Ester Oras (2007) Retsensioon Maie Remmeli raamatule ,,Mõistatuslik Muinas-Eesti" Maie Remmeli raamat ,,Mõistatuslik Muinas-Eesti" ilmus 2007. aastal välja antuna kirjastuse Argo poolt. Raamatu kogumahuks on 222 lehekülge, millest 8 lehekülge moodustab kasutatud kirjanduse loetelu (kokku 128 nimetust) ning teine 8 lehekülge hõlmab mitmete tabelitega varustatud lisade osa. Raamatu sisuline osa koosneb eessõnast, viiest peatükist ning kokkuvõttest, sisaldades mitmeid illustratiivseid jooniseid ja kaarte. Käesolev arvustus on kirjutatud püüdega analüüsida M
Maie Remmel (1940) on Eesti teadusloolane (uurinud Karl Ernst von Beari) ja luuletaja(luulekogu: Polüfooniline karneval 1985, Laulud laugudetagused 1982 ja Äng ja arm 2001). Maie Remmeli raamat anti välja Argo kirjastuse poolt 2007. aasta alguses. Raamatutäispikkuseks on 222 lehekülge (sellest 8 lehte lisasid ja 8 lehte kasutatud kirjandust). Raamaton illustreeritud suure hulga pildimaterjaliga, mis muudab selle raamatu igati atraktiivseks.Antud raamatu autor on Muinas-Eestile lähenenud teistmoodi, kui seda tavaliselt tehakse,nagu ta seda isegi mainib. M. Remmel üritab kummutada vanu paradigmasid, mis Muinas-Eestit puudutavad
kontserdikorraldajatele. Arvutitekst tasub alati printida ja üle lugeda! Saada: [email protected] . Ole viisakas! Sagedasemad vead kontserdiarvustustes Õige on KONTSERDIARVUSTUS, mitte arvestus. Juhendi koostamisel on kasutatud Sõna „kontsert“ käändub: Ia Remmeli poolt koostatud kontsert, kontserdi, kontserti (tüüpsõna TORT). kontserdiarvustuse kirjutamise Muusika ettekandmine on esitus: “see laul kõlas tema esituses hästi”; juhendit gümnaasiumiõpilastele. “tegi hea esituse”. Sõna esitlus kasutatakse plaadiesitluse kohta Heliteos, teos, pala, lugu, laul.
laseb suur osa meditsiinitöötajaid ümber korraldada oma töölepingud viisil, mis vabastavad nad sellistest töökohustusest. Eutanaasia-küsimust on igati sobilik sõnastada ümber kohustustekeelde: kas arst on kohustatud suitsiidile kaasa aitama? Passiivne eutanaasia kui probleem puudutab filosoofiliselt keha ja vaimu, persooniksolemist: kas ühiskond peaks solidaarselt kulutama (piisava) teadvuseta kehade elufunktsioonide püsimisele. Väitluse püstitus suhestus esimesega, kuigi Meego Remmeli teesid hõlmavad samuti teist. Eesti pole eutanaasia seadustamiseks veel valmis või enamgi eutanaasisat rääkime on liiga varajane. Samuti on viidatud, et Eestis pole olnud sellel teemal ka põhjust avalikult arutleda. Selle all on mõeldud mingit konkreetset avalikku juhtumit, kus inimene väga selgelt palub surra. Eutanaasia legaliseerimise aruteluks on küps ja eesti eutanaasia seadustamiseks valmis.
