RENESSANSS Kus ja millal algas? Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Nimeta 3 kuulsamat kunstnikku Itaalias ja igalt kunstnikult 3-4 tööd. Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim genius.Leonardo oli ja on peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Kaks tema tööd, "Mona Lisa" ja "Püha
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast rinascita ja prantsusekeelsest sõnast renaissance, mis tähendaavad taassündi. Kolm kuulsat kunstnikku Itaalias: Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael. Leonardo di ser Piero da Vinci (1452-1519) - huvideringi kuulusid peaaegu kõik tolleaegsed teadused, samuti muusika ja kirjandus. Ta oli oma ajast väga palju ees, näiteks püüdis ta konstrueerida isegi lennuaparaati, temalt pärinevad ka esimesed jalgratta joonised samuti oli ta üks esimesi, kes söandas inimese keha tundmaõppimiseks ette võtta lahkamise. Töid: Leonardo da Vinci "Püha Leonardo da Vinci - Leonardo da Vinci -
RENESSANSS 1. Kus ja millal algas? Renessanss sai alguse Itaalias u 14.sajandi lõpul ja kestis u 17.sajandi alguseni. Renessanss jagatakse 3 perioodi: eel-, vara- ja kõrgrenessanss. 2. Nimeta 3 kuulsamat kunstnikku Itaalias. Igalt kunstnikult tema 3-4 tööd. 1) Sandro Botticcelli, pärisnimega Alessandro di Mariano di Vanni Filipepi (1445-1510) oli 15.sajandi lõpu Firenze vararenessanssi maalikunstnik. Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloogiast ("Veenuse sünd"). Tema maalitud pannoo "Kevad" ehk "Primavera".on
Kontrolltöö Renessanss 1. Kus ja milla algas renessanss? Kuidas sai nime? Renessanss sündis 14. sajandil Itaalias. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast rinascita ja prantsusekeelsest sõnast renaissance, mis tähendaavad taassündi. 2. Mida hakati nüüd otsima kunstis ? Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. 3. Kes oli renessansiajal peamised kunstitellijad? Peamiselt tellisid kunsti kirikud ja kuningad. 4. Mis toimus Firenzes? Firenze oli kultuuri-ja kunstielu keskuseks.Kaubandusega koos arenes rahamajandus
Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. Arhitektuurilised terminid on võetud allikates. Referaadiga soovin tutvustada lähemalt neid kümmet hoonet ning kasvatada huvi arhitektuuri vastu. Samuti loodan tekitada lugejas huvi uurida ja õppida arhitektuurilist sõnavara. Jaani kirik gooti sakraal Tartu Jaani kirik on üks ainulaatsemaid gooti kirikuid Põhja-Euroopas. Kirik on pühitsetud Ristija Johannesele, esmamainitud 1323. aastal. Tegemist on sakraalehitisega gootika perioodist, mis asub Tartus Jaani tänav 5. Kivikiriku-eelsest ajast on väljakaevamiste käigus arheoloogid leidnud huvitavaid leide, mis annavad alust arvata, et enne kivikiriku loomist asus samal asukohal 12. sajandi keskpaiku ehitatud sakraalhoone, koos ristiusu matmispaigaga
· Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid · Empooride puudumisel trifoorium, käigu puudumisel pseudotrifoorium · Laed esialgu puust, madalad ja lamedad · Hiljem ristvõlv ja silindervõlv · Löövid jagunesid võlvikuteks ehk traveedeks, igas 1 ristvõlv · Transepti ja pikihoone ristumiskohal võiduvärav ehk triumfikaar Saksamaal Hildesheimi kirik · Koor nii idas kui läänes Saint Sernin Toulouse´is · 5-lööviline pikihoone · 3-lööviline transept · 5 kabelit, kabelitepärg · Kooriümbriskäik · Silindervõlvid · Nelitistorn Poitiers´i kirikud Lääne-Prantsusmaal · Väikese kuplite reaga või skulptuuri kujundusega · Nt. Notre-Dame-la-Grande kirik Ida-Prantsusmaa mungaordukloostrid 1. Citeaux 2. Cluny · 5-lööviline
Referaat Koostas: Karl Erik Rabakukk Õppejõud: Epi Tohvri 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss ....................................................................................................................................8 Mustpeade maja..........................................................................
Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse algpäevil peaaegu üldse, sest püüti vältida kujude kummardamist. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti nt sarkofaage. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuurist basiilika. Varakristlik kirik oli pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks nn lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes lääne-idasuunaline. Uks asus läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse osta vastas võis olla transept kiriku pikiteljega asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum nn apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornideta. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn (kampaniil)
sajandi teisel poolel tegutsenud prerafaeliitide koolkond. Võtsid e eskujuks Raffaelie else Itaalia kunsti, selle naiivse ja siira käsitluslaadi. Eelistasid ka keskaegset ainestikku. Nime kai m kunstnik neist oli Dante Gabriel Rossetti. Hispaania Hispaanlane Francisco Goya. Te ma loo mingus on nii ro mantilisi kui realistlikke jooni. Ta on eriti kuulus o ma fantastiliste, näge muslike ja õuduspiltide poolest. Te maatika on väga lai: on suuri freskosid ja altari maale kirikutes, zanri maale, portreid, maale kaasaja poliitiliste sünd muste ainetel jne. G oya maalis kuninga perekonda näitas ilustamata kuninglike tegelaste piiratust, rumalust, tühisust. Goya oli ka väga hea graafik, tegi mitmeid kuulsaid seeriaid: ,,Kapriisid" 83 pilti, mis piitsutavad kaasaja pahesid, lisaks fantastilised näge muspildid. ,, Sõjakoledused" 82 pilti, osalt allegoorilised, osalt realistlikud. Arhitektuur Arhitektuuris ei räägita ro mantilisest stiilist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
