Renessansikirjandus Renessansiks ehk taassünniks nimetatakse Euroopas toimunud vaimset murrangut, uut mõtteviisi, mis hülgas keskaegsed arusaamad ja elutunnused, kuulutades naasmist antiikkultuuri juurde. Sai alguse 14. Sajandil Põhja-Itaaliast. Renessanss tähendas vaimset ja kultuurilist üleminekut keskajast uusaega. Renessanss nagi ideaali maises õnnes ja harmoonias. Inmene luumult hea ja tema õnne eest tuleb võidelda. Individiaalsuse tõusmine ja vabadus. Humanismist sai kogu renessansikultuuri maailmavaateline alus. Inimese suhtumiselt sarnanesid humanistid antiikaja mõtlejatega. Uute ideede levikut soodustas trükikunsti areng. Renessansikultuur hakkas rääima rahvuskeeles. Kunsti arengut mõjutas loodusest, õppisid kasutama valgust ja andma edasi tundeid ja liikumist. Leonardo da Vinci `' Püha õhtusöömaaeg''. Kuntsnike nimesid hakati teadma ja kirjutama teoste alla. Renessansis oli selge pöördumine realismi p...
Renessansikirjanduse liigid ja zanrid LÜÜRIKA EEPIKA ESSEE vabas vormis NOVELL tiheda arutlus mingil kindlal teemal, sündmustiku ja DIALOOGID ilma rangete SONETT - FILOSOOFILINE EEPILINE LUULE - väheste tegelastega filosoofiline mah...
4) Itaalia jõuka pere elamu. 5) Renessansikultuuri maailmavaateline alus. 6) Itaalia keeles (rinancimento) ,,Renessanssi" tähendus. 7) Renessansi üks suurkujudest praegusel ajal. 8) Kuidas on hakatud Petrarca stiilis nimetama lembeluulet? 9) Kirjanik, kes on kirjutanud teose ,,Pidusöök." 10) Isik, kes võttis esimesena kasutusele termini ,,Renessanss." 11) Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati ... . 12) Kujunes renessansikirjanduse keskuseks (linn). 13) Eestis alles valminud linnus. 14) Defineeri sõna reformatsioon. 15) Üks Itaalia praegustest humanismi suurkujudest. (Perek.nimi) 16) Üks praeguse aja suurkuju. (Perek.nimi) 17) Kunstnik, kelle kunstiteos on ,,Neitsi Maarja taevaminek." (Perek.nimi)) 18) Antiikaja ja renessanisaja vahele jäänud ajastu.
mõjuvõim vähenes ja ei omandanud enam ühiskonnas tähtsust. Toimus ilmalikustumine ja Inimesed muutusid optimistlikumaks. arenes kodanlus ja rahvuslus ning tekkisid linna- ja õukonnakultuur. arenes arusaam, et filosoofia on teaduste teadus. renessanssiajal viidi läbi ka arvukaid avastusretki läände-itta-põhja-lõunasse; ajastul avardusid inimeste teadmised [Coppernicus, Bruno, Galilei]. tekkis ilmalik koorimuusika tekkis mitmeid kirjanduszanreid. Renessansikirjanduse zanrid. -Novell ja sonett zanrite uue süsteemi esimesed lülid. romaan kerkis hispaanias tähtsale kohale. Esimene romaan pärineb kirjanikult Francois Rabelais renessanssiajal sündis samuti ka eepos Kolm tähtsamat renesanssiajastu Firenzelast: 1. Dante(1265-1321) - Rohkelt armastusluulet. 2. Petrarca(1304- 374) - Peetakse uusaegse lüürika isaks. Soneti looja 3. Boccaccio(1313-1375) - Klassikalise novelli rajaja. filosoofia Thomas More (1478-1535),,Utoopia" ideaalne ühiskond.
