hakkab kiiresti ellu viima oma unistust jõuda ,,haljale oksale". Kohtudes majaperenaise, kolmekümnendates aastates proua de Renaliga, saab Julieni selgeks, mida teha. Proua on algul Julieni suhtes äraootaval seisukohal. Ta kardab oma laste pärast, keda ta kogu hingest jumaldab. Kohtudes noormehega kaovad ta kartused, sest noormehe intelligentsus võlub ka teda. Julienile on vastumeelne maja, kus ta elab ning ka sealne õhkkond ning inimesed. Härra de Renali ta vihkab. Talle tundub mees pealiskaudne ning kalk, tavaline rikkur, kes oma varanduse on kokku ajanud vaeste arvelt. Ka lastesse on tal algul keeruline kiinduda, ta õpetab neid vastumeelselt. Proua de Renalis näeb ta oma võimalust, mis aitab tal elus kaugemale jõuda ning ta otsustab naist ära kasutada. Proua de Renal on lihtsameelne vähese haridusega daam, kes ometigi on hingelt väga puhas ning olemuselt õrn. Ta armastab üle kõige oma lapsi ning austab meest
hakkab kiiresti ellu viima oma unistust jõuda ,,haljale oksale". Kohtudes majaperenaise, kolmekümnendates aastates proua de Renaliga, saab Julieni selgeks, mida teha. Proua on algul Julieni suhtes äraootaval seisukohal. Ta kardab oma laste pärast, keda ta kogu hingest jumaldab. Kohtudes noormehega kaovad ta kartused, sest noormehe intelligentsus võlub ka teda. Julienile on vastumeelne maja, kus ta elab ning ka sealne õhkkond ning inimesed. Härra de Renali ta vihkab. Talle tundub mees pealiskaudne ning kalk, tavaline rikkur, kes oma varanduse on kokku ajanud vaeste arvelt. Ka lastesse on tal algul keeruline kiinduda, ta õpetab neid vastumeelselt. Proua de Renalis näeb ta oma võimalust, mis aitab tal elus kaugemale jõuda ning ta otsustab naist ära kasutada. Proua de Renal on lihtsameelne vähese haridusega daam, kes ometigi on hingelt väga puhas ning olemuselt õrn. Ta armastab üle kõige oma lapsi ning austab meest
teistsugune, kui tema perekond, keda ta põlgab, on Julien tugev isiksus. Ühel päeval otsustab linnapea Julienist oma lastele koduõpetaja teha. Julien saab parema elu. Julienil on kartus, sisemine hirm/vimm kõrgemast seisusest inimeste vastu. Linnapea majja jõudes kohtab ta aga imeilusa ja õrna proua de Renaliga. Julienile hakkab proua de Renal meeldima. Ta on võtnud endale pähe, et peab hoidma proua de Renali kätt nii, et too seda ära ei tõmba. Lisaks proua de Renali välimusele ja isiksusele sunnib Julieni sellistele tegudele ka tema enda eneseuhkus ja pidev saavutusvajadus, soov olla teistest parem. Ühel õhtul Julien saavutabki selle, hoiab proua de Renali kätt, isegi tema mehe juures olekul (pimedas). Julien oli saavutanud selle, mida ihkas. Järgmiseks on Julien endale pähe võtnud, et peab proua de Renali kätt suudlema. Ka selle ta saavutab ning mille tagajärjel Julien prouasse ära armub, tunded on vastastikused.
