtralt. Materjal
Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste-tarkuse, ilu, julguse jms järgi. Ideaaliks polnud liha suretav munk või senjöörile surmani truu vasall, vaid üksikisik, kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt. 5. Tunnustust võitsid peamiselt need ehitusmeistrid, kujurid ja maalijad kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat. Sellise teooriaga varustatud kunstnikud hakkasid erinema käsitöölistest, kelle hulka nad keskajal olid kuulunud. Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskond. 6. Filippo Brunelleschi(1377-1446) ja ta võttis kasutusele tsentraalperspektiivi. 7. Leidlaste kodu 8. Masaccio ,,Püha Kolmainsus" ja Sandro Botticelli ,,Kevad" Kõrgrenessans Itaalias 16 sajandil 1
1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst
Keskajal peeti antiik- kultuuri kristliku ajastuga võrreldes madalamaks. 15. saj. hakati aga kreeka ja rooma kultuuri pidama olu- liselt väärtuslikumaks. Selle langusele järgnenud 1000 aasta pikkust ajajärku hakati just nüüd nimetama keskajaks ning seda iseloomustati tihti ülekohtuselt kui ainult barbaarset ja pimedat seisakuaega. Ennast usuti elavat ärkamise ja uue tõusu ajastul, mis toetub antiikaja pärandile. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. 1453 vallutasid türklased Konstantinoopoli ja hukkuvast Bütsantsist põgenenud haritlased vahendasid Itaaliasse kreeka kultuuripärandit. Siiski ei loodetud antiikaega korrata või jäljendada, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. Kuna uut kultuuri peeti esialgu antiikkultuuri taassünniks, sai sellest kogu liikumine oma nimetuse (it.k. rinàscimento, pr.k. renaissance).
Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest jadogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renesansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal.
Johannese Ilmutusraamat Seda hinnavad ekspressionistid ja sürrealistid Võib näha arvukamalt kujutatud saatanat koos oma põrguinglitega ja deemonitega Usulise vaimustuse aeg, kus koguaeg oodati maailmalõppu GOOTI KUNST Võeti mõistena kasutusele renessanssi ajastul, oli pilkenimi keskaja kunstile Metsik kunst mis ei austanud antiikaja kunsti (?) Ehitati kõrgeid kirikuid, püüeldi taevasse Jumala poole Omapäraseim arhitektuur, ehitised on 20. Saj pilvelõhkujate eelkäijateks, erinevad täiesti varasemast arhitektuurist, kus eeskujuks madal maalähedane hoone Gooti ajastul ehitatud ka Egiptuse püramiididest kõrgemaid kirikuid (üle 150 m) Ehituskunsti iseloomustus Arhitektuur on sündinud põhja-prantsusmaal 12. Saj keskpaigas Varasemat ajastut varagootikaks esineb ainult Põhja-Prantsusmaal 12. Saj II poolel Varagootika Loojaks on peetud Saint Denisi abti Suger'i [süsäär]
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt
annaabi.ee 