november 1876 aastani, mil ta oma kodus Tartus suri. Tema auks avas skulptor Aleksandr Opekusin aastal 1886 Tartus Raadi surnuaial monumendi, sinna samasse surnuaeda on maetud ka Baer ise. Foto: Karl Ernst von Baeri monument Raadi surnuaial Tartus (http://en.wikipedia.org/wiki/User:RaBOTnik/test/case75) Karl Ernst von Baeri austus Baeri Muuseum See muuseum asub Tartus Veski tn 4.kus Baer elas oma elu viimastel aastatel. Muuseum loodi Maie Remmeli ja teiste bioloogide initsiatiivil, samasse majja on loodud ka Eesti Loodus toimetus. Muuseumis on eksponeeritud Baeri elu ja teadustööga seotud materjalid. Baeri Muuseum kuulub Eesti Maaülikoolile. Karl Erns von Baeri medal Medal loodi K.E von Baeri auks, see asutati 1864 aastal tähistamaks Baweri 50.teadusliku tegevuse juubelit. Medalit vermiti pronksist, kullast ja hõbedast. Pronksmedaleid tehti kokku 1020, selle said kõik kes annetasid preemia jaoks 3 või enam rubla
Kullo Vende, Mart Remmel jt). 1978. a liideti labor vastloodud arvutuslingvistika sektoriga, 1992. a aga (Tallinna Tehnikaülikooli koosseisus tegutseva) Küberneetika Instituudiga, foneetika ja kõnetehnoloogia laboriks http://www.phon.ioc.ee/dokuwiki/doku.php?id=start.et . · 1972-85 andis Keele ja Kirjanduse Instituut välja ingliskeelset aastakirja "Estonian Papers in Phonetics" (lüh EPP, toim Arvo Eek) · Mart Remmeli venekeelne kandidaadiväitekiri "Eesti keele foneemide süsteemi modelleerimisest", 1975). · XI foneetikateaduste kongressi korraldamine Tallinnas (1987). Ilse Lehiste · Pagulasena on Lehiste teaduslik tegevus kulgenud Saksamaal ja USA-s, foneetika alal suurema osa ajast Ohio osariigi ülikooli lingvistika osakonna professorina. · Lehiste enam kui 10 raamatu ning paarisaja teadusliku artikli seas tõuseb eriti esile
Ehk näitab see, et sealgi on kunagi tegutsenud Meego- nimeline isik? Kes oli siis see Meego, kelle jäljed on Liivimaal veel siin ja seal nähtavad. Tõenäoliselt oli Meego katoliku preester, kes saabus koos ristisõdijatega meie maale rahvast paganausust ristiusku pöörama. Eesti tuntud preester nimega Vello Salo ei teadnud ühtki Meego- nimelist pühakut, aga ajaloouurijale tuleb mõnikord appi juhus. Tartusse ehitati uus kirik ja selle vaimulikuks sai Meego Remmeli nimeline õpetaja. Ta ütles, et nende kui kirikuinimeste peres oli Meego nimi mitu põlve kestnud. Meegomäele tulnud preester Meego oli igatahes väga teokas mees. Ta tuli ja ehitas mäekülje sisse palvetamiseks telliskividest kabeli. On teada, et vanad eestlased ei osanud sellist teha. See oskus tuli koos preestritega Saksamaalt. Telliste järgi saadi teada, et Meegomäel on kabel, mille jäänused on praegugi näha. (Eesti Kirjandusmuuseumi materjalid). Mõisaa eg
Efektiivse pakendi loomine on kallis tegevus, ulatudes sadade tuhandete dollariteni ja võttes aega mitmest kuust kuni aastani. On oluline teada, et harilikult moodustab pakendi hind 10% kauba koguhinnast; kosmeetika puhul võib see ulatuda aga 40%-ni. (Tõnu Mauring 2003:24) 3.1. Omalaadse pakendi kallidus Kokkuhoid on iga ettvõtte puhul tähtis. Pakendi arendamist pidurdab kartus, et see eeldab ka uusi tehnoloogiad, mis võivad väga kallid olla. ASi Tehnoplast direktor Peeter Remmeli sõnul maksab uue vormi tegemine 100 000 200 000 krooni. "Kuna selline investeering on meie tootjale kallis, oleme töötanud välja pakendivorme, millega on võimalik toota minimaalse materjalikuluga pakendeid. "Siin on ainsaks eristumise võimaluseks tootja omalaadne etikett," lisas Remmel. Ka ASi Rakvere Piim müügiassistent Riina Raudsepp nõustub, et eristuva pakendi turule toomisel on peapõhjus kallis tehnoloogia. "Kui leitakse uus ja huvitav pakend, selgub hiljem, et sellele
populismi vahel. Sellisel juhul enamasti proovitakse leida võrdlusi ning antakse enda objektiivne hinnang. Praegusel poliitmaastikul puuduvadki kindlat normid, mis paneks paika piire. Järgnevas võtan ka mina kokku Eestis esineva propaganda põhiaspektid ning proovin jõuda järeldusele, mis tasemel on poliitiline reklaam Maarjamaal. Taas kord alustaksin propaganda Eestis esineva vormi analüüsimist profesionaalsema hinnanguga, mis pärineb Reformierakonna liikmelt. Küsisin Renee Remmeli käest, millised võiksid olla piirid tolerantse propaganda ning labase populismi vahel. ,,Elu on näidanud, et piirid võivad vahest olla väga õhkõrnad ja hägused. Siin peab suutma iga mõtlev inimene ise langetada otsuse, usaldades selles kainet mõistust ja külma närvi"( Remmel 2009). Piiride hajumist nende kahe mõiste vahel kinnitab ka kogemustega poliitik. Samas teise küsimusi käigus täpsustab ta, et Eestis tema populismi ei näe, vaid ainult reklaami, mis on erakondade