ühiskonna kõrgkihti pääsemisest, kuulsusest ja rikkusest. Tal on tugev tahtejõud, suurepärane mälu ja kujutlusvõime ning ta on erakordselt auahne. 2.Välimuselt on Julien habras ja ilus noormees, kes kasvab despootlikus isakodus, kus oma raamatutarkuse ja õpihimu tõttu on ta muutunud põlualuseks. Tal on tuline hing ja ta tahab jõuda haljale oksale. Tal on õnne: algul on ta Verriers'i linnapea härra de Renali majas koduõpetajaks, seejärel seminarist Besanconis ja siis juba Pariisis markii de la Mole'i sekretär. Kuid sellest on veel vähe. Julien on südamete vallutaja: Verriers'is armus temasse linnapea abikaasa, Pariisis markii tüttar Mathilde, üks Prantsusmaa ihaldatumaid pruute. Julieni tabab katastroof. Markii saab proua de Renali poolt koostatud noormehest anonüümse kirja, mille tulemusel markii keeldub Julieniga suhtlemast. Julien sõidab kohe Verrieres'i kiriku ja tulistab seljatagant
Paljudele ta meeldib, ka Julien ise näib seltskonda nautivat, kuid mõtetes vihkab ta kõiki neid kõrgklassi ülbeid inimesi. Julien pääseb tööle ühte rikkasse perekonda, Renalide juurde, koduõpetajana. Ta hakkab flirtima maja perenaisega, proua Renaliga. See on Julieni jaoks suur väljakutse ta ära võrgutada. Julien üritab prouaga võimalikult palju aega koos veeta ning üritab õhtuti aias istudes proual käest kinni hoida, mis tal lõpuks ka õnnestub. Kord isega härra Renali juuresolekul, kes seda ei näinud. Julienil siiski esialgu tundeid proua Renali vastu pole. Ta räägib prouale, et plaanib töölt lahkuda, kuid proua ei taha teda minema lasta sest talle meeldib Julien. Seega räägib proua Renal oma mehega, et ta Julieni palka tõstaks. Härra Renal ei taha, et Julien läheks tööle tema konkurendi juurde, seega nõustub sellega. Julien teab täpselt mis toimub ja tegelikult see tema eesmärk oligi-saada juurde rohkem raha.
Punane ja must Raamat räägib noorest mehest Julienist. Julien nimelt töötas oma isa juures saeveskis, ta jäi vahele raamatu lugemisega ning tänu sellele sai ta tunda vägivalda. Julien oli tark, tal oli Uus Testament tervenisti peas ladina keeles. Julieni isa saatis ta koduõpetajaks linnapean härra de Renali juurde. Julien arvas, et selline töö on alandav, kui talle hakkasid lapsed ruttu meeldima ning pererahvas oli ta vastu sõbralik. Julienil ja proua de Renalil tekkis armusuhe, see algas aias käehoidmisega ja lõpuks hakkas poiss juba naise tuppa hiilima, kui kõik magasid. Julien soovis vahepeal kõigest sellest eemale saada ning käis mägedes mõtteid mõlgutamas. Proua de Renal paanitses ka tihti seetõttu, et ta arvas et Julien teda ei armasta
Ta oli küll alguses lahke ja hea,kuid hiljem muutus auahneks ja tundetuks, ta armastas ka kuulsust. Samas teadis ta, et peab selle nimel ka vaeva nägema. Peab olema kaval, et saada see, mida tahta. Ta kasutas väga palju ära teisi inimesi, et saavuada see, mis oli ainult talle oluline. Hiljem kolis ta teise linna,kuna seal pakutakse sekretärki kohta, mille ta vastu võtab. Seal hakkab talle meeldima Mathilde, kellega ta plaanis abielluda, kuid armukade de Renali kiri peatab selle mõtte. Ja Mathildele saab selgeks, et Julien ei ole talle ikka see õige ja tema armastus tema vastu kustus. Tagasi kodulinna tulles, tulistas ta proua de Renali aga de Renal armastas Julieni väga ka peale tulistamist. Julienile määrati selle eest surmanuhtlus. Kongis mõtleb Julien, et tahaks olla tema ise, kes ta oli enne,saeveski poeg. Ta tahaks olla ikka armastatud, ega manipuleerida enam naistega.