"Dekameron" Giovanni Boccaccio 1.Karakterid, seisused, tüübistik: 2.Armastus ja abielu Boccaccio käsitluses: 3.Eetika ja moraal: 4.Väärtustatud ja naeuruvääristatud omadused: 5.Laiahaardeline, mitmekülgne ning väga inimlik inimkäsitlus. Mis tõde ja mis õigus? Paneb inimesi mõtlema oma tegude ja hinnangute üle. 6. Renessansikirjanduse üks tähtteoseid, Boccaccio ilmakuulus «Dekameron», mille sajast kelmikast, õpetlikust ning sageli ka siivutust novellist on ka lavastusi tehtud, mis on vaid üks paljudest näidetest Dekameroni osatähtsusest maailmakirjanduses. Seitsmes päev, 2. novell 1) Lihtsameelne müürsepp/abielumees, kaval ja ihar kudujast naine, noor keigar. 2) Abielu ei väärtustata. 3) Valel on lühikesed jalad. 4) Naeruvääristatakse lihtsameelsust, ebaausust. Kaheksas päev, 1. novell
Poistepilastamine ja lihahimu olid Abraami jaoks vastuvõetamatud. Renessansiajastul oli kirikuelu väga halb ja segane. Inimestele suruti ristiusku ja selle reegleid peale, kuid vaimulikud ise käitusid vastupidiselt ja elasid vägagi ristiusu tõekspidamiste kohaselt keelatud elu. Nad himustasid liha ja võimu ning kasutasid väikseid poisse ära. See peegeldub hästi ka renessansiajastu kirjanduses. Üks renessansikirjanduse põhilisi tunnuseid on humaansus ja humanism. See külg esineb kõigis Boccaccio novellides ja on eriliselt esile tõstetud. Kirjanik ülistab maiseid rõõme, pilkab asketismi ja jumalasulaste liiderlikkust ning silmakirjalikkust. Viimane esineb eriti selles, kuidas vaimulikud ei pea lugu ristiusu reeglistest ja käituvad novellides läbivalt ebasündsalt. Juttudes on novellile kohaselt vähe tegelasi ja nende
1. Millist ajastut peetakse renessansiks ja millised on selle omased tunnust? Tähendab taassündi. Renessanss hülgas keskaegsed arusaamad ja elutunnetuse. Toimus naasmine antiikkultuuri. Sai alguse 14. Saj Põhja-Itaaliast. Selle võttis kasutusele Giorgia Vasari. Renessanssi peetakse keskajalt uusaega mineku perioodiks. Renessansikirjanduse keskuseks kujunes Firenze. Selle tunnusteks on: · Inimene kui looja tähtsustamine · Humanism · Trükikunsti areng · Kunstiteoste signeerimine · Poeetiliste väljendusvahendite uuendamine · Kirjandusteoste peamine kujutamisobjekt oli inimene Itaalia renessanss 1. Dande Alighieri (,,Jumalik komöödia") Dante oli üleminekuaja luuletaja- keskaja viimane, uusaja esimene. Teda nimetatakse Lääne- Euroopa suurpoeediks
Reformatsiooni algus. 1521. a Lutheri esinemine Wormsi riigipäeval keisri ja kõrgemate vürstide juuresolekul. Loetakse ka reformatsiooni alguseks. Lutheri idee võidukäik keskaegse Euroopa ühtsuse lammutamine. Reformatsiooni kokkupõrge katoliikliku maailmaga ja humanismiga. 16. saj kultuurielu nihkunud Itaaliast põhja poole, kus teguses Rotterdami Erasmus, humanistide pea. Kaitses tahtevabadust. Ajastu traagiline finaal. Renessansikirjanduse zanrid. -Novell ja sonett zanrite uue süsteemi esimesed lülid. -Esialgu vahetasid zanrid parodeerivalt kohti: karneval tõstis naeruks tõsimeelsuse ja humanistlik satiir ei põlanud ära naeru. -Klassikaline ladina keel erines keskaja vulgaarladina keelest soov saada taas elavaks sõnaks. Kakskeelne õhkkond, sellest tulenevalt sai alguse renessansi romaan. -Esimene romaan Francois Rabelais´ ,,Gargantua ja Pantagruel" tugines folkloorsetele ja karnevallikele elementidele.
Draama valdkonnas on tema väljapaistvaimaks teoseks 'Numancia' ja ' Kaheksa komöödiat ja kaheksa vaatemängu'. Proosas on tema silmapaistvaimaks teoseks 'Don Quijote', mida on iseloomustatud kui 17. sajandi Hispaania elu entsüklopeediat. 17. sajandi 20. aastail hakkas hispaanias domineerima baroki suund. Portugali renessanss Portugal iseseisvus 12. sajandi esimesel poolel. Renessanss saabus Portugali 16. sajandi algul. Rahvuskirjanduse areng oli aeglane. Renessansikirjanduse tippsaavutus on Luis de Camõesi patriootiline eepos 'Lusiaadid', mis on selle maa tähtsaim panus maailmakirjandusse. Prantsusmaa renessanss Pärast saja- aastase sõja lõppu tugevnes Prantsusmaal kuningavõim. Humanismi ideed imbusid Prantsusmaale Itaaliast. Kuningas Francois I kutsus Prantsusmaale Itaalia teadlasi ja kunstnikke, tekkis suur huvi Itaalia humanismi saavutuste vastu. 1470. aastal asutati Pariisis esimene trükikoda ja kuningas asutas 1530