kergem ja talvel kõht täis ja soe tuba. Poissi koguni ähvardatakse - ta peab ringi liikuma rauast sirkliga, et oleks võimalik ennast kaitsta. Täielik mandumine on see, mida Julien seal tunneb. Ta näeb suurt vaeva et mitte lasta sel kõigel endale mõjuda. Julien üritab naiste kaudu end karjääriredelil üles upitada Esimene samm noormehe unelmate täitumise teel on koduõpetaja koht Verrieres'i linnapea de Renali juures. Juba 30. eluaasta künnise ületanud majaproua armub koduõpetajasse ja ka Julien, kes oli esialgu mõelnud üksnes naise vallutamisele, haaravad armutunded. Karjääriredeli järgmiseks astmeks saab Pariisi aadliku de La Mole'i sekretärina tema tütre Mathilde'i armastuse võitmine. Julien on veel vaid sammukese kaugusel ihaldatud eesmärgist abiellumisest ja husaariohvitseri staatusest , kui proua de Renali pihiisa eestvõttel kirjutatud kiri paljastab ta. Tulvil segaseid
Teose põhjal peaks karjääriinimese omadusteks olema: silmakirjalikkus ja suur tahtmine, teda ei tohi miski takistada. Julien oli karjääriinimene, tema võtted olid kohati isegi julmad, edu saavutamiseks tegi ta nii mõnigi kord oma lähedastele haiget. 13.Punase ja musta nimetähendlikkus. Punane ja must need on ajastu värvid. Punane on sõjaväelase punane munder, must tähendab preestri kuube. 14.Millisele järeldusele jõudis Julien pärast proua de Renali tulistamist? Ta sai aru, et isegi surmaga silmitsi seistes, oli ta ikkagi silmakirjalik. Ta tunneb, et kogu tema elu on olnud teesklus, seetõttu ei suuda ta isegi jumala poole pöörduda, ent tema tunded proua de Renali vastu püsivad. Ta taipab, et tõeliselt oluline oli talle vaid proua de Renali armastus. 15.Millised on Julieni tugevad ja nõrgad küljed? Isiklikult pean Julieni tugevamateks külgedeks: kavalust, tarkust ja manipuleerimisoskust. Nõrgemaks ehk
koduõpetajaks. Linnapea naine proua Renal arvas, et Julien võidab tema laste usalduse ning et lapsed on rohkem Julieniga koos kui nende emaga. Julienile meeldis lugeda ilmalikke raamatuid. Proua Renal oli 30-aastane koduperenaine, kes hoolitses ainult laste ja mehe eest. Ainuke positiivne omadus oli see, et ta oli ilus. Kõik hakkas ühest pisikesest käesuudlusest, mille tagajärjel Julien proua Renali ära armus. Armastus oli vastastikune. Lõpuks andis salakaval härra Valenod teada linnapeale, mis selles majas tegelikult toimub. Selle tagajärjel Julien pidi lahkuma majast ja kaotas oma töö. Mees nimega Abbe Pirard loobus markii de Mole´i pakutud sekretärikohast ja loovutas selle Julienile. Julien sõitis Pariisi, kus ta kohtus õela ja salakavala Mathildega. Mathilde käitus Julieniga, nagu too oleks mänguasi. Armastas teda siis, kui tahtis, ja viskas ta
viima oma unistust jõuda ,,haljale oksale". Kohtudes majaperenaise, kolmekümnendates aastates proua de Renaliga, saab Julieni selgeks, mida teha. Proua on algul Julieni suhtes äraootaval seisukohal. Ta kardab oma laste pärast, keda ta kogu hingest jumaldab. Kohtudes noormehega kaovad ta kartused, sest noormehe intelligentsus võlub ka teda. Julienile on vastumeelne maja, kus ta elab ning ka sealne õhkkond ning inimesed. Härra de Renali ta vihkab. Talle tundub mees pealiskaudne ning kalk, tavaline rikkur, kes oma varanduse on kokku ajanud vaeste arvelt. Ka lastesse on tal algul keeruline kiinduda, ta õpetab neid vastumeelselt. Proua de Renalis näeb ta oma võimalust, mis aitab tal elus kaugemale jõuda ning ta otsustab naist ära kasutada. Proua de Renal on lihtsameelne vähese haridusega daam, kes ometigi on hingelt väga puhas ning olemuselt õrn. Ta armastab üle kõige oma lapsi ning austab meest
Liikudes kõrgseltskonnas oli ta sunnitud käituma nii, et see teda ei kahjustaks. Üks vale liigutus oleks ta hävitanud. Seepärast ei öelnudki ta sageli välja oma tõelist arvamust. Ka see, et ta austas Napoleoni, ei tohtinud avalikuks tulla. Romaanis oli olukord, kus teenija pidi tubade voodites õled välja vahetama, Julien aga peitis oma eeskuju pilti padjas. Ta palus proua de Renalil pilt ära tuua, kuid mingil juhul ei tohtinud ta seda vaadata. Julien pääses tookord. Proua Renali tulistamise tõttu vanglasse sattudes, ütleb Julien lahti oma kõrgetest ideaalidest ning näeb maailma nüüd hoopis teisiti, temast kaob auahnus, mis tema elu seni juhtinud oli. Kuigi varem oli ta vaid vallutamise peal väljas jõuab ta selgusele selles, keda ta tõeliselt armastab, selleks on proua de Renal. "Mitte surm, vangikong ega rõske õhk ei rusu mind, vaid see, et proua de Rênali siin ei ole." Ta oli õnnelik, et sai oma viimastel päevadel oma oma armsamaga kohtuda.
Temast ei hoolitud sugugi. Kuid see, et ta rasket tööd ei suutnud teha, ei tähendanud veel, et ta ei suuda muid asju teha. Tal oli ka tugevaid külgi, mida keegi algul ei märgatud. Julien oli mõnes mõttes sarnane rikastele inimestele. Ta oli ahne ja rahamaias, nagu ka rikkad ihaldasid raha. Ta sai koha rikaste Renalide majas, kus pidi kasvatama ja õpetama nende lapsi. Selle ajajooksul suutis ta seal väga palju korda saata. Ta pressis rohkem raha välja ning suutis proua de Renali ära võrgutada. Kõike mida Julien vaid soovis, seda ta ka sai. Julien uhkustas sellega, et tal on uus Testament peas. Sellega tahtis ta küreele muljet avaldada. Ta on nii enesekindel ja arvab et suudab kõike. Just see enesekindlus paistis teiste seas imetlusväärsena, eriti proua de Renali silmis. Julieni käitumine muutus ülbeks ja ta oli kõrk, kui ta töötas Renalide majas. Ta oli lausa õnnelik et algul sai kõik mis tahtis. Pariisi sõit muutis teda veelgi
pääsu kõrgklassi. Ta oli silmakirjalik, ja püüdis oma eesmärkide saavutamiseks kõrgklassi naisi võrgustada. Oma esimesel töökohal võrgutas ülemuse kaasa- Proua de Rênal'i ja nõudis et too võimaldaks talle palgatõusu. Oma teisel ametipostil härra de La Mole'i juures püüdis oma võrku tolle tütre Mathilde de La Mole. Armuafääril on tulemus- Mathilde rasestus. Tütre au päästmiseks tegi la Mole Julienist Julien de la Vernaye. Abiellumisplaanid rikkus ära proua de Renali kirjutatud kiri, kus ta paljastas Julieni olemuse ja motiivid. Proua de Renali vastu suunatud mõrvakatse tõttu määrati Julienile surmanuhtlus. Raha on kurjast ja tihti pöörab inimesed omavahel tülli. Antud teostes oli kõikide tegelaste jaoks raha suureks probleemiks ja tüliõunaks. Kõik tegelased loodavad, et raha teeb nad õnnelikuks, kuid läheb hoopis läheb teisiti kui soovitud. Kõikides teostes saavad peategelased surma, nad kas surevad loomulikku surma või muudel asjaoludel
Ta unistab paremast elust. Ta on auahne, andekas, õpihimuline individualist, oma ideaaliks peab ta Napoleoni. Esimene samm noormehe unelmate täitumise teel on koduõpetaja koht linnapea juures. Karjääriredeli järgmiseks astmeks saab Pariisi aadliku sekretärina tema tütre armasutuse võitmiseks. Kuid pihiisa kirjutatud kiri paljastab ta. Tulvil segaseid tundeid, sõidab ta kiriku ning tulistab seal palvetavat proua de Renali. Naine jääb elama ja hoolimata Julieni teost armastab ta teda ikkagi edasi. Toimub rahvarohke protsess, mida Julien mõjutab meelega oma vastu. Ta keeldub end alandamast ja armu palumast. Surmamõistetute kongi on kadunud kogu auahnus, julgeb olla ta ise siiras ja tundlik noormees. Tema südames on veel armastust proua de Renali vastu ning üürikestel külaskäikudel saab Julien kogeda täiuslikku õnne. 6. KIRJELDA BALZACI PÕHITEOSE OLEMUST