aktuaalsetest sündmustest, näiteks Egeri kindluse kaitsmisest türklaste vastu , kroonika lauluvormis sündmustest , sündmusi üksikasjalikult kirjeldavad laulud. Péter Bornemisza selle ajastu tüüpiline esindaja, jutlustaja kirjanik, kogus religioosseid laule ühte kogumikku, kirjutas ise kuulsa patriootilise luuletuse: ta on ungari draamakirjanduse teerajaja; tõlkis ungari keelde, õigemini mugandas Sophoklese draama Elektra Bálint Balassi Ungari renessansikirjanduse suurkuju, ungarikeelse luule esimene silmapaistev esindaja Balassi tõlkis seal saksa keelest religioosse mõtiskluse Väike muruaed haigetele hingedele , elu muutus väga vaevaliseks, tal oli kaks pääseteed: esimene oli armastus Anna Losonczy . teine oli sõjaväeteenistus Egeris aastast 1579. elu lõpus sai temast ühiskonna heidik, aastal 1589 kolis taas Poolasse ungari kirjanduse esimene klassik, üldiselt nimetatakse teda ungari renessansi kõige
Kõige mõjukam tema töödest oli Narruse kiitus, kus ta naeruvääristas lugupeetavaid ameteid ja inimtüüpe. Oma teostes oli ta ka üpris kriitiline kiriku ja vaimulike vastu. Inglise humanist Thomas more oli jurist ja sai ka parlamendi liikmeks. Tema tuntuim töö oli Utoopia, kus ta naeruvääristas varasemat ühiskonda ja rääkis ideaalriigist. Samas pooldas ta demokraatiat ja suhtus türanniasse kriitiliselt. Ta aga hukkuski valitseja tagakiusamise tõttu. Ka renessansikirjanduse suurkuju William Shakespeare ammutas oma näidendid antiikajaloost ja kujutas inimlikke kirgi. Kriitiline suhtumine autoriteetidesse oli ka teaduses, lõpuks uskus enamik inimestest et maa on kerakujuline. Poola õpetlane Mikolaj kopernik pani aluse heliotsentrilisele maailmapildile, kus planeedid ja tähed tiirlevad ümber Päikese ja omakorda veel pöörlevad ümber oma telje. See aga oli vastuolus piibliga, seega avaldati need alles pärast tema surma. Veelgi kaugemale
· ,,Armunud Orlandos" saabub Pariisi Karl Suure õukonda Hiina kuningatütar, kellesse Orlando (Roland) ja Rinaldo korrapealt armuvad. · Boiardo temaatikat arendab edasi Ariosto üks itaalia kõrgrenessansi suurkirjanikke poeemis ,,Raevunud Orlando". Tema looming hõlmas filosoofilist luulet ja rooma komöödiate eeskujul kirjutatud näidendeid. Vihjed kaasajale, esiplaanil armastus kui inimlik tunne. · Viimane itaalia renessansikirjanduse suurteos Tasso ,,Vabastatud Jeruusalemm": heitlik elukäik, vaimuhaigus, arvas et ta teos on liiga ilmalik kuigi inkivitsioonikohus seda ei arvanud, tagakiusamisparanoiad jne. Teos on oktaavides, ent erineb teistest Itaalia eepilistest poeemidest juba oma temaatika tõttu: jutsutab ajaloolistest sündmustest, paganate kätte sattunud Jeruusalemmast. Tal oli üsna ilmne kavatsus
Uus armastuse konseptsioon, mida luuletajad hakkavad väljendama. Alged on "prantsuse trubaduuridel" (12.sajand). Südamedaam oli enamasti kättesaamatu, rüütlid õhkasid tema poole, kuid tihtipeale oli see abielunaine, aadlidaam. Rüütlikultuuri raamides oli armastus üsnagi maine, isegi, kui see oli kättesaamatu. Kuid Itaalias oli teistmoodi. Seda mõjutab antiigist Platoni filosoofia. Platooniline armastus, selle levik kirjanduses, haarab peagi kogu renessansikirjanduse. Platoni puhul jaguneb olemine kaheks maine ja vaimne (jumalik) olemine. Vaimne olemine oli väga tugev, kuni tänapäevani. Platon oli tolle aja kõige olulisem filosoof. Arvati, et seda on võimalik väljendada võimalikult valitud sõnavara abil. Teadlik kunstiline taotlus. Hingelis-vaimne armastuse tundmus, mis on küll maine aga ulatub jumalikuni. Vaimne, hingeline, spirituaalne, jumalik. Armastus on kõige olulisem, se avaldab ja ülendab inimest, lubab tal mõista ehk osalt seda,
Armastuse-teemaga kaasnes tegelaste hingeelu jälgimine. ,,Armunud Orlandos" saabub Pariisi Karl Suure õukonda Hiina kuningatütar, kellesse Orlando (Roland) ja Rinaldo korrapealt armuvad. Boiardo temaatikat arendab edasi Ariosto üks itaalia kõrgrenessansi suurkirjanikke poeemis ,,Raevunud Orlando". Tema looming hõlmas filosoofilist luulet ja rooma komöödiate eeskujul kirjutatud näidendeid. Vihjed kaasajale, esiplaanil armastus kui inimlik tunne. Viimane itaalia renessansikirjanduse suurteos Tasso ,,Vabastatud Jeruusalemm" heitlik elukäik, vaimuhaigus. Tasso arvas, et ta teos on liiga ilmalik, kuigi inkivitsioonikohus nii ei arvanud. Teos on oktaavides, ent erineb teistest Itaalia eepilistest poeemidest juba oma temaatika tõttu: jutustab ajaloolistest sündmustest, paganate kätte sattunud Jeruusalemmast. Tal oli üsna ilmne kavatsus luua eepos, mis antiikeeposte eeskujuks jutustaks suurejoonelist ajaloolist sündmust ja tõstaks esile kangelasi.
annaabi.ee 