Renal,ning ta tahtis teda suudelda ja ka saavutas selle.Hr Renal kohtleb teda ja oma naist alaväärsena. Julien tahab tohutult midagi lugeda aga ei julge ilmalikke raatatuid sinna majja tuua,sest need rikuksid tema maine,samas ise talle meeldivad sellised raamatud aga ikka teeskleb ,et ilmalikud raamatud on räpased ja põlgusväärsed. Julieni soov oli võrgutada proua Renal,kuid ta kartis läbikukkumist.kuid tal õnnestus siiski proua Renali kätt suudelda.ta langes nüüd masendusse ja korrutas muudgui endale,et ei tohi oma hinge eest neile inimestele liiga palju ka anda.Ajapikku hakkab Julien prouat armastama,ning härra Valenod on saanud aru juba mis seal majas toimub,saates linnapeale kirja. Julien saadetakse teise linna seminari,kus teda põlatakse ja kadetsetakse,sest ta on liiga tark ja enamus kõik seal koolis on talupojad lootes saada preestriteks. Pariisis otsustas Julien,markii kõrgi ja iseteadva,tütre Mathilde endale
kelle isa matuse kinni maksab. Vanima tütre Sonjaga tekib armastus. Õde Dunja ja ema kolivad linna, Rasumihhin, sõber, abiellub õega. Lõpuks annab end üles ja läheb sunnitööle, saab 8 aastat. Kõige lõpus leiab vabaduse? ja uue tee ja mõtteviisi tänu armastusele. "Punane ja must" Stendhal Julien Sorel oli puusepa poeg vaene, aga tõusis kiiresti heale järjele Renalite majas lapsehoidjaks hakkajana. Sai varem endiselt sõjaväelaselt ja ühelt abeelt hariduse. Auahne. Pani proua Renali endasse armuma, aga armus ise ka. Tuli avalikuks ja saadeti sanatooriumisse vaimulikuks õppima. Aga jättis pooleli ja läks Pariisi. Seal härra de La Mole'i sekretär ja heal järjel. Tekkis armuvahekord proua de la mole'iga (mathilde) ja too jäi rasedaks. Tuli ilmsiks ja isa oleks peaaegu leppind nende abieluga kui proua Renalilt tuli kiri ülsetunnistusega Julieni alatust armastusest varem. Kui poiss sellest teada sai läks kiiresti tagasi kodukülla ja tulistas kirikuss
igavalt. "Punane ja must" moto: "Tõtt, karmi tõtt!" Romaani peategelane on Julien Sorel, kes on puusepa poeg, õppinud selgeks ladina keele. Plaan edasi jõuda naiste abil. Usub pigem Napoleoni kui piiblit. Esimene samm on koduõpetaja koht linnapea majas. Hiljem aga Pariis, mõjuka aadliku juures. Ta näitleb ükskõiksust ja huvi puudumist tüdruku piiramisel. Ta sõidab Verrieres'i ja tulistab selja tagant palvetavat pruou de Renali. Vanglas ütleb et tulistamine oli ettekavatsetud ning on surmanuhtluse ära teeninud, kuigi kuul ainult haavas kergelt. Giljotiini alla minek on vältimatu. HONORE DE BALZAC (1799-1850) Oli pärit talupoeglikust perekonnast. Isa oli talupoja päritolu, tõusis ärimeheks, Varustas sõjaväge. Algul oli Balsa, isa muutis Balzaciks. Vaimne tervis ütles ülesse. Pika peale saab temast jälle normaalne laps. Omab kodust eemal oma hariduse Asub Pariisi juurat õppima
annaabi.ee 
